Pullerits: Kui palju maksab Eestis suusahooaeg?

Kuna Eestis antakse välja Pulleritsu nimelist statistiku preemiat, ja kuna mullu jäi see tööde nõrkuse tõttu välja andmata, siis ei jäänud muud üle, kui ise initsiatiiv haarata, et selgitada, kui kallis spordiala on Eestis harrastajale murdmaasuusatamine.

Ei ole kallis. Loomulikult siis, kui varustus on soetatud. Ses mõttes olen ma spordipoodidele kuldklient, et olen sama haruldane nagu kuldki. Tihti sinna ei satu. Suusa- ja kepipaarid on aastaid tagasi soetatud ning peavad seniajani hästi vastu. Ainult Swixi klassikakeppide rihmu pidin kaks või kolm aastat tagasi vahetama – originaalid kulusid ära. Kombed, üks USA ja teine Eesti koondise endine võistlusvorm, on samuti hästi ajale vastu pidanud. Kuigi Eesti kombe vasaku käise allservas avastasin talve hakul umbes viiesentimeetrise pikirebendi, sai selle ilusasti kinni õmmelda. Ka Björn Daehlie dressid, mis on näinud vett ja vilet, on jätkuvalt kvaliteetsed. Tõsi, Toko õhukesed kindad on siit-sealt viledaks kulunud, aga ega seepärast pea neid ära viskama. Raiskamist ehk ületarbimist on maailmas niigi palju. Momendi liimiga ärahõõrdunud kohtadesse õhukesest kunstnahast paigad peale ning kulumine peatatud. Madshusi uisusaapad on ilusasti terved, kuigi nendega olen läbinud nii külmas kui sulas tuhandeid kilomeetreid, ja Alar Savastverilt kunagi vist 400 krooni eest ostetud Salomoni kasutatud hallid klassikasaapad on samuti tiptop korras. Ühe asja olen siiski varustusse hiljuti lisanud: vist üle-eelmise aasta sügisel ostsin lisaks Briko pesule ehituspoest umbes 20 euro eest teise pesukomplekti lisaks. Olen seda nüüd kaks talve usinalt kasutanud ning minu arust ei jää Briko omale põrmugi alla. Vaata et asi pole vastupidi: kui Briko pesu on tikkunud välja venima, siis ehituspoest ostetud pesu istub endiselt tihkelt ümber ihu.

Mille peale siis suusatamises raha üldse kulub?

Palun väga, siin on statistiline tänavuse suusahooaja ülevaade.

Suuskade määrimisele on kulunud 145 eurot. Selle summa sisse läheb ka neljaks maratoniks suuskade ettevalmistamine, kokku 110 eurot.

Neljal maratonil autoga käimine on läinud maksma 16 eurot. Sõidukulud on jaotunud nelja sõitja vahel. Ainult ühel korral keeldus sohver raha võtmast, sest tööandja maksab talle maratonidel käimise kinni, seega tal isiklikku kütusekulu ei ole. Aga nii nagu enamik kommentaatoreid on siin blogis anonüümsed, jääb ka see autojuht anonüümseks. Saite nüüd!

Igal maratonil olen tarbinud kaks SISi geeli. Seega kokku kaheksa geeli. Sain talvel ratturite vahendusel – kelle täpsemalt, jätan taas anonüümseks, aga õrrituseks nii palju, et tegu on väga kõva ja tuntud sõitjaga – SISi geele hinnaga üks euro paki eest. Vaat siis, kui oluline on, et ka ratturite seltskonnas sind jutule võetakse.

Ja... ongi kogu kulu. Sest trennis olen käinud jalgsi, kodu eest on Tähtvere spordipargi radadele veidi üle kilomeetri. Kaugemal sõitmas pole käinud, sest minu aeg on nii väärtuslik, et seda ei kõlba küll kulutada selleks, et sõita tund aega Käärikule ja sealt tund tagasi (rääkimata kolossaalsest ökoloogilisest jalajäljest, mis kaasneks). Selle aja jooksul jõuaksin näiteks tudengite kontrolltööd ära parandada ehk anda panuse Eesti kõrghariduse edendamisse.

Nüüd on veel üks huvitav küsimus: kui palju teeb see kõik ühe suusakilomeetri hinnaks? Kokku olen talve jooksul kulutanud suusatamisele 169 eurot ning tänaseks suusatanud 690 km. Seega teeb see ühe kilomeetri hinnaks pisut alla 25 sendi. Kui arvestada näiteks tavalise suusasõidu pikkuseks 20 km, teeb see keskmise sõidu keskmiseks hinnaks viis eurot.

690 km hooaja jooksul on muidugi vähevõitu. Aga talv algas ka hilja ja pausid tulid sellesse sisse. Mäletan, et aastail, kui lõpetasin Tartu maratoni teise saja keskel, oli mul juba nädal-kaks enne hooaja tippsündmust läbitud suuskadel rohkem kui tuhat kilomeetrit. Eks parimate päevade kilometraažist väiksem läbisõit viimastel aastatel kajastu ka tulemustes. Lisaks olen rumalast peast kuulanud valeprohveteid, kes on propageerinud aeglast suusatamist, mistõttu maksin selle talve esimestel maratonidel nende võltsõpetuse järgimise eest kallist hinda ning pidin leppima Estoloppeti maratonidel harjumatult tagasihoidlike kohtadega. Aga siis viskasin väärõpetused üle parda, panin tempot juurde ning Haanja maratonil oli juba palju teravam minek, mis tõi üle mitme aasta lõpuks koha ka esisajas.

Ahjaa, 169 euro eest peab kõvasti otsima, kui tahate tipphooajal Manhattanil üheks ööks vähegi normaalset hotellituba saada. Nii et suusatamine – see on imeodav.
******

San Rafael River old bridge, Utah. 2. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Reiu-Raeküla terviserada Pärnumaal. Foto autor: Urmas Luik, Pärnu Postimees / Scanpix
Fotod 2-4: Eesti linnade talimängude teatesõit Käärikul. Fotode autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix