Pullerits: Kuidas rattaralliks vormi lihvida?
Kas olete rattaralliks juba tempotrenni teinud? Tartu Velo klubi ühes trennis koos kolme hea tuttavaga korra proovisin, aga olin esimene, kel jaks enne 5 km ketisuppi lõppu otsa tikkus saama. Järeldus? Tuleb veel harjutada.Selleks, et harjutada, pole alati kolme meest vaja. Piisab autost ja abikaasast. Palusin möödunud pühapäeval, et naine istuks rooli. Meil on rattasõidu treenimiseks sobilik auto, Chrysler Pacifica, mis on esiteks piisavalt kõrge, teiseks parajalt lai ja kolmandaks suurte akendega, nii et selle sabas on hea läbi auto näha, mis ees ootab.
Nõnda me siis ühe tempotrenni tegimegi. Kiirus oli ikka üksjagu üle 40 km/h. Väga mõnus oli. Aga niipea, kui vahe pisut suureks lasin, jäin kohe maha. Siis oli tegu, et oma kiirust 40 km/h alla vedada ja järele jõuda. Ega jõudnudki. Kuid tuules 45 km/h-ga sõita - see oli nagu kuurordis. Vaat, milleks on vaja suurt autot, ja vaat miks on sigadus, kui mingid ke
skkonnakaitsefriigid nende vastu sõdivad. Kes korra suure auto tuules sõitnud, ei see enam väikse masina sappa taha ronida, eks ju?Ja harjutamise tulemus oli teisipäeval kohe näha. Tartu Velo klubi trenniga Tallinna-Tartu maanteel enne raudtee ülesõidukohta teist finišit tehes avastasin end ootamatust olukorrast. Teadsin, et Tiksojal läheb vajutamiseks. Panin end vasakpoolsel tiival valmis, võtsin tasapisi kiiruse üles - ja järsku leidsin end grupi pea kõrvalt. Vaatasin nõutu näoga vedajaile otsa ja küsisin, kas finišeerimiseks ka läheb. Mehed naeratasid ja ütlesid, et palun väga, andku ma minna. Ei nad teinud nägugi, et neil kusagile kiiret oleks.
Sellise ootamatu lahkusega lõid nad mind loomulikult vedelaks. Ajasin jalamaid vastu, et ei-ei-ei, ega minusugune tšainik hakka nüüd neid ja nende plaane segama. Lasin jala sirgu ja vajusin tahapoole tagasi. Minusugusel ei ole siiski ette nähtud seal ees tegutseda, vaat veel, et saadan midagi fataalset korda. Aga siis spurtisid minust omakorda vasakult kaks noort sõidumeest.
Sekundi-poolteist kõhklesin, siis, kuna keegi teine ei reageerinud, otsustasin neile järele söösta. Andsin jalgadele tuld ning sain neile muudkui lähemale, peaaegu tuulde. Õla tagant tajusin, et keegi teine küll ei reageerinud. Lahtivedaja liikus minu arust vägagi hea tempoga. Veel kunagi varem polnud ma finišiheitluse alates nii heal positsioonil olnud.
Juba hakkas tunduma, et äkki saamegi eest. Kõrvad-silmad tajusid selgelt, et mul kedagi kannul pole. Kuid siis lasi lahtivedaja jala sirgu ja tõmbas kõrvale. Aga lootus polnud sellega veel ei kustunud. Mulle jäi ju üks noormees ikkagi ette. Lootsin, et ta pingutab edasi.
Kuid lootused ei täitunud. Peagi andis ka minu ees sõitnu alla. Ja kuna seejärel märkasin asfaldil enda ratta alla ilmunud varje - õhtupäike paistis otse tagant -, sai selgeks, et edasi pingutada pole mõtet. Sinna mu finiš läks ja jäigi.
Aga ma ei kahetse midagi. Vähemalt sai end proovile panna. Ja on ju vahva klubi ässade seas väikest (aga ainult väikest) segadust külvata. Oletan, et nad kõik tunnevad üksteist üksipulgi ja teavad, kes kunas ründab, aga kui keegi otsustab midagi ootamatut teha, siis see segab loodetavasti kaarte ning laseb tugevail end uues olukorras proovile panna. Muidu mängivad nad kogu aeg ühte ja sama mängu.
Ja ausalt öeldes see mulle rattasõidus kõige rohkem meeldibki, kui saab pedaali põhja vajutada ja kihutada. Igatahes usun, et rattasõidus võivad mu lootused lõpuheitluses kõrgele kohale jõuda olla hea õnne ja õnnestumise korral suuremad kui suusatamises või jooksus. (Ja halva õnne korral võivad tagajärjed olla mõistagi palju hullemad kui jooksus ja suusatamises, aga ärme sellest siin palju mõtle.)
Eile võtsin, muide, ühendust Andrus Veerpalu kaitsja advokaar Aivar Pilvega. Küsisin, kui palju läheb Veerpalule osutatav õigusabiteenus maksma. Mis te arvate, kui palju?
******
Moepildi tegemine Tucsoni (Arizona) vanalinnas. 2. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits.Fotod 1 ja 2: Chrysler Pacifica sobib kujult ja mõõtmetelt suurepäraselt jalgratturile tempot tegema. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 3: Juristi raske töö: Aivar Pilv (vasakul) peab Veli Kraavi kohtuasja eelistungil siduma kingapaela samal ajal, kui ta süveneb kliendi muresse. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 16:29
kommentaare: 26
26 Kommentaarid:
Päris ei saa sellest auto taga sõitmise mõttest aru. Kiirjooksjad kasutavat küll kummipaela, et jalad kiiremini tööle panna. Rattal saad aga ju ülekannet ise reguleerida ja ka ilma autota kuitahes kõrget kadentsi harjutada.
Õigusabiteenus: AP võiks seda isegi pro bono pakkuda, sest palju ta AV kaasusega juba meediakajastust on saanud? Meediamonitooringu firmast nagu Baltic Media Facts vms võiks küsida mitu video- ja raadioklippi ERR on APga tootnud, mitme meediaväljaande mitmes uudises on AP foto läbi jooksnud ja palju silmapaare on kogu seda shõud jälginud. Liitke kõik see kokku ja küsige: millise rahaga üks advokaat sellist reklaami saaks endale lubada?
Kas alles nüüd sai vana bemm maha lükatud ja uus selle asemele soetatud, et masin imetlemiseks on pandud? Ohh seda edevust küll :{) Ma siis kiidan head värvivalikut ja usun, et see 4-5 a vana masin ikka hästi teenib!
Nüüd on juba hilja rattaralliks kiirustreeningud teha.See nädal tuleks ainutl puhata ja kergeid trenne teha.
Võistlevas kohtupidamises minu ennustus oleks, et Aivar Pilv/ESL tiim jääb 5. juunil FIS/WADA järel 2. kohale. Kõva saavutus seegi! Pöidlahoidjatele jõudu. AP on kindlasti vääriline Eestit esindama.
Ma usun, et Aivar Pilv tõuseb ESL-ga nädalakese pärast meie meistriks.
P.S.
Jeff Novitzky, USA Toidu- ja Ravimiameti föderaalagent
(http://timesofindia.indiatimes.com/topic/Jeff-Novitzky) - Lance Armstrongil on VÄGA põhjust seda meest karta. USAs uurib riik dopingujuhtumeid ja prokurörideks-uurijateks on pandud mehed, kes mitte ainult kohtusaalis, vaid ka mehe role model'ina noorsoo jaoks dopingupanijatele ära panevad. Aga Eestis, nagu teada, on prokurörideks noored piigad ja dopinguasi näib riiki vähe huvitavat.
P.P.S.
"The investigation does not appear to be aimed at those who used the blood transfusions and drugs, but instead at those who financed and facilitated the doping." .. "Novitzky and his team are tracking the Postal Service finances [..] money that went to Armstrong and his team. Was it used for doping?"
-- Armstrongi ja AV kaasusi võiks kohe pikemas analüütilises kirjelduses võrrelda. See oleks õpetlik. Praktiline Ameerika riigivõim ei uuri selleks, et üht või teist sportlast karistada, vaid seda, kas olulise turujõuga ettevõtete ja riigi poolt antud sponsorraha sai ikka legaalselt kulutatud. Väga mõistlik poliitika. Sest kui turul olulist jõudu omav ettevõte (nagu EMT või Saku) kedagi sponsoreerib, siis tarbija ei saa seda praktiliselt kuidagi mõjutada. Sellest teemast on siin blogis muide korduvalt juttu olnud.
Priit, keskkonnakaitsjad sõdivad suurte ja JANUSTE autode vastu.
Ehk seda siis Sinu auto ka on:
http://www.fueleconomy.gov/feg/noframes/20163.shtml
Ausalt öeldes ei tea ma, mis mõtted selle auto ostu juures olid, aga kui rahul oled ja ülal jõuad pidada, siis pole oluline:
Consumer Reports magazine rates the Chrysler Pacifica as "much worse than average" in terms of reliability. Consumer Reports also rated the Chrysler Pacifica with an extremely low consumer satisfaction of 48/100, one of the lowest ratings in the magazine's database for the consumer satisfaction survey.
22:21 ja 22:49 - väga head aspektid olete esile toonud! Tõepoolest, ma olen ka varem püüdnud siin tõstatada küsimust, et mis saab sponsoritest, kui AP AVd puhtaks ei suuda pesta, aga enamik ei ole sellest küsimusest aru saanud, mis näitab, et Eesti inimeste mõtlemine on eesrindlikest riikidest ja Põhjamaadest (Jõesaar sai kohast lahti, Kristiansen enam kohta ei saa...) ikka väga-väga kaugel, ikka nõukaajas kinni. Olenevalt 5. juuni tulemusest peaks teie tõstatatud küsimuste lahkamine saama ka meie riigivõimule ja ajakirjandusele oluliseks ning võimalik, et Andrus Ansipil tuleb siis oma usume-avaldust selgitades ikka oma parim demagoogiaarsenal oma naha päästmiseks mängu panna.
Madis, olen viidatud raporti andmetega kursis. Aga nende massiraportitega on see lugu, et nad on liiga üldistavad. Võib ju öelda, et rahvas arvab oma kogemuste põhjal (consumer satisfaction!), et enamik juriste, arste, ajakirjanikke.... on sead ja tõprad. Aga see ei tähenda, et nad kõik on sead ja tõprad. Samamoodi ei pruugi enamik rahvast oma Pacificaga rahul olla, aga see ei tähenda, et kõik ei ole rahul. Lisaks on autol ja autol, isegi sama tehase toodangul, teinekord suur vahe. Ja auto sõidukõlbulikkust, mis omakorda mõjutab autoga rahulolu, mõjutab jällegi sageli see, kuidas sellega sõidetakse ja kuidas seda peetakse. Kui sa autot ei trööpa ega narri, siis tavaliselt ei narri tema ka sind.
Üks küsimus: millise reklaami valis PP tööandja mõni päev tagasi jaanuarikuu parimaks reklaamiks? 25.05.2011 Postimees lk 16.
Niipalju siis skandinaavialikust ja nõukaaegsest suhtumisest, kumba esindab Postimees?
ain
Priit, tegelikult tahtsin pigem vihjata ikka Sinu auto suurele janule ;-)
Aitäh, Madis, et tõstatad vajaliku teema. Ütled, et mu auto (3,8 l) kulutab palju kütust. Eelmisel suvel Hiiumaale sõites oli kulu 9,2 l/100 km. Aga siin on mul selline küsimus: milline auto kulutab rohkem kütust, kas 3,8-liitrine, mis aastas läbib ehk 5000-6000 km (nagu meie auto) või 1,6-liitrine, mis aastas läbib 20 000 - 30 000 km? Seega, pole õige vaadata autot per se ja kuskile dokumentidesse märgitud keskmise kütusekulu numbrit, kui ei arvestata, kui palju see auto tegelikult sõidab.
Nüüd küsivad mõned, et miks siis meile selline suur auto, kui sellega nii vähe sõidame. Aga just sellepärast, et sellega nii vähe sõidame, ongi ta suur - siis ei ole selle ülalpidamine ka üle mõistuse kallis ja need vähesed sõidud, mille teeme, pakuvad auto suuruse ja ruumikuse tõttu tõelist mõnu. Rääkimata sellest, et igasugust varandust saab igale poole probleemita kaasa vedada (meil ei ole kolme istmereaga Pacifica, nagu on neist enamik, vaid kahe istmereaga - kolm isterida, tunnistan, oleks meile tõesti tarbetu ja mõttetu).
Ja et olla ikka kindel, et oleks lootust 135 km läbi sõita, tegin eile, neljapäeval, Tartu Velo klubi pundis selle kevade pikima, 68 km pikkuse trenni. Tagasiteel kruvis traumatoloog-ortopeed Leho Rips ühel laugel laskumisel tempo 68 km/h-ni. Siis tuli päris tasane lõik, kus läksin ise ette ja hoidsin ikka päris tükk aega kiirust 50 km/h peal. Esimeses finišis, mida alustasin kõige tagant, jõudsin lõpuks grupi keskele. Teises finišis 3 km hiljem ajasin Ripsi tempot üles võtma ja jõudsin juba esikaheksasse. Kui veab, siis äkki ei jäägi pühapäeval päris viimaste hulka?
Priit, võrrelda tuleb eesmärgipäraselt.
Ehk siis praegu on küsimus minu arvates ikkagi selles, et kui paned aastased läbisõidud mõlemal variandil samaks, siis on ju võitja teada. Praegusel juhul osutub pika puuga selleks (uue auto ost meelevaldsel valikul Sinu tingimusega 1,6 L) VW uus Touran 1,6 TDI BMT.
http://volkswagen.ee/models/touran/d8.php
Siinkohal hindu ja varustusomadusi kõrvutamata.
Kütuse eest väljakäidav summa 6000 km Sinu näite järgi, on siis 293 vs 670 eurot (Touran vs Pacifica). Sinu antud maanteesõidu suvise kulunumbriga Pacifical 9,2 ja Touran tehaseandmetel 4,1.
Kui nüüd viia läbisõidu numbrid 30000 km juurde, siis on rahakulud vastavalt 1462 vs 3350 eurot.
Ehk siis, auto mõttekusest erinevates kontekstides võibki jääda lõputult heietama. Igal juhul saastab keskkonda, alates sellest hetkest, kui keegi on sellele tellimuse vormistanud.
"Saastav iga läbisõidu juures," on Madise verdikt. 8) Sellele on raske vastu vaielda.
Aga eks autos kuvand, sõnum, mida margiga, suurusega jt parameetritega tahetakse edastada ,on ülioluline.
9 l sajale?! Maanteesõidul??
Head palgad neil ajakirjanikel.
Ja mis sellesse puutub, et Pilv siin ja Pilv seal - no kelle käest Otepää inimene siis nõu küsib. Ikka Pilvelt, mis ses nii imelikku.
Nagu ikka, mis ühele sääst, on teisele saast. Üks räägib ääst, teine pole kaugemale jõudnud aast. Ja mida üks tahtis, osutus, et teisele on hoopis vähe tähtis.
Veebis võib tutvuda Rahvusvahelise Spordiarbitraazi kohtu otsusega 1. oktoobrist 2010. a nr 2010/A/2041 Julia Tsepalova dopinguasjas (http://jurisprudence.tas-cas.org/sites/CaseLaw/Shared%20Documents/2041.pdf). Tegu on tõsise juriidilise tekstiga, mille analüüsiks siinne blogi ilmselt ei ole päris õige koht. Ühte lõiku siiski tsiteeriks:
"Y. (“the “Appellant”) is an international-level cross-country skier of Russian nationality, born in 1976, member of the Russian Ski Federation (RSF).
[..]
On 21 August 2009 the FIS advised the RSF of the Adverse Analytical Finding and imposed a provisional suspension on Y.
[..]
In an email message of 25 August 2009 the RSF informed the FIS that the case of Y. “could be closed” because the athlete had decided to retire. In fact, on 3 September 2009, the FIS received the official retirement form signed by Y." [kursiiv originaalist]
Niisiis, Vene Suusaföderatsioon üritas neli päeva pärase Tsepalova positiivse A-proovi teatavakstulekut asja kinni mätsida! Sportlane teatas karjääri lõpetamisest ja case "could be closed".
Kõnekas on ka Arbitraazikohtu otsuse lõpp:
"The Court of Arbitration for Sport rules that: [..]
All other prayers for relief are dismissed."
Kohus ütleb otse: lõpetage mangumine ja nutmine. Järelikult käiakse nutmas ja mangumas -- seda võib ette kujutada - arvestades ka teatud kultuurilisi traditsioone end NSVL piirkonnas. Ja kes teab, võib-olla on mangumise ja nutmisega vahel ka midagi saavutatud. (Kui ei oleks, kas siis käiaks?) Ja ei ole kahtlust, et need asjad MA-le jt ESL vana kooli juhtfiguuridele teada ei olnud, kui arutati mida AV prooviga teha.
Ja veel samast: FISi paneel ütles otsuses Tsepalova kohta: "In light of the presumption set forth in the FIS ADR, as a general rule, the Panel will rely on the analysis of an approved WADA accredited laboratory unless the arguments and
evidence brought by an athlete is scientifically valid and reliable which in this case they are
not”"
Ehk siis FISi paneelkomitee 4. juunil ei saa olema see koht, kus dr Laasiku teooria ja WADA kinnitatud tehnilised protseduurid ja kriteeriumid on "teooria teooria vastu". Teaduslikku dispuuti ei tule - selleks on teised foorumid. AP ja ESL saavad sellest vist aru, seetõttu on dr Laasik meediast ära tõmmatud (aga AP ruulib).
Rahvusvahelise Spordiarbitraazi Kohtu dokumente on ilmselt hulgem, nt http://www.tas-cas.org/d2wfiles/document/4393/5048/0/Award%202041%20internet.pdf - ei jõua neid kõiki läbi uurida. Kuid hindaksin, et AV õigusabi kulud tulevad suurusjärku, millega üks Evely Saue tasemega laskesuusataja saaks endale korraliku hooaja kindlustada. Vähemalt. Loogiline on oletada, et see summa pannakse kokku ESL juhtivtegelaste ühise puulina. Lubasid nad ju kõik koos nagu üks mees tagasi astuda, kui AV süüdi jääb.
Suur aitäh kolme viimase kommentaari postitajale. Eriti 01:44 ja 02:06 on väga head, sest need tuginevad pelgalt faktidele. Suur tänu, et olete viitsinud kaevuda ja saadud infot siin jagada! Hea ja tunnustust vääriv, kui leidub neid, kes jaksavad ja oskavad vajalikud materjalid üles leida ega karju niisama, et usume! jms mõttetus.
Kui veel midagi leiate, siis oleksin tänulik, kui oma teavet teistelegi jagaksite. Olge terve!
Võtke heaks 8) PM-l saab nüüd viidata kahele pretsedendile: Tsepalova kinnimätsimisüritusele ja kaugemalt Armstrongi positiivse proovi "ärakorraldamisele" 2001. a Rahvusvahelise Rattaspordiliidu poolt (viimane ei ole siiski tõestanud, Hamilton väidab seda). Tarmu Tammerk - hea, et meil eetikakohtunikke on! - võib-olla isegi vaataks oma seisukohad uute asjaolude valguses uuesti läbi.
Kas Eestist läks ka a la Tsepalova "case could be closed"-tüüpi kiri FISi teele? Seda võib Sarah Lewis'elt küsida. Kui nii oleks, siis oleks tegu rahvusvahelise skandaaliga. Lähtudes teadaolevast teabest äri- või sõprussuhete kohta võib konstrueerida, kes kellele Eestist helistas. Kuid vaadates FISi komiteede koosseisu tuntub, et vastupidiselt väidetule, et norrakad sisuliselt juhivad FIS-i, on juhtpositsioonid FISis hajutatud ega ole koondunud ühe suure suusamaa kätte. Ega Rootsi ja Soome lubakski Norral domineerida.
Cover-up on sõna, mis kinnimätsimise vasteks.
Sveitsi anti-dopingu labori juht tunnistas, et kohtus 2001. a Armstrongi ja viimase manageriga.
http://www.nytimes.com/2011/05/28/sports/cycling/director-of-swiss-lab-denies-cover-up-of-armstrong-test.html
VW Touran, mida pakutakse eespool on ju uus, PP Pacifica vähemalt teise ringi sõiduk-st. tahtes jube ÖKO (või eko:) olla, ära osta uut vaid hoia juba toodetut käigus seni kuni ta ajab asja ära.
Mu meelest loogiline ja 'roheliste' mentaliteet vildakas.
Selline ameeriklane teenib HEAD omanikku vajadusel ka 20+ aastat.Selge on see, et hooldus-remont on vältimatud tegevused. Aga KESKMINE VW diisel väsib meie oludes millegipärast kiiremini. Ja selle mootori värskena hoidmine enam nii magus lõbu pole.
Marx
Jah, Marx, seni ei ole Pacificale midagi ette heita. Mulle meeldib, suur ja mõnus, ruumi jagub, vaikselt liigub, pehme vedrustus ja teistmoodi, kui teised autod - need eurooplased on ju kõik ühesugused. VW on minu arust veel rohkem generic car kui Toyota. Ja VW teeninduse kohta rääkis sõber Soonets, kui tal oli kunagi Passat, ainult halba. Mina teenindustes ei käi - sinna võib lõpmatuseni raha matta. Mul on üks hea mees, kuldsete kätega, kes aitab, kui miskit vaja - soojalt soovitaks teistele ka, aga tal niigi tegemist palju, nii et ei hakka teda uute võimalike kundedega koormama.
zzzzz2018.5.14
coach factory outlet
true religion outlet store
baltimore ravens jerseys
tory burch handbags
moncler online outlet
christian louboutin outlet
mlb shop
bears jerseys
hermes belt
adidas yeezy
Postita kommentaar
<< Esileht