kolmapäev, veebruar 28, 2018

Pullerits: Kuidas maratoni asemel ootamatult haiglasse sattuda?

«Sind ei olnudki või?» küsis Raio Piiroja, kui mulle pärast Tallinna maratoni helistas. «Ma ei näinud sind.»

Tallinna maratonist pidi saama selle talve põhivõistlus: normaalse pikkusega distants ning vabatehnika tõotasid kiiret sõitu. Neli päeva enne maratoni tegin tunnise kontrolltrenni, mille vältel läbisin 16 kilomeetrit, siis järgmisel päeval tunni ja kümne minuti pikkuse lõdvestava trenni klassitehnikas, et saada vaheldust, ning viimaks kaks päeva enne starti kõigest kuuekilomeetrise kiirendustega trenni, kus peamine oli hankida võistlustunnetus.

Tollest viimasest trennist tulles astus Suusaakadeemia / Suusavendade / Limpa suusakooli maja ees vastu Pyeongchangi taliolümpia laskesuusavõistluste kommentaator Margus Ader, nägu juba kaugelt naerul. Ta oli ju näinud, mis oluline, lennukust tõstev muudatus oli mul varuks. Ja mitte pelgalt varuks, vaid lausa nähtaval. Ta oli ise selle tunnistajaks, kui tema kaaskommentaator Assar Jõepera oli mulle sama päeva varasel pärastlõunal ühe rohelise koti üle andnud. Ta teadis suurepäraselt, mis oli koti sisu. See oli emotsionaalne salarelv. Sellega oli plaanis kõiki konkurente Tallinna maratonil üllatada. Esimese testi tos kuuekilomeetrises trennis läbis salarelv igatahes tõrgeteta. Ütleks koguni, et nii kerge polnud veel kunagi varem liikuda.

Ainult Vahur Teppan püüdis teha nägu, et ta ei näe ja ei märka midagi. Aga mis seal salata: ega ta enda värskeimal täiendusel oleks minu omale midagi vastu panna.

Need, kes Tallinna maratoni inforuumis elavad, märkasid kindlasti, et Estoloppeti küljele ilmus laupäeva ennelõunal kuulutus «Müüa pika maa stardinumber grupis 51-100.» Minu stardinumber oli 72. Eespool isegi Piirojast, nt 77.

Sest laupäeva varahommikul kella kuue paiku tuli kutsuda kiirabi. Ootamatult tekkinud kõhuvalu oli nii tugev, et tahtis pilti eest viia ja pani lausa kogu keha tõmblema. Kiirabi lasi tilgutitest valuvaigistit ja midagi veel, millest pisut oli abi, aga pöördeliselt mitte. Siis dikteerisingi Tallinna maratoni stardinumbri müügikuulutuse. Ise seda sisestada olin jõuetu ja võimetu.

Pühapäeva õhtul, pärast pikki kannatusi, sain soovituse, et pole mõtet kangelast mängida ja lasin end kella kaheksa ajal sõidutada Tartu Ülikooli kliinikumi EMOsse. Seal ei lastud mul oma kõhuvaluga kaua passida, vaid sain juba kolme-nelja minutiga arstide järelevalve alla.

Tuli välja, et noor arst, kes mind kõigepealt läbi vaatas, teadis väga hästi ühte meest, kellega olen meeleolukaid ja kõvasid rattatrenne teinud. Ainuüksi see mõjus mõnevõrra rahustavalt. Tegelikult nii rahustavalt, et valu hakkas suisa ära minema. Kui mõne aja pärast tuli kirurg ning mu kõhtu igatipidi kompas, surus, katsus, siis ei olnud valu samuti peaaegu üldse, mille peale avaldasin lootust, et ehk nad ei arva, et olen simulant. Vererõhk oli esiotsa siiski kõrge, umbes 95/158. Aga hakkas tasapisi langema. Ju mõjus arstide ja õdede asjalik ja professionaalne, meeldiv ja sõbralik suhtumine positiivselt. Nad jagasid selgitusi ja vastasid mu küsimustele igati arusaadavalt. Esialgne, pelgalt kompamispõhine diagnoos oli küsimärgiga: kas pimesoole põletik?

Seejärel ultraheliuuring. Siis kompuuteruuring. Enne seda kaks vereproovi ja üks uriiniproov. Niisiis põhjalikum töö kui dopingukontrollis.

Mõne aja pärast selgus valu põhjus. Üks viiemillimeetrise läbimõõduga neerukivi oli lahti pääsenud ja omapäi seiklema läinud ja siis kinni jäänud. Seal ta valu tegigi. Ja see valu, mida neerukivi võib teha, pidi olema kõige ligilähedasem sellele, mida naised tunnevad sünnitades. Ainult et kui naine sünnitab ära ja valu möödub, siis neerukiviga on teistmoodi: see võib sind piinata ikka väga pikka aega. Ma ei teagi kohe, kui pikalt. Arstid ka ei tea. Kui neljamillimeetrine neerukivi pidi ise välja tulema 90 protsendil juhtudest, siis kuuemillimeetrised ja suuremad vajavad enamasti asjatundlikku sekkumist. Seega on minu kivi seal vahepealne. On lootus, et ehk tuleb välja, aga seni viie päevaga ei ole tulnud. Ja ei ole tunda ka, et tuleks. Aga valu teeb siis, kui ise tahab, ja siis ei aita muu, kui kannata ja kannata.

Hapnikuvõlas oleks Tallinna maratoni sõita igatahes mitu korda kergem kui seda valu taluda. Ma tean, millest räägin. Mul on mõlemast nüüd kogemus. Ja kui maraton saab kahe tunni ja mõne minutiga läbi, siis seda, kunas neerukivi mu organismist läbi tuleb, ei tea too kivi isegi. Elan viie minuti kaupa, rohkemale ei saa kuidagi ette kindel olla.

Foto 1: Andreas Veerpalu Pyeongchangi olümpial 50 km sõidus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees / Eesti Meedia / Scanpix
Foto 2: Ameerika võit! Jessica Diggins ja Kikkan Randall on Pyeongchangi olümpial võitnud naiste teatesprindi. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Meeste 4x10 km teatesuusatamise avaetapp Pyeongchangi olümpial. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees / Eesti Meedia / Scanpix
Foto 4: Karel Tammjärve tõusutehnika Pyeongchangi olümpial 15 km vabatehnikasõidus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees / Eesti Meedia / Scanpix
Foto 5: Paljude meesspordisõprade unelmate suusanaine Lindsey Vonn West Hollywoodis Californias. Foto autor: White-Ops / MEGA / Scanpix

79 Kommentaarid:

At 23:09, Anonymous Anonüümne said...

Neerukivide väljatoomiseks on hea juua külma õlut (rohkem kui lonks, ikka nii, et riigikassa seda tunneb) ja seejärel minna sauna, või kui seda pole, siis kuuma vanni.
Ise EMO-s soovitan seda varianti väikeste kividega haigetele.

 
At 23:29, Anonymous Anonüümne said...

Kuradi Kelk jälle...

 
At 07:55, Anonymous Anonüümne said...

Õlut tuleb (palju) juua. Pidevalt sealjuures.
Ning sapine jutt toodabki sapi- ja neerukive!

 
At 08:39, Anonymous Anonüümne said...

Miks Ader ja punt hullutavad me Priitu roheliste kilekottide ja juttudega et küll on võimas minek? Kas nad ei tunne Priitu?

Neerukivi selgelt Kelgu supi süü, mis viimane aastatega sisse söötnud.
Tulemus karm. Kaks asja mida Priit jälestab:
Naised ja nende sünnitus, õlu mida jooma peab.

 
At 09:26, Anonymous Anonüümne said...

Meedia on pähe võtnud et raha eest saab medaleid ja kas nüüd kavatsetakse brittide eeskujul kuhugi miljoneid kühveldada? Tänane kirjutis delfis. Isegi kui raha leitaks aga meil pole ju materjali! Ma ei näe kohe mitte et mõne näkase kahevõistluse pronksi pärast peaks ülepea raha kulutama. Sama asi kiiruisutamisega. Ei tule sealt pronksipoegagi. Raha, ka suur raha igasugu abiliste ja välistrennide maksmiseks on vaid peenviimistlus. Sportlane peab ise olema 90% medaliväärsest sooritusest.

Samal ajal on vehklemisliit rahahädas. Ala milles on võistkondlik maailmameistri tiitel ja kodune infra ja põhi noorte harrastajate näol olemas. Selle raha eest mis läheb üksiku kahevõistleja poputamiseks ja kes võib olla võistluspäeval nohus või murda kepi, saame 3 kindlat olümpia medalit vehklemises.

Kiiruisutamise kambäkist ei saa me rääkida enne kui on olemas 400m rajaga sisehall ja hulk noori harrastajaid. Üksik harrastaja välismaal on loterii.

 
At 10:01, Anonymous Anonüümne said...

Soovime Padrele peatset paranemist ja et ta tagasi tulles hoogsalt piitsutaks kõigi tasandi sitakotte ja lödipükse.

 
At 10:03, Anonymous Anonüümne said...

Mina omakorda soovks viimasele et ta oma isa ülesse leiaks.

 
At 10:42, Anonymous Anonüümne said...

Ma uurisin natukene statistikat. Vaatasin mitme riik on Eesti rahvaarvult maailmas. Kuidas läheb meie majandusele ja milline on kliima (mis ala kannatab harrastada).

Näiteks USA võidab suviti kõige rohkem medaleid. Aga Rios said nad rahvaarvu suhte svähem medaleid kui meie väike Eesti ühe pronksi näol.

Holland sai Pyeonchangis 20 medalit, aga nende rahvaarv ju ka 17 miljonit. Seega laias laastus miljoni elaniku kohta 1 medal. Aga sinna tuleb liita veel rahaline komponent.

Samas Eesti saanuks ju ka Sildaru näol suuure tõenäosusega 1 või 2 medalit. Pargisõidus sai pronksi ju ainult 85 punniga. Seega, selles võrdluses pole Eesti sugugi kehvem kui USA ja Holland.

Pyeongchangi medalitabel

1. Norra 39 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha
2. Saksa 31 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha, rahvaarv väga suur
3. Kanada 29 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha, rahvaarv väga suur
4. USA - 23 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha, rahvaarv väga suur
5. Holland - 20 medalit - ropult raha, rahvast 10 pluss korda rohkem, nišiala (kiiruisutamine)
6. Rootsi - 14 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha.
7. Korea - 17 medalit - ropult raha, korraldajamaal ei lähe kunagi kehvasti. Ehe näide, et rahaga toodetakse medaleid.
8. Šveits - 17 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha
9. Venemaa - 17 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha, rahvaarv väga suur
10. Prantsusmaa - 15 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha, rahvaarv väga suur
11. Austria - 14 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha
12. Jaapan - 13 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha, rahvaarv väga suur.
13. Itaalia - 10 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha, rahvaarv väga suur.
14. Hiina - 9 medalit - seal on mäed, seal on lumi, ropult raha, rahvaarv ülisuur
15. Tšehhi - 7 medalit - seal on mäed, seal on lumi, rahvaarv 7 korda suurem kui meil
16. Soome - 6 medalit - seal on lumi, seal on ropult raha. oluliselt suuremad mäed ka kui meil.
17. Suurbritannia - 5 medalit - seal on ropult raha, rahvaarv väga suur.
18. Slovakkia - 3 medalit - seal on mäed, seal on lumi
19. Austraalia - seal leiab nati lund, seal on rahvaarv väga suur, seal on ropult raha.

 
At 10:42, Anonymous Anonüümne said...

...jätkan

Ülejäänud riigid said 2 medalit ja vähem. Meiesugusel riigil lihtsalt annab nagu laksust tunda, kui Sildaru sugust stardis pole. Oleks me ju ka medali või kahega tagasi tulnud.

Mida esines esimese 19 riigi hulgas kõige rohkem? Ropult raha. Vaid Slovakkia ja Tšehhi, ei saanud minult seda tiitlit. Need kaks on meie majandusele kõige lähemal, teised on valgusaastatega meist ees.

Järgmisena oli oluline see et rahvaarv nendes riikides väga suur.

Siis oli see, et nendes riikides on mägesid ja on lund. Ei ole terve riigi peale üks Haanja kühmuke, ainus paik, kus võib looduslikku lund Eestis leida rohkem kui 1 kuu aastas :)

Kui Eesti edestab neid riike medalitabelis nagu Torinos, siis on see ime. Eestil pole ju ainsatki kategooriat milles esimestele vastu saada. Isegi kui Slovakkiaga võrrelda, siis seal on rahvaarv ka tublisti suurem, aga mis mäed ja mis tingimused seal on loomulikuks harjutamiseks, seal pole kuutsemäge ja seal ei ole Pulleritsu ovaali.

Paljukiidetud Sloveenia piirdus seekord ka vaid kahe medaliga. Suur Poola sai ka ainult 2 medalit.

Rahaga toodetakse medaleid. Rahvaarv ei ole määrav. Võtame Norra, natuke üle 5 miljoni elaniku ja said 39 medalit, 4 korda rohkem rahvast kui Eestis. Selle loogika kohaselt pidanuks Eesti saama 10 medalit. Holland tõestab ju ka et ilma tingimuseta on võimalik medaleid toota. Tingimused saab rahaga luua.

See andekus on Norra näitel rumal jutt. Kuidas on võimalik, et 5 miljoni valimist tuleb 39 medalit??? Vastake ??? See on rumal jutt, et andekaid ongi nii harva.

Süsteem, süsteem ja veelkord süsteem. Islandi jalka ja käsipall ja Leedu korvpall. Kui millelegi panustada, siis sealt suure tõenäosusega tuleb.

Kokkuvõtteks, see andekuse teema on loll jutt. Pole reaalne, et Norral on andekaid inimesi kümnetes kordades rohkem kui teistes riikides, võrdleme kasvõi Eestiga.

Raha ja tingimused!

Eestis kõik medalid ju pereprojektid, palju me neid süsteemseid medaleid oleme saanud? Tegelikult on neid Kantereid, Veerpalusid, Šmigunne meie seas rohkem. Kanter oleks ju ka raisku läinud, Raul Rebane korjas ta ju üles. Aga kui palju on selliseid Kantereid meil, keda pole üles korjatud ??? Kindlasti on ja mitte vähe.

 
At 10:47, Blogger AinK said...

Palju õnne, Priit. Kui nüüd kivi välja ei tule, siis ootab sind ees mida ajalooliselt tehti nii: http://history.uroweb.org/history-of-urology/diagnosis/looking-into-the-body/gruenfelds-endoscope/
Tänapäeva aparaadid on õnneks natuke leebemad, aga esimes(te)l päevadel pele protseduuri WC käies on küll tunne nagu tuleks sealt okastraati.

 
At 10:49, Anonymous Anonüümne said...

Andekas on Messi, Ronaldo, Federer, Williams, Fourcade, Bjoergen, LeBron James, Michael Phelps, Michael Jordan, Usain Bolt. Nendele võib tiitli panna andekas. Paduandekas.

KOgu austuse juures Gerd Kanteri ees, siis tema ikka tahte ja tööprojekt. Loomulikult tippspordis peab olema andekust. Aga Kanteri tasemel andekust on miljoni elaniku kohta tublisti rohkem kui seni meil välja koorunud.

Kanterist ju rääkisin, et Rebane ta üles korjas. Novosjolov oleks ka pillid ju kokku pakkinud, oli ju alaliidu juhatuses, mingi hetk tuli tagasi ja siis alles tulid tiitlid. Ta oli ka sisuliselt kaduma ju läinud.

Mis see Eesti vehklemine on ja need naised. Kõik andekad satuvad sinna? Pole reaalne - süsteem.

Eestis on medlaimaterjali iga OMi jaoks, 2-3 medalit oleks OK tulemus. Meil nii väike riik, me peaksime erinevalt suurtest riikidest need anded oluliselt paremini üles leidma.

 
At 11:09, Anonymous Anonüümne said...

Holland sai suvemängudelt ka paarkümmend medalit. 17 miljoni elaniku kohta 40 medalit viimaselt kahelt OMilt (suvi, talv). Miljoni elaniku kohta 2 medalit. See teekski Eesti kohta 2-3 medalit. Lisaks sellele on Hollandis ju veel ülitugev jalgpall. Pole ka see argument, et Pohlak võtab kõik anded ära.

Anded tuleb üles leida. Eesti väikeriik peab anded paremini üles leidma. Kanter, Novosjolov, Nabi. Need vennad leiti ju kõik suht juhusega üles. Novoslolov oli eelmise kümnendi lõpus sisuliselt lõpetamas karjääri ja Eesti spordisüsteem oleks lasknud sel rahulikult juhtuda.

 
At 11:12, Anonymous Anonüümne said...

Tšehhi ja Slovakkia ikka väga rikkad. Eriti võrreldes meiega. Nemad on vana euroopa ja nemad on saksaga võrreldav tööstusmaa. Arvan et nad ei raiska raha spordile. Piirduvad oma hokiga. Raha ja rahvast oleks neil arendada oma vutti. Saksa turg ja võimalused naabruses olemas. Nende rikkust vaadates on jah üllatav nende spordi tagasihoidlikkus.

 
At 11:44, Anonymous Anonüümne said...

Kanterit novosjolovit ja nabit võib tulla veel, sest neil aladel on mingidki koolkonnad olemas meil ja hinnalipik on samaks jäänud.
Suusaalad on tehnoloogia areng teinud väga kalliks. Kui kallid on täna määrded, suusad kepid saapad veel otsa. Ilma kalli määrdeta kaotad sa nõrgemale küll kui distants on piisavalt pikk.
Mida nõudis meie "tipp" kahevõistleja? Arsti nõudis. Lisaks on tal kaasas hüppe ja suusatreener ja massöör. Määrdemees suusarajale ehk ka. Lume puuduse tõttu kodus laagerdab ta oma abiliste seltskonnaga Austrias keskmise tasemega hotellis. Kas ei lähe teoreetiline esikümne koht liiga kalliks maksma? Noh olgu, leiame selle raha. Aga kui nüüd küsida mitu maadlejat vehklejat kergejõustiklast oleks võimalik sama raha eest ette valmistada? Nemad ei vaja liustikulaagrit kesk-euroopa rikastes riikides.

Kas arvutaks kokku kui palju raha kulus naiste epeevõistkonnale kes tõi MM tiitli ja kui palju suusa või laskesuusavõistkonnale kes tõenäoliselt võetakse vaikselt rajalt kui ringiga pähe saavad. Eesti ei ole Tšehhi või Rootsi kus mõni vana tuntud masinaehitusettevõte võib vabalt sponssida tervet võrkpallivõistkonda koos arsti ja massööriga.

 
At 11:58, Blogger Priit Pullerits said...

Tõesti, anded tuleb varakult ära tabada. Kes oli see, kes tabas ära Saskia Alusalu ande ja tõi ta suurde meediapilti?

Jah, jälle pean mina kõik need väärt tegelased üles leidma ja esile tooma. Siin on minu üks projekt, Saskia Alusalu, juba 2012 dets tabasin ära, et siit võiks miski tulla. Tõestus siin:

https://leht.postimees.ee/1066452/uus-hingus-alpides

 
At 12:04, Anonymous Anonüümne said...

Spekuleerime et oleks saanud selle kahevõistluse pronksi. Hurraa! Rahvusvaheline pilt ja Eesti lipp mastis. Sellisel hetkel unustame tollarid ja eurod. Meid nägid miljonid tv vaatajad ja korealased. Kas ikka nägid? Kohalikud käisid iluuisutamist ja lühiraja uisutamist vaatamas, sest seal higistasid omad.
Suusastaadionid olid tühjad. Ei tulnud kohalikud ei Kläbut ei Furkadet vaatama, ammugi ei huvita neid kahevõistlus. See naljakas ala ei huvita vist väga ka norralasi endid, kuna neil on põhialadel võitjad olemas. Björgen, Bo, Klaebo etc.

 
At 12:16, Anonymous Anonüümne said...

Jah, härra Pullerits aga kui Saskia lõpetab läheb jälle 54 aastat enne kui järgmine noor Saksamaale õnnestub saada.

 
At 12:22, Anonymous Anonüümne said...

Väärt projekt oleks kodus midagi kasvama panna. Praegu otsivad treenerid andekaid noori keda välismaa profiliigadesse sealsetele onudele raha teenima saata.

 
At 12:29, Anonymous Anonüümne said...

Leidsin netist Alusalu kohta ka sellise info:

«Seni pole mul Eestis ühtegi suurt sponsorit, mõned ettevõtted on toetanud, kuid üle 500 euro pole keegi andnud,» rääkis Alusalu. «Mul pole mänedžeri, kes nende asjadega tegeleks, seega pean ise mööda firmasid käima. Minu jaoks on raha küsimine väga ebamugav tegevus.»

Juhul kui raha ei õnnestu leida, on tipptasemel uisutamisega kõik, sest nagu sportlane ütleb, poleks Eestisse naasnuna võimalik enam tipptasemel areneda ja siis oleks mõttekam juba minna kooli haridust omandama.

Vot see on spordisüsteem :)

https://m.postimees.ee/section/504/2723704

 
At 14:56, Anonymous Anonüümne said...

Vähe sellest et Sildaru, Taaramäe on Pulleritsu "omad".
Tuleb välja et ka Saskia kuulub Priidule.

 
At 15:01, Anonymous Anonüümne said...

Aeg ka nüüd küsida.
Kuidas läks OM'il imetreener Teppanil hiina suusakoondisega, kes eestlasi "loputas"?

 
At 15:33, Anonymous Anonüümne said...

Kui väga õigus oli senjöör Pulleritsul et Eesti sport läheb kolinal alla. Kunagi kastaneid toonud noorte sport on hoopis põhjas. Otepää laskesuusa mm-il on meie noored 60+ kohtadel! Noormeeste teatevõistkond tuleb seitsmendaks ja ise ütlevad et väga kõva tulemus??? Hei te võistlete omas kodus! Teie rajad, teie lumi! Neiud jäid 17.kohale! Kurat võtaks, see on ju kõik euroopa riigid pluss veel 6 maailmast! Kui arvestada et Kaia Parve oli maailma parim siis min koht meie tüdrukutel peaks olema 3 kohe pärast norrat ja venemaad.

 
At 16:56, Anonymous Anonüümne said...

10:42 vaidlen vastu
Saksamaal on lund ainult lõunapiiril kust algavad austria ja šveitsi Alpid. Pealegi hakkavad saksas suusatama vaid need andetud kes jälgpalli ei pääse.

 
At 18:13, Anonymous Anonüümne said...

Siiski puudutab see mitmeid miljoneid inimesi, ainuüksi Münchenis elab samapalju inimesi nagu Eestis. Saksamaal lume ja mägede piirkonnas on juba vähemalt 5 miljonit elanikku nagu terves Norras kokku elanike, Soomes ju ka 5 miljonit. Kui rikkas riigis elab 5 miljonit inimest "õiges" keskkonnas, siis sealt tuleb ka tulemus, kui sellele panustatakse.

Mõni siin väidab, et suusatama hakkavad need, kes jalkasse ei kõlba, seda enam vaja meil talendid üles leida. Väidetavalt ei pea teatud aladel ju talent olemagi, ometigi saksa nopib medaleid.

Muideks Rio OMil olid 11 edukamat medaliriiki: USA, GBR, HIINA, VENE, SAKSA, JAAPAN, PRANTSUSMAA, LÕUNA KOREA, ITAALIA, AUSTRAALIA, HOLLAND.

Kõik eelnimetatud riigid kuulusid ka Pyeongchangis 19 parima medaliriigi hulka.

Raha toodab medaleid ja kuidas veel. Talente on igal pool. Messi ja Federeri suguseid talente sünnib muidugi harva. Aga suht suvalisi olümpiavõitjaid saab toota. Kõlab natuke ülekohtuselt olümpiavõitjate suhtes, aga nii on. Indias pole ju üldse tulemusi. Arvate nad vähemtalendikamad kui norrakad?

Norra sai Pyeongchangis 37 medalit. Peaks uurima palju asid nad koht esimese 15 hulgas. Eesti sai teatavasti ühe koha 15 hulgas, Alusalu 4. koht.

Vaatasin kiiruga OMi tulemusi. Võtsin järjekorras kaks esimest ala, olmüpial 15 ala, Mäesuusatamises ja laskesuusatamises sai Norra üle 30 koha esimese 15 seas. Ja seda kahe (!) alaga. Kui kõik salad läbi vaadata, siis on see number kindlasti 100 kandis.

Seega vahe Eestiga 100 korda. Rahvaarvu vahe 4 korda.

KOgu austuse juures meie laskesuusatjate meeste ja murdmaa meeste suhtes, siis tabasin end mõttelt. Nad ju teevad korralikult trenni. Kes Eestis veel samade mahtudega treenivad suusatajatest ja laskesuusatajatest nagu nemad? Ilmselt mitte ükski laskesuusataja ega ka murdmasuusataja. Seega, kas nendel meestel üldse on talenti. Äkki sellise tulemuse saavutaks isegi blogiperemees, kui ta teeks sama palju trenni samades tingimustes? Jah, rutiinitaluvus on ka anne. Aga pean antud hetkel silmas füüsilist annet. Usun, et vähemalt 10 blogilugejat oleks vähemalt samal tasemel kui meie praegused tipud. Lihtsalt meist keegi pole treeninud piisavalt.

Aga vot kossus ja jalkas on tase, seal treenivad paljud võrdselt. Klavan ilmselt ei treeni vähem kui Ronaldo. Ometi pingereas on nende vahel vaat et 1000 jalgpallurit maailmas. Kujutate ette, et Karel Tammjärv oleks maailma 1000.s suusataja ?

Seega, sellistel talialadel pole mingit annet vaja, et olla kõrgetel kohtadel. Medali jaoks vaja rohkem annet, aga mitte üüberannet. Vaja vaid süsteemi!

 
At 19:02, Anonymous Anonüümne said...

Sul on õigus Hidalgo, süsteem ja tunded!
Võtame meie ainukese tippala vehklemise. Soomlane tegi meile saksa ja soome rahadega filmi vehklemisest. See on suur asi. Aga ei ole kuulnud et seda koolides tasuta noortele näidataks ja loodaks uusi vehklemise klubisid. Ütelge mõni klassikaline spordiala kus Eestil oleks võistkonna MM kuld. Seda rauda tuleb taguda. Niisama lontides sureb ükspäev välja.
Jalgpall on küll enim harrastatav ala, aga selles ei tule uniste liigutustega eestlane kunagi isegi keskmike sekka. Pohlak võib ju kõva nääritaat olla aga kui 7 kuud aastas tuleb palli angaaris või koolivõimlas toksida, siis never ever ei saavuta albaanlaste armeenlaste taset. Või aafriklaste. Või islandlaste.
Kuhu kadus korvpall? Kunagi olime ju professorid ja OM võitki on olemas. Järsku tänapäeval ei saagi miljoni rahvaga korralikku korvpalli? Lätlaste leedulaste süsteem pole mingi saladus. Kopeerida seda ja varsti tuleb. Milleks meile võrk ja käsipall kui need pole tipus? Need võivad olla euroopakatel kõvematel kohtadel kui korvpall, aga näiteks 6.koht Euroopa võrkpallis ei ühenda rahvast rohkem kui üheks õhtuks. Korvpalli 6.koht oleks juba üldrahvalik joovastus. Läti leedu vaataks ka juba teise silmaga. Aga praegu on meite võrk koss ja käsipall lõpus lohisejad ja suvalisele serbiale mõnitada.

 
At 19:27, Anonymous Anonüümne said...

Eesti tingimustes on jalka saatanast jh. Eelmine nädal pidi hakkama ju jalkahooaeg :)
MMi ajal pidid tegema pausi, sest kardavad, et ei tule piisavalt publikut vaatama. Publikuhulka mõõdetakse ju hooaja lõpus. Kas märtsi alguses on siis mängu vaatamas rohkem rahvast kui juunis-juulis MMi ajal? Mis krdi kohaga need jalkainimesed mõtlevad ? :)

Eesti peaks mängima kossu ja võrku. Koss on lihtsalt maailma mõistes ikka väga suur ala. Võrku mängivad need, kes kardavad kehakontakti ja ei viitsi anaeroobses tsoonis treenida :)

Jalkas võiks Eesti tegusid teha küll. On täitsa ju olemas saalijalka. Seal vähem mängijaid ja meie kliimasse sobib ka. Kogu see praegune jalkapere tuleks saata saali, siis saalijalkas oleks juba varianti midagi teha. Päris jalkat on mõtet mängida ainult siis, kui saaksid finaalturniiridele vähemalt üle ühe korra peale.

Koss on ju 3 korda peale pääsenud ja võrk viimasel ajal ka. Jalkas pole võimalusepoegagi. Aga ega seda jalkat siin maamunal ei hävita. Aga las ta olla, kui ta ise endale raha leiab, lihtsalt riigil pole pointi seda toetada.

Rahvas vajab sellist kaasaelamist nagu olid omal ajal Rocki ja Kalevi mängud või siis Rocki võit Permi üle. Need on asjad millest räägitakse kaua-kaua ja mis tekitab inimestes hea tunde.

 
At 19:57, Anonymous Anonüümne said...

Mis mõtet on peale pääsemises? Mängivad oma 3 mängu alagrupiturniiri ja kojusõit. ELU algab alles jätku mängudest. Alagrupiturniir on soojendus, see ei koti kedagi.

Kuidas saab Läti olla nii palju Eestist üle? Jäähoki ja kelgutamine neil absoluutne tipp ja korvpall tõusuteel. Näiteks läheb Läti koondis Saksamaaga sõprusmatši pidama. Rahvamassid lähevad kohale et ainuüksi Porzingist näha. See on elu!

Meie tipp on Kelly Sildaru, kellest meedia on joonistanud Eesti spordi ja noorte laste iidoli. Vigursuusk pole isegi tv ala. Vaadata ei ole seal midagi. Hindamine subjektiivne. Eesti kohtunikku ju ühe Kelly pärast ei tooda. Oht on jääda alla kui kohtunikud eelistavad omasid.

 
At 20:09, Anonymous Anonüümne said...

Ande varajasest tabamisest

"Ajad muutuvad, inimesed muutuvad, ühes sellega erinevatel ajastutel inimkonna ees seisvad ülesanded. Kõige üldisemas plaanis kehtivad Lenini poolt kommunistli­kule noorsooühingule püstitatud ülesanded muidugi tänase päevani­gi, kuid kahtlemata on vahepealse ajaga lisandunud ka palju-palju uut." Nii algab ühe žurnalistika III kursuse tudengi tehtud intervjuu. Järgneb meisterlik küsitlemine, palju tulevikku ettenägevaid küsimusi. Õnneks saadab terav silm ja sulg endist üliõpilast tänaseni.

See siin on kirjutatud ilma igasuguse irooniata, sest intervjuu oli tõesti julge, n.ö uutmisvaimus. Kas tuleb meelde?

 
At 20:20, Anonymous Anonüümne said...

Ma ei tea kas Eestis üldse tõeliselt talendikaid sportlaseid on olnud.

Kui teha edetabel...kõigi aegade 100 parimat kergejõusiklast, 100 parimat ujujat läbi aegade, ratturit, tennisisti, korvpallurit, jalgpallurit. No ei ole seal eestlaseid.

Kui Eesti sats oleks kossus sellisel tasemel, et üle korra pääseks peale, siis tõenäosusteooria ütleb, et on suur tõenäosus, et vahel tullakse ka alagrupist läbi.

Muideks freestyle suusatamises võitsid medali 10 erineva riigi sportlased, murdmaas oli see arv Pyeongchangis vist ainult 7. Murdmaa veelgi marginaalsem kui see freestyle suusatamine. Murdmaasuusataset ja kandepinda näitab üks fakt ilmekalt. Tatjana Mannima kaotas 1h20 min pingutuse juures 12 min võitjale - masendav.

Kui veel Lätist rääkida, siis Lätis pole mitte ainult koss ja hoki oluliselt kõvemad. Aga Läti naised on ju nt kossus väga kõvad. Eesti naistest ma ei räägi üldse. Kuigi üleüldiselt naiste tase meeste omast ju oluliselt hõredama konkurentsiga.

Alates aastast 2005 on Läti naised osalenud kossu EM finaalturniiril KÕIKIDEL kordadel, 7st korrast viiel on nad kaheksa hulgas olnud.

Eesti naiste võistkonnaalade seis ju vabsee madal. Süsteem täiesti olematu ju. Soome naised hokis olid pronksil. Taani, Rootsi, Norra naised panevad kõvasti käsipalli ja jalkat. Kõik naabrid mängivad, ainult mitte meie.

Läti naised pole siiski kossus medalit saanud. Aga see et nad kogu aeg finaalturniiril, see näitabki seda, et neil süsteem. Asi pole ju selles, et meil pole talendikaid naisi.

Läti mehed rannavolles Rio OMil mängisid ju ka kõvasti. Londonis olid mehed poolfinaalis.

Lätiga meil ju ometi sama kliima, rahvaarvu erinevus pole nüüd ka nii üüratud. Rahalisi vahendeid ei tohiks neil ka rohkem olla.

Kui Top 6-8 jaoks peab natuke talenti olema (sõltuvalt alast), siis kohad 8-15 ja võistkonnaaladel tiitlivõistlustele pääsud, see puhas süsteemi küsimus.

 
At 20:29, Blogger Priit Pullerits said...

Mis jahute, mehed? Proovige parem, kuidas on kirjutada olümpiaraamatut, kui neerukivi kuskil kõhu piirkonnas ringi ajab... teil siin hea jahvatada. Kuigi mõne mehe jutt on sedapuhku igati asjalik ja arukas. Nii et andke aga minna! Rahvas hindab teie panust.

 
At 20:43, Anonymous Paul Naarits, Priidu ja Vahuri hea semu said...

See et eestlasi pole saja parima kergejõustiklase ja tennisisti seas on tühiasi.
Aga see et meil pole oma võistkonnamängu ega oma "kelgutamist" on tõsine mure. Eriti kui vaadata et naabritel lätlastel olemas.

Vaata Pullerits. Mis mõtet on käia noori naisi intervjueerimas? Sellega saab iga delfi kirjatsura hakkama. Võta ette Salumets, võta ette Sõõrumaa. Küsi et miks lätlastel on ja meil ei ole. Kloppige siis võrkpall üles kui koss ei õnnestu. Homsest kõik kossutreenerid hakkavad lastele võrkpalli õpetama. Aga arvestage et platseeruma peab tükk maad kõrgemale, kuna võrk pole nii nähtav ala kui korvpall.
Suusaaladest valige üks. Kõige hõredam on tipp suusahüpetes. Või paneks panused kõik julgelt laskesuusatamisse? Karta on et tulemust ei tule kuna biatlon on talvealade jalgpall, seda harrastab kohe terve maailm. Kui uusmeremaa tuli klassikalise uisutamise meeskonnasõidus neljandaks, siis karta on et panevad järgmisel olümpial ka laskesuusatamises esikümnesse.

 
At 20:51, Anonymous Anonüümne said...

Needus on keeruline teema. See pöördub alati algataja vastu. Olge sõbralikud ja ärge ülbitsege oma annetega. Neerukivi on jube haigus. Ei soovi seda ühelegi vaenlasele või teisitiarvajale. Meil on arvamusvabadus. Olümpiaraamat tulgeb kirjutada kiretult faktidest. Tulemused ja pildid. Kõik.

 
At 20:55, Anonymous Anonüümne said...

Mis Rock ja Perm?! Kurat sellise sauniku mentaliteediga ei jõua isegi läänemere mängudele! Rock ja Perm! Kraamo ja Himki!!! Lolliks läinud!

Kujutlege et Eesti koss oleks olümpial ja tuleks alagrupist läbi. Edasi kohamäng Hispaaniaga. Kaotus oleks kindel, aga sellel päeval kasvaks kõik see eesti rahvas 5cm pikemaks! Pole ju raske ette kujutada!

Teine teema et kus on meie naised? Salumäe ja Smigun on tublid aga juba aastate taga. Läti kossunaistest kuulsime. Leedul on viimastest aegadest naiste ujumise ja viievõistluse olümpiavõit. Võibolla veel midagi. Ma ei tea.
Erika oli tubli aga olgem ausad 1988 oli naiste trekiratas selline uus ala nagu mingi taekwondo.

 
At 21:00, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kui nüüd ka postituse sisu juurde viivuks tulla, siis mis oli rohelise koti sisuks olnud emotsionaalne salarelv?
Emotsionaalne... Tähendab, ei midagi tehnilist ja seega ka füüsikalist. Nii, loogiline.
Seega pidi see olema... no näituseks midagi seljale kinnitatavat loosunglikku:
a) Noh mägrad, punnite mis te punnite, Padre on teist ikka ees!
b) The shark of Tartu't ei püüa sa eales!
c) Kui mehed panevad, siis sitakotid -
kõigest statistid!
d) Kui võistelda ei jõua, tšainik, siis mine trenni!

Õige(d) vastus(ed) on kõlanud?

 
At 21:14, Anonymous Anonüümne said...

The Shark of Tartu, the King of Livonia.

 
At 21:18, Anonymous Anonüümne said...

Rocki ja Permi näide oli sel põhjusel. et TÜ hall oli tund enne mängu puupüsti täis, rahvas ei mahtunud saali. See oli meeletuelamus. Hetkel vaatan viasatist šalgirise mängu. See hooaeg nad kõvasti pannud. Sisuliselt üle nädala kodus neil täismaja rahvast. Rahval on regulaarselt vaja elamusi. Seepärast on võistkonna ala vaja. Jah, Mart Seim on tore poiss, aga teda näen parimal juhul alles 10 kuu pärast ja siis ka 6 korda 10 sekundit.

Lätil ju naisi veel küllaga, meil Kontaveit ja Kanepi, aga neil ju 2 veelgi kõvemat naistennisisti. Ostapenko võitis ju suure slämmi. Seitsmevõistluses meil Šadeiko, lätlastel Ikaunice OM 4. koht. Balta kauguses suht maailma tasemel. Aga Lätil Euroopa meister samal alal - Ineca Radevica. Lisaks veel MMi hõbe 2011. Ei saa ka meie parimad naised lätlastele vastu :)

 
At 21:47, Blogger Priit Pullerits said...

Mis mulle meeldib, hoolimata metsikutest füüsilistest vaevustest - ei tea, kas need kasvatavad kannatamisvõimet? -, on siin see, et hakkan Pyeongchangis saadud üldrahvalikust rahvuslikust šokist tulenevalt tajuma jälle meestes frustratsioonist ülesköetud võitlusvaimu, nagu seda kohtas siin viimati hea mitu aastat tagasi, mille pinnalt tekib taas lootus, et Eesti mehed, vähemalt parimad neist, ajavad pea taas uhkelt ja võitlusvalmilt püsti. On seda lootust siin?

 
At 21:58, Anonymous Anonüümne said...

Räägime ikka vägitegudest. Ehk medalitest. Šadeiko maksimum on teine kümme. Baltast kahju, oleks võinud kunagi medali tuua aga enam mitte. Kontavet ja Kanepi on jah rankingus üllatavalt kõrgel kohal, aga mida see rahvale annab? Maksab ainult om medal või suure slämmi poolfinaal. Poolfinaalis mängides on tennisist juba maailma meedias märgatud. Varem mitte.

Mis mõttega see Rocki ja täissaali näide? Seal ju pooled leegionärid. Rahvusmeeskond em mm või om mängimas on hoopis teine kvaliteet. Kuna me pole seda saanud siis hästi ei oska ette kujutada. See on võimas naaši tunne.

 
At 22:12, Anonymous Anonüümne said...

Phönjangi OMi lõpetuseks võime rahuldusega öelda et 4. 16. ja 18.koht. Nikerdades tulnud 4.koht. Tegelikult ju Alusalu mass-stardi paremikku ei kuulu. Loodame siis et tulevikus.

---------------------------

Kui tegelikke spordisangareid ei ole siis meedia sugereerib meile Tänak, Sildaru, Kontaveit. Eesti rahva spordi kangelased. Rahuldume olemasolevaga. Hea et niigi palju.

 
At 22:15, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kus sa siin lootust näed? See mökitamine siin on tühipaljas jutt.

 
At 22:24, Anonymous Anonüümne said...

Seda juttu tuleb rääkida EOK-s. Siinsel aurulaskmisel pole ju mõtet. Poliitikud käivad sellistes mõttekodades oma ideid eeltestimas. Mõnikord minnakse testimisest kaugemale. Enamikel juhtudel lastakse jutt põhja. Seega pole siinsel mullil mingit lootust. Lootus on vaid siis kui keegi oma mõtte enne tegutsemist siin ära viimistleb. See on aga kaduvväike lootus. Siin on puhas meelelahutus.

 
At 23:10, Anonymous Anonüümne said...

Spordimeestega on alati lootust!
Erinevalt purkisittujatest ja märsilohistajatest...
Viimased lähevad esimese haaranguga puutini poolele üle.

 
At 23:10, Anonymous Anonüümne said...

OM-il medalid võitnud riikide sportlastel on "kõhud täis" aga Eesti tippsprtlastel on pidevalt "kõhud tühjad". See ütleb kõik, et Eestis praeguse süsteemi juures tippsporti ei tee kui pidevalt pead muretsema, et toit laual oleks.
Mina laseks peale Olümpiamänge firmajuhina kõik EOK asjapulgad lahti! Miks keegi ei vastuta,et Eesti sport nii madalale on langenud.
Teine variant on meie riiki tekitada Spordiministeerium ja korralik riiklik eelarve. Riigikaitsesse suudame küll panustada sadu miljoneid aga kust tuleb see material kes seda riiki kaitseb e. terved ja tugevad Eesti inimesed.
Siin blogis on olnud palju kasulikke ja huvitavaid ettepanekuid aga kas mõni asjapulk neid loeb ka ?
Priit ja kõik teised avaldavad ajakirjanduses arvamust aga kas sellest tolku ka on. Siin tuleb jõulisemalt sekkuda !

 
At 08:30, Anonymous Anonüümne said...

See juhtub siis, kui hoobelda, joomine on nõrkadele?

 
At 09:40, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 22:24, väga õigesti teete möödaminnes ühe remargi, nimetades seda siin mõttekojaks.

Siit siis teistele korraldus: edaspidi käsitleda seda kommentaariumi Eesti spordi mõttekojana!

Küsite, mis siis saab, kui mõni tuleb siin jälle tühja juttu veeretama ja tüli kiskuma ja teisi halvustama? Sel juhul, kui on solkijaid, tuleb mõttekoda taandada jälle kommentaariumiks, mis parata.

Aga seni, kui aetakse asjalikku juttu nagu viimasel nädalal, seni saab rääkida, et siin asub Eesti spordi mõttekoda!

 
At 09:54, Anonymous Anonüümne said...

On meie sportlastel kõhud täis küll. Asi pole absoluutselt rahas. Raha ju sporti ei tee. Vehklejad ju saavad, sõudjad saavad tipust medaleid toodud. Ei sünni talente. Uisutaja ju lausa akadeemias treenib.

Meie noored kergejõustiklased ameerikas. Hea kliima, konkurents, treenerid ka ehk pädevad.

 
At 10:00, Anonymous Anonüümne said...

Alutagusel saame näha, kas olümpialased paugutavad või kohalikud amatöörid teevad neil selja prügiseks.

 
At 10:01, Anonymous Anonüümne said...

ikka Haanjas ... saame näha

 
At 10:11, Anonymous Anonüümne said...

Spordiministeerium ja hunnikus raha? Ei! Kõigepealt tuleb siiski otsustada mida harrastada. Saksamaa näitel. Kindlasti on neil keskus kus tehakse suusahüppeid, keskus kus laskesuusatamist jne. jne. Seal siis kokku aetud mõned kõvad treenerid ja õppebaas, ... kõik vajalik. Vastutus on seal keskuses endas. Mitte kuskil ministeeriumis või Eokis.

Eesti pole saksamaa, meil peab olema omale sobiv süsteem.

 
At 10:30, Anonymous Anonüümne said...

Sitakotid nuputage siis ala milles alati tipus olla. See ei ole kerge. Noh näiteks maanteeratas. Pluss on see et aafrika ja aasia võhmamehed sellega ei tegele. Miinus et sellest kujunenud spetsiifiline profisport. Meie noored lähevad kohe väljamaa tiimidesse raha teenima ja siin kätt ette ei pane. Kasahstani oligarhid peavad Astana rattatiimi. Kui palju on see kasahhi inimestele "oma"? Enamus sõitjaid ju väljamaa profid. Meil ju vist prooviti eesti soome rattatiim luua. Nende papp ja meie teadmised. Ei tulnud sest välja midagi. Polnud vist suuremat huvi.

Jooksusport on meil hästi hakkamas, medaleid küll kahjuks ei tule. Mustad ja kollased on jooksus üle.

 
At 10:34, Anonymous Anonüümne said...

Hea Eesti spordi mõttekoda küll:

Anonüümne Anonüümne ütles ...
Spordimeestega on alati lootust!
Erinevalt purkisittujatest ja märsilohistajatest...
Viimased lähevad esimese haaranguga puutini poolele üle.

Ilma kuktuurita oleks me vaimne seis sama halb kui ihuline seis ilma liikumiseta.
Kuluks paar põlvkonda ja kultuurita eestlane idoodistub. Paraku nii see on. Putiniga või ilma, ega seal vahet pole.

Raha vaja rohkem sporti liigutada. Miks paugutame paari tonniseid õppemürske võsavahel. Kui ei suuda maksta elamisväärilisi stipendiumi inimestele , kes suudavad ja tahavad tipptasemel sporti teha? Ma arvan et oleme kaotanud tubli enamuse oma tulemustest ja sportlastest tänu sellele, et sportlane on aru saanud et selliste vahenditega ei ole see elu ja järgmisele talvele ma enam vanemate/sponsorite rahadega vastu ei lähe. Fanatsimist üle paari aasta ei purjeta.

Huu

 
At 11:09, Anonymous Anonüümne said...

Priit ja semud!
Kuidas USAs murdmaasuuska tehakse? Kust leiavad nemad sponsori kes lubab raha põletada? Isegi OM võidu korral seal ju midagi tagasi ei tule. Ei üldrahvalikku tuntust ega majakrunte autosid.
Miks nad üldse võtavad ette sellise ala? USA tv jaamad kannavad üle vaid seda mida rahvas näha tahab, iluuisku, jäähokit ja ESPN näitab oma lapsukest vigursuuska.
Rahatoele lisaks, kust võtavad usa murdmaasuuskurid motti? Rikkaks nad ei saa, kuulsaks ka mitte. Meie kahevõistleja on küll 28., kuid üldrahvalik kuulsus ja kaanepoiss sellegipoolest. Seletage palun.

 
At 11:46, Anonymous Anonüümne said...

Eesti jalgpall on tulemuste poolest sisuliselt mudas aga Pohlak püherdab rahas. Kuidas seda seletada?

 
At 12:15, Anonymous Anonüümne said...

Aiku on kõva ärimees.
Ei too see Pohlaku raha Eesti jalgpalli mudast välja. Kus on tuhanded harrastajad? Tuhanded vabatahtlikud toetajad kes karjatavad lapsi ja siluvad mänguplatsi? Jalgpall on kollektiivne mäng mitte ainult väljakul. Eestlane on särav individuaal kes teeb kõik üksi.

 
At 17:07, Anonymous Anonüümne said...

Pohlaku fenomen on ilmselt selles, et Eesti tasemelt 100.s jalgpallur teeb oluliselt professionaalsemalt trenni kui Eesti sajas suusataja, vehkleja, ujuja, maadleja. Täiskasvanuid inimesi pean silmas.

Kuidas teeb Eesti sajas suusataja trenni??? Joosep Karlson oli Tartu maratonil teine. Tema aerutab :D Kuidas Vahur Teppan treenib? Mu meelest kaks eelnimetatud tegelevad hoopis muu alaga tänasel päeval. Ometi nad tasemelt on Eestis 30 parima hulgas kindlalt, kui mitte TOP 10nes. See ongi jalgpalli ja suusatamise erinevus. Tatjana Mannima saab 4 aasta tähtsamail võistlustel tubli 28. koha, kuid seejuures kaotab valgusaastatega esimesele. Mannima ei ole sugugi proff ju, täitsa amatöör. Ragnar Klavan on võrreldes Tatjanaga Mannimaaga ikka väga proff. Kui teha üldpingerida, siis pole sugugi kindel, et Ragnar pääseks maailmas 1028 parima jalgpalluri hulka.

See ongi jalgpalli ja enamus muude spordialade vahe.

...veel, huvitav kuidas Eesti tasemelt sajandal tõstjal läheb?

Vastake neile küsimustele, siis saategi Pohlaku fenomenist aru.

 
At 17:09, Anonymous Anonüümne said...

5+, 17:07

 
At 17:16, Anonymous Anonüümne said...

Jah, 12:15, Pohlak ei vii Eesti jalgpalli stabiilselt ei maailma ega euroopa tippu. Aga harastajaid on jalkal väga palju. Statistikaameti andmetel üle 20 tuhande. Rohkem, kui ühelgi teisel alal Eestis (OK, harrastusjooksjaid võib isegi rohkem olla, aga statistika ei püüa neid kinni). Aga maailmas läbi löömiseks on see 20 tuhat ka liiga vähe. Lisaks on ilm sitt. Aga noo 20 tuhat inimest liigutab ennast, see on väga hea!

 
At 17:30, Anonymous Anonüümne said...

Jalgpall on lihtne mäng ja nõuab mängijalt vähem meisterlikkust kui teised mängud. Ei nõua infrat. Seepärast harrastatakse seda ka viletsa kliimaga maades. Saab mängida liival ja lumes. Seetõttu harrastatuim. Mida üldse saab mängida polaarjaamas? Korvi ju ei saa. Ikka jalkat. See oleks levinuim ka ilma Pohlakuta.

 
At 18:11, Anonymous Anonüümne said...

Kui Uno Leist oma semudega jalgpallurid oleks olnud oleks Tallinna Dünamo kolmas olnud kohe Kiievi Dünamo ja Moskva Spartaki järel. Niivõrd kõvad mehed olid Eesti suusatajad. Aga oodake kuni Padre tuleb ja ütleb.

 
At 18:19, Anonymous Võhmamees said...

6+, 18:11.

 
At 00:02, Anonymous Anonüümne said...

19:54
Millest sina siis elad, õhust ja armastusest. Saage aru, tippsport on samuti töö nagu iga teinegi eluvaldkond. Pere vajab ju toitmist Paraku selle raske töö eest meie riigis palka ei maksta. Siis ongi amatöörid kes töö kõrvalt sporti teevad aga kas nad oma maksimumi realiseerivad on iseküsimus.
Meil on siin ühiskonnas jutuks olnud kodanikupalk. Sellist palka võiks maksta noortele lootustandvatele sportlastele kes on alles kooli lõpetanud ja peavad tegema valikuid.
Seepärast ,et need samad edukad sportlased on suuremad riigi saadikud maailmas kui igasugused ministrid, nõunikud või diplomaadid. Ja naabrist "suur karu" vaatab meie poole ka austusega:)

 
At 07:59, Anonymous Anonüümne said...

Kas keegi on analüüsinud siin Alusalu spordiala, mis asi see on?

 
At 09:54, Blogger Priit Pullerits said...

Head ja väärt mõtted, 00:02! Need vajavad laiemat tribüüni. Kirjutage kolumn!

 
At 10:48, Anonymous Anonüümne said...

00:02 täiesti tühi jutt.
Makstakse ikka palka. Jalgpallurid, korvpallurid ... kõik sportmängude osalised kes Eesti klubides toksivad ikka midagi saavad. Teine asi kui suur see € on ja kas sellest jätkub. Mõnedel jätkub, mõnedel mitte.
Kooli lõpetanud noored kes alles valikuid teevad ei saa kuskil palka. Ka välismaal mitte. Miks nad siis Eestis peaks saama? Kooli lõpus on potentsiaal juba näha. Kas hüppab 7m kaugust või 8m kunagi tulevikus. Miks peab palgale võtma 7m mehe? Kellega ta võistlema hakkab? Kodus samasuguse 7m mehega. Olümpiale 8m neegri vastu teda ju ei saada. Pole mõtet, onju?
No võtame noormehe profipalgale ja loodame et 25 eluaastaks hüppab 8m. See on loterii. Keegi ei tea kas hüppab. Pigem siiski ei (hüppa).
See saadikuks olemise jutt on jama. Kehtib see ainult tipu ja väljapaistva tulemuse korral. Mis saadikud olid olümpial meie suusahüppajad? Saskia sõitis rivi ees, kogu maailma tv-s oli näha. Selle võistluse tegelikud saadikud olid jaapanlanna ja korealanna kes finišis ees olid. Nende nägu näidati lõpus ja hiljem autasustamisel. Mis kui Saskia asemel oleks punkte kogunud prantslanna, austerlanna? Me ju ei mäleta 3min peale võistlust ei tema nime ega rahvust. No keegi sinises dressis oli. So what?

Suur karu näeb medalivõitjaid. Ta ei vaata et näe eestlane, 6 koha sai, küll on kõva poiss või tüdruk.

 
At 11:23, Anonymous Anonüümne said...

Saska Alusalu sai OMil esikümnesse tuleku eest 1700+1400 eurot raha. Olümpial 11. koha omanik ei saa ju midagi võrreldes 10. koha omanikuga. Tuletan meelde, et raha saadakse teatevõistkonnaga, kui tullakse OMil 10 sisse.

Kes ikka 10. hulka tuleb, see ongi tegija, aga kas see üleminek liiga jäik ei ole? Äkki peaksid saama need, kes said kohad 11-20, saama toetust näiteks 850+700 eurot ja kes said kohad 20-30 saama toetust top10 summast kolmandik, ehk siis 567+466. See tähendab seda, et maailma top 20-30 saaks vähemalt Eesti riigi miinimupalga pluss natuke trennitoetust ka, kas siis muud rahad otsivad sponsoritelt ja kuni 23 aastased potentsiaalikad noorsportlased võiksid veel mingeid muid lisatoetuseid ka saada.

Kui 23+ vanuses sportlane ei tule tiitlivõistlustel 30 parema sisse, siis tema las spordibki oma rahade eest, otsib ise sponsorid. Kuni 23 aastastel oleks sama lugu, nendel läheksid arvesse juunioride tiitlivõistluste tulemused.

Palju meil Eestis neid sportlaseid ikka oleks. Ossinovski selle alkoaktsiisi lolluse eest saanuks 10 aasta palgad Eesti sportlastele.

 
At 12:32, Anonymous Anonüümne said...

Lahti sprindis ühtegi TH suusatajat stardis pole. Alpimajas tuled kustus?

 
At 12:43, Anonymous Anonüümne said...

Priit anna uus kont närida.
Selle teemaga jäämegi nagu kärbsed vastu aknaklaasi lendama.

Kokkuvõtteks raha on vaja ,et individuaal alasid arendada. Riik aga tegeleb muude lollustega eelisjärjekorras.

 
At 12:55, Blogger Priit Pullerits said...

11:23-l on minu meelest hea ettepanek. Kas toetate teda?

Varsti selgub Haanja maratoni võitja. Sealt peaks reportaaži tegema, mis? Huvitatuid?

 
At 13:22, Anonymous Anonüümne said...

Ei toeta. Eestis kus spordilootus on juhuslik peab vaatama igat keissi kui unikaalset. Kusagile peab piiri vedama aga näiteks 29 ja 31 koht on tegelikult sama. Üks saab toetust, teine ei.
Piir vedada sinna et toetus ainult OM aladele. Praegu saavad ka keegli ja softpallimängijad toetust. Siis näiteks sportmängude omad saavad ind võistleja kõrval sama portsu. See pole päris õige.

 
At 13:57, Anonymous Anonüümne said...

Te võite siin trikke teha ja ekseli tabeleid joonistada, aga fakt on see et Padre on kunn ja selleks ka jääb.

 
At 17:34, Anonymous Anonüümne said...

Teatavasti algas jalka meistriliiga seepärast nii vara, et saaks juunis-juulis teha kuu pikkuse pausi. Põhjus see, et pealtvaatajaid ei pruugi juunis-juulis olla piisavalt, kuna kõik vaatavad MMi. Järelikult jalgpalliliit arvas, et pealtvaatajaid on juunis-juulis vähem kui oleks veebruaris-märtsis. Hooaja avamäng peetud. Palju pealtvaatajaid oli ?

https://sport.postimees.ee/4428135/galerii-koduse-vutiliiga-avalahingus-vottis-napi-voidu-flora?gallery=120125&image=7654959

Mõni ajakirjanik peaks ikka täiega peedistama seda tonti, kes sellise asja välja mõtles ja kes nii haige põhjuse leiutas.

Jalgpalliliit ei osanud ette näha, et veebruaris võib õues külm olla ja ei osanud ette näha seda, et veebruaris ei ole mängudel rohkem pealtvaatajaid kui juunis ???

 
At 17:40, Anonymous Anonüümne said...

Flora Viljandi mängul oli 156 pealtvaatajat. Juunis olnuks 100? ja sellepärast peavad mängijad mängima sisehallis ja õues külma ilmaga, mil vigastuseoht suur? Krt, need jalkamehed on kohati ikka täitsa segi peast. See on ju lauslollus. Ma ei saa aru miks keegi ei peedista sellise otsuse vastuvõtjat ? Priit, sina ju oled jalkavihkaja. Vahel oled ülekohtuselt nende pihta kuri. Aga nüüd võiksid neile küll ära panna :)

Tehku jalka MMi ajal mängud kell 11:päeval või 12:00 päeval, saaksid ju MMil siis mänge näha küll ja veel. Mehed peavad sel perioodil trenne niikuinii ju tegema. Täiesti arusaamat otsus.

 
At 20:31, Blogger Priit Pullerits said...

Aga las jalgpall tapab ise ennast.

Ja nagu ka Mart Laar mulle ütles: ega ühtegi inimest saa kaitsta tema lolluse eest.

 
At 23:21, Anonymous Huugo kelgukoertekasvataja ja hobivesipallur said...

Andke aega, nutuendlid. Järmisel tali- OM-l Eestil vähemalt kaks medalit, ma pakun. Võimalikud medalitoojad: Ilves, Alusalu, Sildaru (võib-olla x2) + veel ehk keegi, keda hetkel ei oska pakkudagi. V-o isegi mõni murdmaasuusataja?

Suvetiitlikatele plejaad (tuleviku)kümnevõistlejaid välja panna. Ja veel ehk kedagi. Pole paha väikeriigi kohta.

Igatahes ei tasu kõike nii eestlaslikult mustades värvides näha.

 
At 00:44, Anonymous MargusM said...

Priit, Laar ütles hästi ja see käib ka sinu enda kohta! ... vägagi.
Eesti sai ka eurolaulu valitud, minuarust sai õige lugu, nii pro lauljat pole meil ammu 'visioonil käinud.
Homme ootame võitluslikku etteastet Uibolt. Sakslasega tuleb huvitav pronksiheitlus..

 
At 09:44, Anonymous Anonüümne said...

Kui sa juba nimesid nimetad, siis just mitte. Ilvesel puudub suusk, sa pead ka suusatamises parimate seas olema kui tahad võita medalit. Nii kahjuks on.

Uisutamises pead sõitma 2 viimast ringi jõuliselt nagu esiotsa rivi seda teeb. Alusalu pole sellist sõitu näidanud seni. Kõvasti jõudu tuleb juurde hankida. Kerge ütelda raske teha.

Kümpi sama asi. Jõud, kasv, plahvatus. Meie poisid on kõik keskmise pikkuse ja keskmise lihasega. Uibo on veidi atleedi moodi aga kiiruses kaotab liiga palju.

 
At 10:42, Anonymous Huugo said...

9:44-le
Ma ju räägingi, et 4 aasta pärast. Medalipotentsiaali on neis kõigis ja mõni realiseerib ära ka.

 
At 07:12, Blogger Laural Anthonyh said...

hermes belt
chrome hearts online
yeezy boost 350
mlb jerseys
calvin klein outlet
adidas outlet online
michael kors handbags
kyrie irving shoes
yeezy boost 350
nike roshe run

 
At 15:22, Blogger Theresa williams said...

Tere, ma olen Theresa Williams. Pärast aastatega Andersoniga suheldes läks ta koos minuga lahti, tegin kõik endast oleneva, et teda tagasi tuua, kuid kõik oli asjata, tahtsin ta tagasi nii palju, et ma armastan teda, Ma palusin teda kõike, lubasin, kuid ta keeldus. Ma selgitasin oma probleemi oma sõbrannale ja ta soovitas pigem ühendust kirjutamise ratastega, mis aitaks mul anda õigekirja, et ta tagasi saaks, kuid olen tüüp, mida kunagi ei usutud õigekirja, mul ei olnud muud valikut kui seda proovida, ma postitas kirja ratas ja ta ütles mulle, et ei ole mingit probleemi, et kõik oleks enne kolme päeva, enne kui kolm päeva tagasi mulle kolm päeva tagasi tagasi läinud, viskas ta õigekirja ja üllatavalt teisel päeval umbes kell 16.00. Minu endine kutsus mind, ma olin nii üllatunud, vastasin kõnele ja kõik, mida ta ütles, oli see nii kahju, et see juhtus, et ta tahab, et ma naaseksin teda, et ta armastab mind nii palju. Ma olin nii õnnelik ja käisin temaga, see oli see, kuidas me hakkasime uuesti koos elama koos. Sellest ajast alates olen lubanud, et keegi, kellele ma tean, et on suhteprobleeme, oleksin mulle selle inimese abistamiseks, viidates talle ainukeseks tõeliseks ja võimsaks õigekirja ratiks, kes aitas mind oma probleemiga. email: {drogunduspellcaster@gmail.com} võite talle e-kirja saata, kui vajate abi tema suhetes või muudes kohtuasjades.

1) Armastusloomingud
2) kadunud armastuse loitsud
3) Abielulahutuse ilm
4) Abielu Tähemärgid
5) siduv loits.
6) Breakup Tähemärgid
7) mineviku armastaja välja laskma
8.) Tahad edutada oma kontoris / loteriide õigekirja
9) tahab oma väljavalitu rahuldada
Kui teil on probleemi püsiva lahenduse leidmiseks, pöörduge selle mehe poole
{drogunduspellcaster@gmail.com} kaudu

 

Postita kommentaar

<< Esileht