teisipäev, veebruar 20, 2018

Pullerits: Kuidas sõeluda välja need, kes tohivad üldse Tartu maratoni sõita?

Olümpiale ei pääse võistlema igaüks. Selleks tuleb läbida väga tihe sõel. Muidugi pole Tartu maraton mingi olümpia, vaid rahvaspordiüritus, kuid pühapäeval seal oma elu jätnud Tartu Ülikooli professor Rein Ahas (fotol vasakul) paneb paratamatult mõtlema, kas ka Tartu maratonile ei peaks eelnema valikusõel.

Küsimus ei ole siin selles, kas mingi sõela olemasolu oleks aidanud ära hoida prof Ahase surma. Seda me ei tea ega saakski kunagi teada. Samuti on selle üle arutleda hilja. Küll aga, olgu rõhutatud, on see, mida saame siin tema mälestuseks teha, temaga juhtunu valguses ühiselt mõelda, mida saaks ja võiks ette võtta, et edaspidi võimalike surmajuhtumite riski vähendada. Kui me selle üle siin ühiselt asjalikult mõtiskleme, siis on see meist parim ja õilsaim, mida me saame professor Ahast tabanud valusa saatuse taustal teha. Usun, et teadlasena, silmapaistva teadlasena, tunneks ta sealpoolsusest veidi isegi rahulolu, et tema lahkumine aitab vähemasti edaspidi temale halvasti lõppenud spordiüritust teistele valutumaks muuta.

Jah, minu seisukoht on: Tartu maraton vajab valikusõela. Esitan selle kohta 2800-tähemärgilise põhjenduse kolmapäevase Postimehe arvamusküljel. Teil veab, saate seda lugeda juba täna siit!

Loomulikult saanuks argumente valikusõela kasuks tuua veelgi, aga lehelool on omad piirid. Näiteks võiks minu suusateatemeeskonna hiljutine kaaslane Silver Eensaar teile ilmselt pikalt-laialt rääkida, millised normid on vaja täita ja kuidas ennast tõestada selleks, et teid seiklusspordi tiitlivõistlustel üldse stardijoonele lubataks. Näiteks võiks maratonijooksjad teile samuti pajatada, kuidas Pariisi maratonil startimiseks tuleb esitada arstitõend. Ja isegi Eesti meistrivõistlustel suusatamises, olgu või vaid 10 km distantsil, rattaspordis ja ilmselt ka enamikul muudel aladel ei saa te ilma starti, kui olete soetanud litsentsi, milleks tuleb omakorda täita teatud nõuded ja tingimused. Igasugustel eesrindlikel pikkade distantsidega spordiüritustel on saamas heaks tavaks, et igaüks, kes tahab seal kaasa teha, peab korraldajatele tõestama oma võimekust, et saab hakkama ja peab vastu ning on varem kogenud seesuguse pikk pingutuse mõju oma organismile.

Kui Tartu maraton tahab olla eesrindlik spordiüritus, mis väärtustab osalejate tervist ja positiivseid elamusi, ei ole Tartu maratonil pääsu, et peab ka kehtestama süsteemi, mis sõeluks välja need, kes võiks seal üldse osaleda. Praegu kehtib Tartu maratonil paraku monetaristlik-darvinistlik süsteem, et igaüks, kes stardiraha ära maksnud, juhul kui ta just piltlikult öeldes imik pole, võib tulla starti ning ennast seal surnuks pingutada – korraldaja paneb pärast lihtsalt aknale küünla ja arvab, et sellega on patud lunastatud ja hing puhastatud. Aga ei ole see asi nii lihtne.

Võib ju öelda, et igaüks teab, mida ise teeb, ja vastutagu enda eest ise. Paraku väga paljud ei tea, mida nad teevad. Ekstreemseim näide on Tartu Ekspressi ajakirjanik Kaur Paves, kes otsustas viis aastat tagasi läbida Tartu maratoni purjus peaga. Aga sellest leidub terve hulk n-ö pehmemaid, ent sama ohtlikke näiteid. Näiteks need, kes tulevad Tartu maratoni starti kõigest kahekohalise suusakilometraažiga või lausa nulliga. (Ka neist on mu kirjutises juttu.) Vaadakem tõele näkku: paljudel puudub ettekujutus, mida Tartu maratoni 5-6 tundi kestev pingutus ikkagi tähendab, ja samuti puudub arusaam ning oskus arvestada, mida selline pingutus – isegi kui püüda sõita pingevabalt, on tegu pingutusega, eriti 5-6 tunniga sõitjate puhul! – kehale tekitab.

Veel kord: minu ettepanek Postimehes Tartu maratonil osalejate enesehinnangu adekvaatsemaks muutmiseks ning Tartu maratoni ohutustamiseks on üks võimalikest ettepanekutest. Teised võivad teha teisi ettepanekuid. Minu kirjutis ongi mõeldud teema üle arutelu algatamiseks. Ja täiesti võimalik, et lõpuks jääb kehtima senine, monetaristlik-darvinistlik süsteem, et maksa, sõida, kannata, sure. Kui selline on enamiku tahtmine, siis demokraatlikus riigis tuleb sellele alluda. Aga sel juhul ei maksa edaspidi ka lokku lüüa, kui mõni Tartu maratonil eluga hüvasti jätab.

Siiras kaastunne Rein Ahase perekonnale! Kõigile teistele: parim, mis me siin tema mälestuseks teha saame, on mõelda sügavalt selle üle, mis juhtus, ning teha endast kõik olenev, et edaspidi Tartu maratonil eluohtlikke olukordi ette ei tuleks.
*
Siin kuulamiseks ka minu tänane olümpiakommentaar Kuku raadios.

Foto 1: Tartu Ülikooli professor Rein AhasTartu Ülikooli peahoone ees 2013. aasta septembris. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Avo Kirsipuu (kampsunis) startimas tänavusele Tartu maratonile. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 3: Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk tänavuse Tartu maratoni stardi eel. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

58 Kommentaarid:

At 21:21, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas sa Pullerits aru ei saa, et äkksurm võib tabada sind igal pool ja igal hetkel! Ka hommikul voodist üles tõustes. See on iga inimese oma vaba valik, mis ta teeb ja kus ta suusatab!

 
At 21:47, Anonymous Anonüümne said...

kas sellel arutelul on üldse mõtet??.
On küllaga elu aeg sporti teinud ja tippu jõudnud, seal mitmeid aastaid võistelnud sportlasi, kes on pideva arstide järelvalve all, aga ometi leitakse pärast väga paljusid kontrolle järsku, et sportlasel on terviseviga, mis ei lubagi sporti teha. Mõnel ei leitagi enne kui sureb järsku "lambist" ära. Nii ei ole mitte suvalistel "vaeste" aladel a la jalgrattasport vaid ka raha alla uppuvas jalgpallis.

Iga päev saab mõni päris noor inimene infarkti või sureb lihtsalt "lambist" ära. Üks inimene hakkab 12 aastaselt sutisu tegema ja õlut jooma, aga otsustab elada 90 aastaseks. Samas, kui teine õpib hästi, suitsu ei tee alkoholi ei pruugi, teeb mõõdukalt tervisesporti, aga viskab 25 aastaselt lusika nurka.

Inimesed on erinevad, kui mõnel teisel on määratud maratonil vedru välja visata, siis on see saatus ja suure tõenäosusega oleks see juhtunud vihmase ilma korral maratoni ära jäämise korral hoopis igapäevasel jooksuringil, või magades.

Inimesed on erinevad ja igas ühes tiksub oma kell omade defektidega.
Oletame, et kõva keskealine spordimees, peab mitte sportijaid lödipüksteks ning mitte sportivaid mehi suisa mittemeesteks. Siis äkki saab ta teada, et ohhooo sa mees ei tohigi eluilmas enam sporti teha, ka trepist üles minnes pead ette vaatama....
Kas see teada saamine on seda väärt? Või oleks parem täiega panna kuni lõpp tuleb, vahet pole kuna ja kus see tuleb, sest see tuleb ju nagunii...

P

 
At 22:06, Anonymous Anonüümne said...

Jah, milleks peab PP kulutama nii meeletult energiat ja närve selleks, et saaks pidada mõttetut ja kibestunud võitlust Tartu maratoni korraldajatega- ka see võib suures vihas viia äkksurmani. Nüüd siis kahjuks leitud traagiline äkksurma juhtum maratonirajal selle võitluse jätkamiseks. Nagu sellel maratonil juhtuks õnnetusi igal aastal. Tead on ju hoopis, et ka mujal liikudes ja ka tavaelus juhtub õnnetusi. Mis on see tõesti kellegi asi, kuidas mina oma aega kasutan ja mida teen! Keegi Pullerits ei saa mulle mingeid reegleid ette kirjutada.
PULLERITS VÕIKS SELLE ASEMEL TEGELEDA HOOPIS JOOBES REKKAJUHTIDE JA BUSSIJUHTIDE TEEMAGA. Hoopis need juhid on meid liikluses igal päeval surmaga palju tõsisemalt ähvardamas .

 
At 22:50, Anonymous Anonüümne said...

Panna on vaja! Ka viiekümnesena! Kes ei pane on lödipüks ja memmerätt! Aga kui keegi kusagil pannes endale viga teeb või juhtub veel hullem, siis on süüdi Kelk.

 
At 22:53, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas jääb aga statistika ja faktidega? Ehk et, mitu surmajuhtumit on TMl esinenud viimase 20 a jooksul? Õige vastus on vist ca 1, enne nüüdset, nagu hiljutisest leheloost meelde jäi. Seega, kas ettepanek on teha nii, et 99%l on pidevalt lisakoormus ja kulud tõendite toomisega, mis ei pruugi seda 1% (ilmselt küll oluliselt väiksemat, nt 0'004%) viga siiski veel välistada? Eesmärk on siiras, aga mõeldes rakendusele, siis kahtlane. Muidugi, kõik kahjulikud järelmõjud ei avaldu ehk kohe rajal või peale sõitu.

 
At 23:32, Anonymous Anonüümne said...

Eestis sureb enneaegselt iga päev 10 inimest. Teisisõnu 1 inimene 100000 kohta päevas. Jämedalt võttes mahub surm Otepää ja Elva vahel kenasti statistikasse kui arvestada ajaloolisi andmeid. Polegi nii hull lugu. Samas kui võtta arvesse võistlusele kulunud tunde enne ohvri kustumist, siis on suremus maratonil 10 korda suurem Eesti keskmisest. Seega sportimine on ohtlik riskifaktor. Suurem surmaga lõppev riskifaktor on alkoholi või narkootikumide tarvitamine. Selles reas on panemisele õhutamine kõige väiksema absoluutse ohvrite arvuga. Juhul kui kõik narkarid ja joodikud saaks suunata sportima, siis võiks nõuda ka ajakirjaniku vastutusele võtmist panemisele õhutamise eest. Täna ta aga pääseb, kuna probleem on marginaalne.

Siiski tuleb täna rääkida rahvaspordi tulevikust. Panemise promomisel puudub tulevik. Massipsühoosi vältimiseks piisab piirangust, et ühel rahvusvahelisel ühisstardiga võistlusel ei tohi olla üle 999 osaleja. Seega on juba suurvõistlusele saamine saavutus, mis ei ole teadlikult mittesportivatele inimestele lihtsalt võimalik. Eesti sisesel võistlusel aga on osalejate piiriks 333 võistlejat. See ei vaja mingit lisabürokraatiat ja ei lase tekkida ka ülearusel aziotaazil. Väga konkreetsed numbrid. Eraldistardis ja lainetena startimisel ei tohi olla korraga stardis üle 99 inimese.

 
At 23:59, Anonymous Anonüümne said...

No midagi sellist oli karta.
Kurat Priit tegeled ma ei tea millega , taas!

Sinu lahendi tulemusena on stardis 500 inimest ja ka siis sa ei saa välistada et keegi neist äkksurma ei sure. See ei ole lihtsalt võimalik.

Mees on sõitnud maratoni 19 korda. Kas saab olla paremat CV'd, soovituskirja maratoni starti?
Selline inimene teab millega tegu ja tunneb ka ennast piisavalt hästi.

Miks võtad endale õiguse et kadunud mees sinu poolt selles küsimuses on? Kus kuram selline õigus?

Tahad tõsist probleemi lahendada, igapäev lauskontrollis tabakse 20-40 purjus juhti.
Tegele!, sellest on palju rohkem kasu. Kui tehvandi tiike kaitstes ja Kelku lüpstes.
p.s. ja nii räägib mees kelle püksi persele on kirjutatud "panna on vaja!"

 
At 00:48, Anonymous Anonüümne said...

Et siis 2700 suusatajat oleks pidanud tänavu Estolopeti maratonil osalema?
Ja valdavalt ilma treenimata?
Panna on vaja lödipüksid memmerātid peas, see on täpselt sama suhtumine.
No ei tule PP-lt mõistliku juttu.

 
At 01:01, Anonymous Anonüümne said...

Kelgu kottimine on muidugi Sinu arvates ülimalt õilis eesmärk, aga ära valeta ja ole vähemalt niipalju aus mees ja tunnista, miks Sa TM starti ei läinud?
Piinlik lausa lugeda, isegi lastel.

 
At 08:44, Anonymous Anonüümne said...

Selle aasta surmajuhtum toimus ligi 3 tundi pärast starti 34. kilomeetril. See näitab, et: 1. mees ei "pannud" vaid sõitis mõistliku rahuliku tempoga, 2. õnnetus juhtus poolel distantsil ja TM kogupikkusel pole siin tähtsust, 3. kui Priit tahab midagi tõestada, siis valib ta endale sobivad faktid ja eirab neid, mis tema teooriaid ei toeta, 4. ausalt ei oodanud, et sa oma Kelgu vastasel "ristiretkel" seda õnnetut juhtumit enda kasuks kasutama hakkad.

 
At 08:44, Anonymous Anonüümne said...

Tegelikult on vaja kaitsta Raiosid Priidu eest...

 
At 08:56, Anonymous Anonüümne said...

Priit astus seekord ämbrisse jh. Esiteks on piinlik jälgida tema vägikaika vedu Kelguga.

Oli just uudis, et suusrajal elu jätnud 4 inimest. Mitu neist võistlustel? Üks. Ülikooli rektor Volli Kalm tegigi rahulikku trenni. Konkreetsel sel juhtumil pole mingit seost sellega, et ta läks tühja koha pealt suusatama.

Ainus mis selle vastu natukenegi aidata saab, on see, et enne starti ja spordirajale minemist käiksid kõik Maarjamõisast läbi - südameuuringutel. Ka see ei annaks mingit garantiid. Aga saate isegi aru, et see on ebareaalne.

Kõlab karmilt, aga sellised asjad lihtsalt juhtuvad ja jäävad juhtuma ka tulevikus.

Minu poolt veel üks karm seisukoht, mis nüüd karm, pigem kõlab karmilt. Parem üks selline surm maratonil 35 aasta kohta, kui iga aasta oleks maratonil 2000 osalejat vähem. Priit ju propageerib seda, et inimesed teeksid vähem trenni. Priit võib vastu küll ajada, et ta seda ei propageeri, aga tema reeglite järgi oleks varsti stardis tõesti maksimaalselt 500 inimest. Järelikult inimesed ei spordiks ja sureksid vb seetõttu varem ära.

Mis ma tahan öelda. Priidu reegel ei anna garantiid sellele, et inimkond elab tänu tema suurepärasele reeglile kauem. Mõni inimene inimene maratonirajal sureb (surevad ka maailma suurtel maratonidel), aga see-eest ülejäänud 3000 elavad keskmiselt kauem - sest nad tegelevad tervisespordiga. Pealegi. Miks priit usub, et just maratoni jõupingutus oli süüdi. Äkki oli puhas juhus, et see juhtus maratonirajal, mitte trennis.

Rattaspordi võiks üldse ära lõpetada, sest iga jumala aasta sõidetakse maailmas kümneid sportlaseid surnuks. Kui ratturid ei sõidaks autodega samadel teedel, siis nad ei sureks. Äkki peaks kõik Tartu mnt ratturid suunama Raadi lennuväljale, las põrutavad seal edasi ja tagasi.

 
At 08:59, Anonymous Anonüümne said...

Priit tõesti võiks omakeskis Kelguga seda vägikaigast vedada kui soovi on. Spordirahval on sellest ammu siiber. Käsi püsti, kes soovib seda, et Priit nii avalikult Kelgule kaikaid kodarasse loobib?

See surmajuhtumi enda kasuks pööramine, see on tõesti eriti alatu. Kindlasti tuleb Priit oma teooriaga välja, et ta pole seda teinud ja see pole vägikaikavedu Kelguga. Priit, ise oled ju õpetanud, et loeb see, mis mulje lugejatele jääb. Enamustele jääb mulje, et see on vägikaika vedu Kelguga ja enamus ei toeta ka sinu seisukohta.

Tunnista, et eksisid. Saad sellega hakkama? Vaevalt.

 
At 09:09, Anonymous Erki said...

Selle teema puhul jälle tundub, et soovitakse ainult TM ja Kelku kottida.
Ka ratturi litsentsi saamiseks on tegelikult ainult linnukesi kastidesse teha ja summa rattaliidule maksta. Oledki kohe terve hooaja jooksul sobilik võistlema.
Jah, linnukese tegemisega kinnitad, et omad arsti luba võistlusspordiga tegelemiseks, aga tegelikkuses seda mitte keegi ei kontrolli. Kõik taandub ikkagi ainult võistleja isiklikule hinnangule oma võimete kohta.
Sama süsteem on ka pea iga teise Eestis toimuva võistlusega. Vähemalt enamik korraldajaid toob välja juhendis/registreerimisel, et tasudes stardimaksu kinnitab võistleja, et on piisavalt treeninud ja valmis selleks pingutuseks. Jällegi, keegi ei kohusta sind halva enesetunde korral võistlust katksetama või mitte startima.
Lihtsalt paljudel ei luba eneseuhkus, või eelmiste aegade mälestus hoogu maha võtta.
Sinu ideaalis peaks siis kõik võistlejad vähemalt nädal enne starti olema Indrek Kelgu kontrolli all. Mõõdetakse hommikust pulssi, vererõhku. Tehakse uriini- ja vereproovid ning reede õhtul- laupäeval otsustab Indrek Kelk, kes tohib startida ja kes mitte.
No ja loomulikult on Indrek Kelk ka veel nädal aega peale võistlust vastutav taastuimise ja võimalike terviserikete eest...

 
At 09:14, Anonymous Anonüümne said...

Mehepojad!
Te võite siin kommentaarides ju rääkida mida tahate, aga see on siiski nurga tagune koht. Karm reaalsus on see, et kõlama jääb Priidu seisukoht, mis on välja öeldud Postimehe veebiküljel suure pildiga ja Postimehe arvamusloos ka. Muu kaasnev arutelu on peaaegu nähtamatu pinnavirvendus. Püüdes säilitada võitluses Kelk versus Priit erapooletut positsiooni tuleb tunnistada, et Kelk on Priiduga vägikaigast vedades sõrme lõiganud. Ta on küll saavutanud selle, et Priit tema võistlustel ei osale, aga ta ei ole kuidagi saavutanud seda, et Priit tema võistluste suhtes suu kinni hoiaks. Asi on täpselt vastupidi: Priit ründab Kelku veelgi rohkem ja jõulisemalt kui varem. Minu arvates näitab see Kelgu strateegilise mõtelmise vajakajäämisi ja tema hoiaku tulemusetust.
Rahulikku meelt kõigile!

 
At 10:37, Anonymous Anonüümne said...

Lõpeta, Pullerits, see jama. Lase inimestel elada ja surra. Ei ole vaja kõike reguleerida ega piirata. Inimesel peab jääma otsustamise õigus. Loomulikult kaasneb sellega ka vastutus oma otsuse eest. See on ju looduslik valik, tugevam jääb ellu. Ja pealegi on see ilmselt spordimehele parim lõpp.

 
At 10:49, Anonymous Anonüümne said...

Jä veel kolmas x -----print on nõrk,alatu sitakott

 
At 11:58, Anonymous Anonüümne said...

Priit võib Postimehes oma klikimagnetitega laiutada. Ja mõne koduperenaise ära hullutada.
Näha on siin mida tegelikult asjas sees olevad inimesed mõtlevad ja ütlevad. Olgu see nurgatagune kui tahes.

 
At 12:20, Anonymous Anonüümne said...

Priit hullutab ära paljud naised. Mina muide ei ole koduperenaine.
Helene

 
At 12:59, Anonymous Raul Regulesmenta, Käsukorra said...

Tervisespordi ja üldse enese ego eest hoole kandmiseks peaks litsents olema. Asutagem ruttu Mina ise olemise litsenseermise assotsiatsioon AS ning keelakem koheselt põhikirjaga kõigile aktiivse litsentsita kodanikele tegevus rangelt ja sanktsioneeritult!

 
At 13:07, Anonymous Anonüümne said...

Eelnevates kommentaarides on pea kõik olulised asjad juba üteldud ning nõustun nendega rohkem kui Priidu kirjutisega. Surm ja äkksurm on paljuski tõenäosuslikud asjad ning kellelgi pole nende eest kindlat kaitset. Mõistliku tegutsemisega saab ainult tõenäosust x korda vähendada.

Estolopeti maratoni kohustuslik eelnev läbimine ilmselt suurendaks riski veelgi, sest kaks maratoni järjest on keskmisele harrastajale suur koormus ja oht! Ehk väga halb mõte!

Arstitõendi nõue kindlasti riski veidi vähendaks, aga toob kaasa suht palju tüli ning kulu tuhandetele, mis kokkuvõttes vist pole vaeva väärt. Samas mõte tasub kaalumist ning ehk ka mingist vanusest alates (ala 40+ või 50+) rakendamist. See garanteeriks, et tõsiste diagnoosidega keegi starti ei satu, aga ei vähenda sugugi pealt näha tervete meestega juhtuvat.

Lisaks võiks harrastajate sõidust kaotada ära kohtade järgi tabeli avaldamise või isegi ajavõtu. See vähendaks motivatsiooni üle pingutada, kuid rikuks ka tervete rahvasportlaste (ala Priit) spordilusti. Ehk tõenäoliselt taas halb mõte.


Surm on elu osa ning nagu keegi eelnevalt rehkendas on sportimise ajal selle sündmuse toimumise tõenäosus mõnevõrra suurem kui muidu. Samas keskeltläbi liigutamine üldist eluiga pikendab ning populatsiooni peale on üldine kasu suurem kui kahju.

Tunneme kaasa omastele ja aktsepteerime oma surelikust!
Erki (teine)

 
At 13:51, Anonymous Anonüümne said...

Priit mainis, et TM-il ei startinud ta seepärast et 300km on liiga väikene treenitus. Samas on Priit üleüldiselt ju treenitud. Vastupidavus treeningtunde on küll ja veel. Kui Priit tundis et erialane ettevalmistus on nigel, siis võinuks ta ju starti minna ja sõita RAHULIKULT, näinukski mis seal taga toimub, saanuks sellest hiljem reportaaži teha, samas saanuks hea pika ja rahuliku trenni. Oleks ise trenni saanud, oleks blogilugejad reportaaži saanud ja saanuks PM-i lugejad ka midagi põnevat lugeda. See praegune lugemine on ikka piinlik.

Selle põhjenduse kohta, et ma 300km sõitnud ja seetõttu ei lähe Tartu maratonile, no ma ei tea.....loll kes vabandust ei leia. Parem ütle otse välja, et ei taha minna või et pole raha minna. Aga ära otsi mingeid idiootseid põhjendusi.

Priidu aasta halvim etteaste on nüüd tehtud (loodetavasti), siit saab ainult paremaks minna...kuigi... kuri kahtlus on, et läheb veelgi hullemaks. Priit lubas ju TM-i reformidega taas lagedale tulla. Nagu eelnevalt öeldi, lase teistel elada ja lase teistel surra. Aitab sellest TM-i jamast. Peale sinu enda ei huvita see kedagi.

 
At 14:00, Anonymous Anonüümne said...

Need, kes siin leelotavad nagu mantrat oma piinlikkuse juttu, on lumehelbekesed. Neid ei võta siinsed spordimehed tõsiselt.

 
At 14:02, Blogger Priit Pullerits said...

Ei huvita kedagi, 13:51? Aga mis te siin siis kõik kommenteerimas ja lugemas käite. Ärge lugege, kui ei huvita, ja ammugi ei ole vaja kommenteerida - kui ei huvita!

Tartu maratoni reformimise jutt tuleb, aga see tuleb õigel ajal ja õiges kohas. Kannatust! Ja see ei tule üldse siin, vaid suurema auditooriumi ees.

 
At 14:21, Anonymous Lauri K said...

Lugesin blogiperemehe ettepanekud läbi. Paraku ei suuda mõista, kuidas 42-45 kilomeetrit pika suusasõidu läbimine ja selleläbi tõestamine, et ollakse suuteline läbima ka Suurt Mõõduvõttu (tuntud ka kui Tartu maraton), aitaks vähendada äkksurmade riski. Kas läbi selle, et riskigruppi kuuluvad harrastajad saaks seal oma terviserikke kätte ja sõidaks Suure Mõõduvõtu ajal juba taevastel suusaradadel vähendaks kuidagi terviserikke saanud harrastajate hulka?

Võtame nüüd ette kvalifitseerimiseks nõutavad Estoloppeti sõidud selle hooaja näitel. Esimesena sarjas oli kavas 04.02 toimunud Tamsalu-Neeruti maraton aga selle läbimine ei tohiks ilmselt pääsu Suurele Mõõduvõtule tagada, sest oma 30 km pikkusega jääb ta alla artiklis mainitud 42-45 kilomeetrile.

Noh, heake küll. Võtame siis järgmise toimunud Estoloppeti sõidu, mis oli Alutaguse maraton, pikkusega 39 km ja toimus 10.02. Pikkuse poolest juba annaks enam-vähem blogiperemehe poolt kehtestatud normi välja. Aga kui palju on harrastajaid, kes omamata eelnevalt märkimisväärset suusakilometraaži, nädalaga sellest pingutusest täielikult ära taastuvad? Äkki selline käitumine hoopis kõrgendaks terviserikke riski? Meditsiinilist eriharidust mul pole ja kindlalt seda väita ei saa, aga enda kogemusest lähtudes istub selline paaritunnine pingutus ikka hea mitu päeva kontides.

Vaadates meie heitlikke ilmaolusid ei saa tegelikult kunagi kindel olla, et kuna, kus ja kas suusasõidud toimuvad. Mängime mõttega, et on näiteks aasta, kus lund ei ole piisavalt, et ühtegi sõitu korraldada enne Suurt Mõõduvõttu. Siis ei tohiks blogiperemehe ettepaneku järgi keegi maratonile pääseda, sest kvalifikatsioon ei ole läbitud. Hästi, tegelikult võivad pääseda siiski ka Eesti koondislased ja suusaliidu litsentsiga sportlased.

Omaette lahendamist vajav küsimus on veel, kuidas käituda välissportlastega? Võttes ette selleaastase Suure Mõõduvõtu registreerunute nimekirja leiame, et välismaised sportlasi oli seal 423. Tsiteerides mõõduka täpsusega blogiperemeest "vaadake, s......id, mina olen siin ainus, kes uurimistööd teeb!". Estoloppetile ja Eesti turismile mõjuks see kahtlemata hästi, kui siia meelitada täiendavalt ca 400 suusaturisti! Tõeline masterplan!

Aga ... halval juhul ja kehva talve korral võib Suure Mõõduvõtu stardis olla ainult paarkümmend kohalikku litsentsi omavat suusatajat, kes Tehvandi staadionil, tõusva päikese kumas, kerge tuuleke põski paitamas mõtlikult ringi vaadates juurdlevad, et kuhu küll kõik suusatajad jäid ning mis on neist nüüd saanud? Kuskil tribüünil istub ka blogiperemees ja teeb märkmikusse ülestähenduse: Pullerits 1: Kelk 0.

 
At 15:04, Anonymous Anonüümne said...

Miks ma siin lugemas käin? Sellepärast, et loen kommentaare, siinsed kommentaarid ju üldiselt asjalikud ja antud teemal on suht kõik kommentaarid Priidu vastu. Seda mängu on tõesti huvitav jälgida kuidas Priit peab nüüd sõjaplaani, et kuidas oma lugejad paika panna, ilma et oma süüd tunnistaks. See ongi huvitav, kas sa tunnistad, et panid puusse või ei tunnista. Meelelahust on küll :) Aga iseenesest need TM-i teemalised lood on ebahuvitavad, kui sealt kumab läbi võitlust Kelguga.

 
At 15:31, Anonymous Anonüümne said...

Mina istun ka siin, loen hoolega komminaariumi ja teen ülestähenduse Pullerits 625 : Komminaarium 0
Ülekaalukas võit blogiperemehele.

 
At 16:00, Blogger Andres P said...

Priit on juba piisavalt vana "vasikas", sellist enam ümber ei õpeta. Sel eluetapil hakkavad olulised olema oma uskumused ja veendumused. Ja see on midagi sellist, millel inimloomus püsib. Kui muutus tuleb, siis sisemise sunni ajel, väljaspoolsed jõud (siinne kommentaarium) seda juba ei algata.

Jääb üle nõustuda täielikult 13:51'ga. Elu on elamiseks, kuni on võimalus(ei usu teise või mitmendasse võimalusse).

 
At 16:02, Anonymous Anonüümne said...

to 15.31
Ma loen su kommentaari ja ei mõista su loogikat.
Sama loogiline nagu Põhja-Korea liider, kes lakkikingades riigi kõrgema mäe otsa jalutas.

 
At 16:33, Blogger Priit Pullerits said...

"...siinsed kommentaarid ju üldiselt asjalikud ja antud teemal on suht kõik kommentaarid Priidu vastu."

Selles pole midagi hullu! Esiteks ma selleks kirjutasingi, et diskussiooni algatada. Nagu Andres Pae tabavalt ja targalt viitab, ega keegi kedagi ümber õpeta ja veena - ei teie mind ega mina teid. Kuid peamine on see, et saaks toimuda vaba mõttevahetus - ja siin see saab toimuda! Kõik saavad oma arvamuse välja öelda ja seda argumenteerida, kui nad ei lähe vastikuks ja jäävad hea maitse piiresse ning oponentidest lugupidamise juurde. (Mõned selle eelduse rikkujad, kes on hakanud sõimama ja ropendama ja vaenama, mis viitab 1) nende puudulikule kasvatusele ehk lastetoale, 2) õhukesele kultuurikihile ja 3) ebastabiilsele närvikavale, on saanud ka diliidi.)

Teiseks, on ju teada, et sõna võtavad need, kes tahavad vastu vaielda. Mida on neil öelda, kes minuga nõustuvad? Mitte midagi ju. Arvestades, et alates eilsest on siin käinud mu avaldatud mõttekäiku lugemas üle tuhande inimese, siis pole mingi 20+ vastukommentaari mingi tõend selle kohta, et enamik on minu arvamusele vastu. Me saame faktide alusel väita vaid seda, et 20-25 on vastu. Kusjuures seegi arv võib olla liialdatud, sest vastalised on arad ega julge peale Andres Pae (keda küll tema kommentaari järgi päris veendunud vastaliseks ei söanda nimetada) oma nime all kirjutada, mistõttu ei saa välistada, et vastalisi on vaid väga üksikuid.

Siin ei saa me jätta tähelepanuta ka tüviteksti, mis ilmus Postimehe arvamusküljel ja mille juurde siit loost läheb link. Toda teksti on praeguseks lugenud ligi 8200 inimest ning seal sisuliselt puuduvad vastalised kommentaarid, enamik noist lahkab teemat erapooletult. Mis annab veel kord alust väita ja uskuda, et neid, kes mu ettepaneku vastu on, on tegelikult vähe, väga vähe. Aga nagu elus viimasel ajal näeme, siis ka väike vähemus suudab täiest kõrist karjudes röökida üle vaikiva enamuse ning jätta kisades mulje, et neid on palju ja nende arvamus on dominantne. Eksite! Sügavalt.

 
At 16:53, Anonymous Anonüümne said...

vaadake nüüd tühikargajad, kas te näete argumenteerimise ja argumenteerimise vahet? Õppige 16.33 pealt, kuidas tuleb oma väiteid esitada ja põhjendada. Kui te seda ei suuda, siis parem vaikige õnnetud!

 
At 17:13, Anonymous Paul, õnnetu said...

Mina näiteks loen PP kirjutatud lugusid, õpin ja panen kõrva tahaä ja ei kipu kommentaariumi risustama.

 
At 17:14, Anonymous Anonüümne said...

Pole ilusamat surma suusatajale, kui surm suusarajal. Surm saunas on ka ok.

 
At 17:52, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav uitmõte -
kui Tartu maratonile panna peale osalejate limiit ja lubada sinna ainult läbi kvalifikatsiooni sõela, siis kui palju üldse osaleks ja mis oleks osalustasu?
Sest:
a) kvalifitseerumiseks peaks osalema teistel sõitudel, mida ei pruugi lumevaesel talvel olla ning ka nende eest tahetakse raha saada. Uus lisakulu neile, keda huvitab ainult Otepää - Elva suusa(Maraton)matk ja ei taha võistelda tippudega.
b) Kui osalejate arv väheneb, kui palju lisandub inimeste arvu vähenemisel igale registreerimise kohale hinda? Raja tegemise maksumus on enam-vähem konstantne, sõltumata osalejate arvust.

Aga veel kord tuletan meelde siin juba üle aasta kõlanud üleskutset - Priit, organiseeri ise üks spordiüritus avalikus ruumis - riigi ja eraomanike maadel/teedel - vähemalt 300-le inimesele, kasutades selleks ainult ise hangitavaid ressursse ja siis võta uuesti põhjaliku analüüsiga sõna.
Ootame selle katse tulemusi!

Kui seda ei tule, siis oled tavaline vingats ...

 
At 18:05, Blogger Pärtel said...

Olen nõus Priidu kirjutise ühe mõttega: osalejad peaksid suutma oma võimekust kriitiliselt hinnata. Kui ei jõua võistelda, tuleb matkata, ja kui ei jaksa matkata, tuleb osalemisest loobuda. Samas usun, et enamik täpselt nii talitabki ja valib läbimiseks jõukohase distantsi ja tempo. Mis puutub hea kolleegi traagilisse surma, siis mingite järelduste tegemiseks ja üldistuseks on infot kaugelt liiga vähe.

Kirjutis läheb aga täielikult rappa pakutud lahenduse osas, lähtudes tõestamata - ja arvatavasti ekslikust - eeldusest, et on olemas korrelatsioon pingutuse pikkuse ja äkksurma riski vahel. Tuletan meelde, et Volli Kalm ei läbinud surma eel maratoni ning Rein Ahast tabas terviserike 34. kilomeetril. Pakkuda lahenduseks eelnevalt 40-kilomeetrise distantsi kontrolli mõttes läbimist on rabavalt ebaloogiline. Enamgi veel, see distants tuleks läbida hooaja varasemal perioodil, mil suusakilomeetrite arv on veelgi väiksem ja riskid seega suuremad.

Äkksurm on üldse keeruline teema, mille osas on veel palju ebaselget, aga pigem tundub, et ohufaktoriks on pingutuse intensiivsus, mitte kestvus. Vastasel korral oleks Vasaloppet ammu ära keelatud. Tavaharrastaja pingutuse intensiivsus maratoni lõpuosas pigem langeb, sest liikumisaparaadi väsimine ei võimalda pulssi enam üles ajadagi (vrdl jooksumaratoni lõpus kõndijad). Nii et arvan, et varjatud südamerikkega harrastajat võib äkksurm pigem tabada 5km jooksul kui 100km matkal, ehkki viimane on "raskem". Tõsi on, et künklikul maastikul hoogne suusatamine võib treenimata organismile olla äärmiselt intensiivne tegevus. Aga jätaks selle ikkagi täiskasvanud inimeste endi vastutusvõime hooleks, kas seda teha või mitte, selmet vastutust kasvõi kaudselt korraldajatele veeretada.

 
At 18:07, Anonymous Anonüümne said...

Eks paljud toimivadki nii, nagu Priit soovitab: https://www.estoloppet.ee/et/koondtulemused . Lisaks veel need, kes enne TM jõudsid käia ka väljamaa maratonidel. Kuid 100% garantiid ei ole kunagi. Imestada tasub hoopis selle üle, kui hästi me enamuses ikka funktsioneerime. Rusikareegel TM-ks - peab olema ikka vähemalt 200 suusakilomeetrit. Tervisekontroll, sh ka lihtne test: https://kodu.kliinikum.ee/taastusravi/set/ . Ma olen veidi mures ühe tuntud näitleja pärast, kes plaanib suvel raudmeest teha... Selleks peaks ikka mitmeid aastaid valmistuma.

 
At 18:44, Blogger Priit Pullerits said...

17:52 - teile vastuüleskutse:

pidage ise üle kümne aasta järjepidevalt mitte niisama spordiblogi, vaid Eesti parimat ja paeluvamat spordiblogi oma vabast ajast, selle eest ühtegi senti saamata, küsimata, lunimata - ja tulge alles siis minu blogis minu kirjutatu kohta midagi sõna võtma.

Kui te seda ei suuda, olete tavaline vingats... (Huvitav, kas teil nii paljugi kasvatust ei ole, et ei hakka teile võõrast inimest sinatama; ma siis kasvatan teid: ettepaneku sina peale minna teeb vanem inimene nooremale, iga nolk suvaliselt sinatama ei tule, kui ei taha just oma kasvatamatust demonstreerida.)

 
At 18:50, Blogger Priit Pullerits said...

Tere, Pärtel, ma ainult ühte asja täpsustaks. Nimelt seda, et ei jäädaks kinni Ahase juhtumisse. Ma ei ole tõstatanud teemat selleks ega lähtudes sellest, et klaarida, mis Ahasega juhtus, vaid, nagu isegi oma esimeses lauses tabavalt mainid, ikka selleks, et inimesed õpiks oma võimeid kriitiliselt hindama ning samuti kontrolliksid oma võimeid enne, kui võtavad ette midagi tavainimesele nii ekstreemset, nagu seda on 63 km suusatamine. Just 35-40 km test oleks selleks hea - kui selle ajal raskustesse satud, siis ära pikemale maale parem ronigi. Selles on katsevõistluse mõte.

 
At 19:24, Anonymous Anonüümne said...

Priit, sa ei saa nõuda teistelt viisakust, kui ise lahmid vasakule-paremale...
Lumehelbekesed, pehmod, mömmid, ...
Sa ei tea inimeste tervislikke probleeme, eesmärke, soove ja vajadusi, kuid ikka lahmid lapiti lauaga!

Kas ma olen vingats? Kuidas võtta - igaühe maitseasi.
Olen sust vanem, kunagi ei ole käinud treeneri juhendatavas trennis ja peale 50-ndat eluaastat olen mõned korrad saanud vastupidavusalade Eesti meistrikatel vanusegrupis püünele (erinevalt sinust). Tartu Maratoni sõidan aga 6 tundi mõnuga MATKATES, H100 sinna 9-10 tunni kanti MATKATES, Rattarallil ja Rattamaratonil lähen alati taha otsa ning sõidan omas tempos lõpuni. Teiste tuules ei passi ning Kelku ei süüdista kui ise sitt mees.

Ikka 17:52

 
At 19:42, Blogger Heiki said...

Miks käin lugemas aga ei kommenteeri ? Siin on tõsiselt head huumorit - saan südamest naerda ausõna nii see on. Aitäh kõigile kes on seda teadlikult või ka tahtmatult teinud. Miks ei kommenteeri ? 5 tunni mehel polegi veel midagi olulist lisada aga kui küsitakse on viisakas vastata plogiperemehele ikkagi.

 
At 20:25, Anonymous Jesper said...

Mina toetan Padre ettepanekut kahe käega - reglementeerigem nii, et vähe pole, olgem eurooplased ja topime igale poole regulatsioone ja määrusi. Aga Padre asemel võtaks isegi veel suuremalt ette. Ilma 40 km läbimist tõendava videopildita sulle suuski ei müüda, veel parem ilma 40 km läbimist tõendava videopildita ja arsti tervisetõendita ei ole sul lubatud isegi siseneda spordipoodi või Suusavendade/Suusaakadeemia hoolderuumi (või mis iganes spordiasutusse). Ja miks piirduda sellega, paneks hoopis välja spordipatrulli, kes pisteliselt kontrollib, kas sul on sportimiseks arsti tervisetõend olemas. Mõelda vaid, jooksed rahulikus tempos kuskil pargis ja SpoPo (spordipolitsei) võtab rajalt maha, nii palun teie sportimisõigust tõendavad dokumendid - pole dokument, põmm, trahv. Raskendav tegur - oled ülemkohtuniku Tartu hai Padre Pulleritsu seisukohtade suhtes kriitiline. Kergendav tegur - oled nõus hakkama Padre salaagendiks, eesmärgiga šaboteerida ning õõnestada kodaniku I. Kelgu korraldatud üritusi. Sellises maailmas tahaksin ma sportida. Kas see hoiab ära surmasi sportimise ajal või maratonirajal, pole oluline, vähemalt on reguleeritud.

 
At 20:29, Anonymous Anonüümne said...

Mina olen Pulleritsust natuke noorem. Kogu täiskasvanuaja ilma treenerita. Omal spordialal saanud ka põhiklassis medaleid. Tartu Maratonil sel aastal ei käinud, sest ei taha sõita kehvemat tulemust, kui senised parimad on olnud. Matkata ka veel ei viitsi, mõne aasta pärast ilmselt lähen ka hea meelega 6 tunniga seda jalutama.
Siin käin peamiselt kommentaare lugemas, Pulleritsu tekst läheb üldiselt diagonaalis. Tihti trollin oma lõbuks ka kommentaariumis, küll mitte padretades ja takka kiites, nagu paljud teised trollid.

Antud juhul arvan, et Pullerits võiks mitte nii palju pröögata, võiks Kelgu rahule jätta, avalikult vabandust paluda ja miks mitte ka jätta kirjutamata, kui midagi kirjutada pole. Eesti sport ei kaota sellest, kui igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel intriig üles kiskumata jääb.
Aga vanale koerale uusi trikke ei õpeta...

 
At 20:58, Anonymous Anonüümne said...

Priit siin pidevalt ütleb, et anonüümikud on eikeegid. Nõustun selle faktiga siis, kui mõni oma nime alt on nõus Priitu toetama TMi küsimustes.

Pärtel oli ühe seisukohaga nõus, "osalejad peaksid suutma oma võimekust kriitiliselt hinnata. Kui ei jõua võistelda, tuleb matkata, ja kui ei jaksa matkata, tuleb osalemisest loobuda."

Aga kes selle teooriaga nõus ei ole ??? Ilmselt kõik siinsed kommijad on selle teooriaga nõus. Enamus saavad aru kuhu ma sihin, ilmselt ainult Priit ei saa sellest aru.

Nii et ootan nimelisi Priidu toetajaid. On neid siin või ei ole ? kui ei ole, siis Priidu väited on täiesti alusetud, et teda toetab enamus ja suur enamus PM-is.

Priis saab isegi aru, et päris elus saaks ta kaituse, aga juriidilist võitu ajab siin taga tänu oma väitlusoskusele.

Natuke nagu AV dopingujuhtumi moodi, juriidiliselt saab Priit õiguse, aga rahvas mõistab siiski Priidu hukka.

 
At 21:24, Blogger Priit Pullerits said...

Küll siin on alles tekkinud tühje sõnavõtjaid! Ei jõua kõigi teiega siin väidelda, aeg on kallis, aga kui kätte võtaks, teeks kõik ühekaupa pihuks ja põrmuks. Nagu nägite 16:33, millest vaikselt üle libisesite, sest seal ei jäänud oponentidest kivi kivi pealegi.

Aga veel kord: mul on muudki teha, kui siin anonüümikutega vaielda. See ei vii kusagile. Liiati nagunii jääb kõlama minu tekst, teie kommentaarid siin võin kahe liigutusega olematuks teha. Te olete ja räägite siin ainult minu armust. Fakt. Aga näete, olen suuremeelne. Mitte nagu paljud sõnavõtjad siin, kes tulevad siin nagu oma kodus märatsema. See ei ole teie kodu. See on minu place.

Aga teiega väitlemise asemel tegin ühe mõnusa trenni, 1:00.30ga 16 km, keskmine kiirus 15,7 km/h. Pole paha õhtuse krudiseva-kriuksuva lumega pimedas.

 
At 22:05, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 22:24, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 22:49, Blogger Priit Pullerits said...

Ma siis tuletasin kahele viimasele tüübile, kes tulid siia ülbama, jõuliselt ja resoluutselt meelde, kes siin ikkagi peremees on ja et pole see mingi avalik ruum, kus igaüks ütleb, mida tahab. Mina otsustan, kas ja kes siin üldse sõna saab, nii et see sõna siin ka pidama jääb. Nüüd kaapige ukse taga, kui tahate. Eks vaatan, kas lasen sisse või mitte. Siin otsustan asju mina, mitte keegi teine. Ammugi ei otsusta siin midagi ülbajad, kraaklejad ja muidu viisakuseta tüübid.

 
At 22:53, Blogger Priit Pullerits said...

Üks kirjasaatja saatis mulle sellise kirja:
"Nad olid viisakad, argumenteeritud ja ei jaganud sinu arvamust. Normaalne mees oled. Mitte mingi memmerätiga lödipüks."

Et olid viisakad? Tõesti või? Siis on meil küll viisakusest erinev arusaam. Mina ülbamist viisakuseks küll ei pea.

 
At 09:04, Blogger Ain Veemees said...

Maratoni läbimine on ikka läbija oma risk on see siis joostes, suusatades või ratast sõites. Nagu spordivanasõna ütleb, tapab tempo mite distants. Oma 250km suusakilomeetriga, sain TM sõita täpselt 3km "tempo tappis". Mingite läbimisnormide seadmisega keerame selle rahvaspordi päris peesse. TM ja muud sama rahva poolt korraldatavad üritused hoiavad veel vähekestki prontsenti rahvast spordilainel, ärme riku seda ära!

 
At 09:37, Anonymous Anonüümne said...

Mõned aastad tagasi juhtusin kuulma raadiost intervjuud ühe arstiga, kes ütles, et liikumine on tarvilik aga teha tuleb seda mõõdukal pulsisagedusel so ca 130-140/min.
Olen enam vähem sama vana kui PP, juba mõned aastad pole ma enam osalenud massiüritustel. (Seda pigem põhjusel, et ei taha enam karjas joosta suusatada jne.) Samas võin öelda, et vahet tõepoolest pole kui spordiriietes väljun siis peale esimest 10% on ikka tahtmine lennata ja lendab ka pulsisagedus. On vist nii, et kui oled korra lennanud siis enam roomata ei taha. Ehk viitab sellele ka see, et neljast kolm langesid mitte võisteldes.
Mis selle vastu aitab? Ei tea - ehk siin palju kirutud pulsikell kui panna see ette antud rajade ületamisel piiksuma. Samas on see piiksumine pagana tüütu ja seda saab välja lülitada.
Äkki aga ei peakski sellepärast muretsema?

Treenides on eeliseks see, et erinevalt spordiüritusest saad valida ise distantsi millel osaled ja kui on enesetunne kehv siis saad ka ilma häbitundeta varem tagasi pöörata või ka sootuks katkestada (jätta mõned ringid tegemata).
Võistlusel aga on katkestamine ju saatanast. KATKESTAJA ON LUUSER, JOBU jne (spordiajakirjanduse levitatav kreedo). Sestap on see ju ka üleüldine seisukoht, peaaegu et kivisse raiutud. Samasse (luuserite jne) kategooriasse kuuluvad ju ka need kes said küll osalema aga ilma mõjuva põhjuseta ei startinud. Seega kuidas sa tuled poolepealt maha või jätad starti minemata?
Kes meist tahab olla luuser või lödipüks? See ei sõltu palju sellest kas mõni PP (ka peep pahv) sind sõimab või mitte, see on lihtsalt sisse juurdunud (juurutatud?). Seega siis tulgu või ...
Mida siis teha? Arvan, et tuleb leppida ja mitte liialt kaagutada.
Terv. Tom

 
At 11:21, Anonymous Anonüümne said...

Sinu pikast jutust on asjalik vaid see lause et "tuleb mitte kaagutada". Ülejäänud on täiega LUUSERI jutt. Kui ei edene, siis katkestadki oma rahvajooksu ja asi mutt. Ise loll kui ennast luuseriks pead ja tulemuseta ennast tapad. Sinu pikast nutulaulust ilmneb et pistaksid pea ka tulle kui PP seda soovitab.
Padre aga on kunn ja tema ülesanne on lippu kõrgel hoida, et sinusugused sitakotid ei kaagutaks liigselt.

 
At 12:48, Anonymous Anonüümne said...

Külm võttis siin diskussiooni ära, aga haarasin ülal esitatud väljakutsest, et diliite jagatakse. Kus oma diliidi kätte võiksin saada, kas saab meili teel saata või saab ka mõnes Postomehe toimetuses? Roppusi ei tahaks palju panna, äkki saame mingi kompromissi.

 
At 13:00, Anonymous Anonüümne said...

Tuli just meelde selline aastate tagune juhtum Tartust, kus kooli kehalise kasvatuse tunnis kukkus kokku ja suri kooliõpilane.
Kas Priit teeks ka mingi piirava testi kehalise kasvatuse tunniks?

Statistiliselt sureb äkksurmadesse oluliselt rohkem meessoo esindajaid kui naisterahvaid. kas peaks jätma rahvaspordi üldse naistele???

 
At 13:34, Anonymous Anonüümne said...

Mul ei ole ju mingit lepingut Priiduga, et peaksin hakkama kuidagi teisiti mõtlema. Kindlasti on osad anonüümsed tõed ootamatud. Nagu gravitatsioon, kui oled harjunud lendama.

 
At 13:56, Anonymous Ants, kooner võhmamees said...

Kõige parem test on, et enne starti peab sirvima seda lehte: http://sportslady.ru
Kes siis ära ei kuku võib startida!

Ohoota!

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Hrestos voskress, Ants, spassiibo!! A potšemu Saskia njeetu?

 
At 15:20, Anonymous Anonüümne said...

Ma ei lugenud kõiki kommentaare aga see Estoloppeti eelduseks tegemine päris ei päde. TM osalejate arv parimail kordadel 5000 või üle aga ülejäänud Eesti maratonidel on ummik kui üle 500 stardis on, mõne aasta tagused 800 ja 1000 inimest stardis oli nende kitsaste radade puhul juba katastroof. 63km ei ole ka mingi eriline kilometraaz, minujaoks on Haanja 42 füüsiliselt palju raskem. Ise läksin esimestele TM üritustele (rattaralli 176km tollal) ka ilma igasuguse erilise trennita. Võibolla kui pole tõesti üldse ühtegi kestvusüritust läbinud, võiks mingi lühemaga alustada aga iga talv kõigile sama eeldus küll mitte.

 
At 18:18, Anonymous Anonüümne said...

Kas siis nn.Neeruti maratonil võib kokku kukkuda? Tartu luba välja sõitma minnes?

 

Postita kommentaar

<< Esileht