Paarisajal mehel, kahesajal vähemalt, jälle vedas. Vedas, et ma ei tulnud Viru maratonile. Selleks oli kaks põhjust, millest üks on kõigile teada ja teine mitte, sest on isiklik asi (nagu esimenegi). Sest muidu oleks nad end leidnud koha võrra tagapool. Aga ärme räägime oletustest, räägime sellest, mis oli – ja selleks tegin taas reporteritööd.
Uurisin ühelt mehelt,
kes lõpetas esisajas eesmise kahe kolmandiku seas ega kaotanud võitjale, olümpial osalenud Raido Ränkelile 39 km peale 26 minutitki, et kuidas oli. Ja teate, mis ta vastas?
Enne kui ta vastas, oli ta pikalt mõelnud. Peaaegu 39 km, kogu maratoni kestel. Et mis selle sõidu kohta öelda. (Sest olin talle aegsasti andnud ülesande võistlus mällu talletada.) Ütles, et ring oli lauge, vaid viimasel viiel kilomeetril tulid tõusud, ja kui nühid 15 km valdavalt mööda põlde, siis ega seal ju midagi toimu. Vähemalt mitte midagi sellist, millest saaks vapustava suusaloo. «Keppi ei lõhkunud, suuska ei lõhkunud, rajal ei oksendanud, keegi võssa ei pannud, ühtegi kukkumist ei näinud,» loetles ta. «Selline tasapaks sõit, harju keskmine.»
Jah, lisas ta, teise ringi lõputõusudel oli kõiki tabanud mõnus kangestumine, sest nädala jooksul oli ju lund lisaks sadanud ning teiseks ringiks oli rada põldudel pehmeks sõidetud – see jättis jälje.
Aga ta mõtles veel, mida mulle rääkida. Et kas oli midagi, millest saaks loo. Ja siis järeldas, et nelja lausega võib kõik tegelikult ära öelda. (Siiamaani on selles loos juba 19 lauset, see on 20., nii et näete, kuidas olen teie rahuldamise nimel püüdnud mitte millestki midagi teha.)
Kuid siis tuli üks asi meelde!
Loodus esitas siinse loo tegelasele mõned minutid enne starti kutse. Kähku kempsu! Kui ta stardikoridori tagasi jõudis, avastas ta end olukorras, millesse oli sattunud Tallinna maratonil Raio
The Rai Piiroja – suusad olid kadunud! Stardini jäi aega kaks minutit.
Lõpuks leidis loo tegelane suusad aia äärde tõstetuna. Ja loomulikult tagapool sellest kohast, kuhu ta oli need maha asetanud. Kähku pani ta suusad alla ning sai sellega valmis 15 sekundit enne, kui kõmatas stardipauk. «See oli ka ainus asi, mis oli teistmoodi kui tavaliselt,» lisas ta stoilisel toonil.
Ainus kriitika tuli selle kohta, et esimene ja kolmas TP ehk üks ja sama punkt oli ebasobival kohal, laskumise alguses, mistõttu esimesel ringil sai loo tegelane joogitopsi hädavaevu kätte nii, et sinna jäi sisse ehk 10 milliliitrit. Ta lisas, et kuuldavasti oli paljudega sama juhtunud. See tähendas, et esimest korda korralikult juua said paljud alles 20 km järel, teises TPs. (Kui nüüd kellelgi tulevikus neerukivid leitakse, siis nad vähemalt teavad, kust võib selle põhjust otsida.)
«Korralik keskmine maraton, arvestades olusid,» kõlas resümee. «Erilist emotsiooni ei tekkinud.»
Nii et ma siis ei jäänudki millestki oluliselt ilma, ega ju? Ja kas teile ei tundu, et
oleks juba aeg võtta ette hoopis üks teine, eksootilisem, kiirem ja säravam sõit?
*
Neerukivid? Head inimesed püüavad aidata. Teada on, et õlle joomine pidavat tulema nende välja ajamisel kasuks. Seetõttu saatis üks Eesti õllefirma täna hommikul, pärast arsti juures käiku, kolm purki Ameerika õllesid: American Cream Ale koos Krieki ja Indian Pale Ale'iga. Kui nüüd need ka ei aita, siis...
Fotod 1-5: Laupäevane Viru maraton Pariisi, Tamsalu ja Neeruti piirkonnas. Fotode autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix
48 Kommentaarid:
Aitäh küsimast, ei tundu!
Pigem võiks ära jätta sellise YTuubi ja plogi risustamise mõttetute maanteevideotega, kes see ikka 8min maanteed ära vahtis? Mõttetu klikimagnet, hommikul oli 26 vaatamist, näis palju nädalaga juurde kogub..
Asjalikku ka:
Priit kas oleksid nõus kirjutama objektiivse postituse elust neerukividega?
et kas trenni ei saa üldse teha, või siiski kerge ratas ja suusk.. kuipalju pingutada laseb jne, jne.. Mingitmoodi sa ikka oma vormi hoiad, või siis mitte?
Päriselt ka huvitab ,et kui palju selline väike kivike elurütmi paigast pöörab ja kuidas seda siis tagasi suunata.. (endale sellist ei sooviks : )
Tagapool sõitnu kokkuvõte Viru maratonist. Selle hooaja kõige lahjemad olud ja mitte parimad emotsioonid. Seda mõjutas oluliselt sula, +1 temperatuur ja pea terve eelmise päeva sadanud värske lumi. Rajamasin oli küll hommikul 2 korda raja üle sõitnud, aga rada oli alguses ikkagi pehme, esimesel ringil oli palju lahtist lund rajal. Lumi aeglane. Alguses oli raske harjuda soojadega oludega, terve see lühikene hooaeg on olnud miinuskraadid. Siledamatel lõikudel oli mugavam ja kiirem paaris klassikarajal sõita. Mägede (lõpu) osal oli raske normaalselt ühtlaselt sõita, ebatasane ja lumeuputus, paras aeglane tatsamine. Teisel ringil olid siledad lõigud juba ideaaltrajektooril lihvitud, ikkagi mitte päris mugav. Klassikarada ka enam väga kiire polnud. Mägede osa oli ikka nagu esimene kord. Lõppkokkuvõttes kujunes pea matkasõiduks aktiivses treeningtempos. Kolmest TP-st jäi siiski väheks, ühest tundsid paljud puudust. Esimese TP asetus polnud kõige õnnestunum, jäi parempoolse kurviga laskumisest vasakule. Kiirematest oli mitmel see TP seetõttu vahele jäänud. Muidu TP inimesed olid väga tublid ja abivalmid. Pärast supp oli väga maitsev. Võistluskeskus kompaktne. Maratonihooaeg on läbi aga suusatalv pole vee lõppenud.
Parv rändlinde lendab soome poole, ornitoloog intervjueerib ühte esisaja vanemat ja kogenumat lindu, kelle jaoks see on ilmselt viimane lend. "Korralik keskmine lend oli, erilist emotsiooni ei tekkinud, ei eruta enam." Ornitoloog kirjutab selle põhjal laiendatud väidetega teadustöö, kannab selle juhendajale ette. "Istu, kaks! Valim ei ole representatiivne, järeldused on väärad ja mõjutatud personaalsest agendast."
@kaevur
Kas neerukivi on ka müüdav mõnele tulihingelisele blogifännile? Kustkaudu see üldse ihust välja peaks tulema?
Kogu Eesti suusatamine on selline "tasapaks" ja "erilist emotsiooni ei tekita" teema.
Alana täiesti väljasuremas - või juba surnud. Täiesti niši ala!
Vaadakem näiteks nädalavahetusel toimunud võistluste protokolle:
10.03 Seenioride eestikad - päris mitmes klassis mine kohale ja oled matsust poodiumil!
11.03 Jaak Mae nimeline FIS (!) võistlus - lõpetas 4 naist ja 12 meest. WTF nagu?!?
Samal ajal noorte eestikatel - nooremates klassides ca 30 osalejat, vanemates vähem. Ei hakka parem vaatama mitu osalejat Norra, Rootsi meistrivõistlustel stardis on. Paar aastat tagasi vaatasin, osalejaid viiesaja tuuris. Norra kahekümnes-kolmekümnes number loputab Eesti koondist. Soomes need numbrid väiksemad.
Ja selle valguses, käsi püsti, kes pole rahul eestlaste tulemustega olümpial! Mina olen küll rahul, ainult loll ei oleks. Siit ei saagi ju paremini. Väga hästi! Aga ei ole mõtet rääkida suusatamisest kui tont-teab millest ja kuldasid-kardasid oodata. Tuleme kahejalaga maapeale tagasi.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Miks sa ei kirjuta välja nimeliselt, et tegu oli Laidvee arvamusega? Kas ta palus end blogis nimeliselt rohkem mitte mainida?
MargusM, elust neerukiviga ei tule siia iial juttu - selles pole intriigi. Samuti on see nüüd hea vabandus ükskõik millest loobumiseks, sest et ega me ei tea, kas pissides on juba kolks vastu potti käinud või ei.
13:18, miks me ei või jääda selle juurde, et ekseperdi näol oli tegemist härra Tasapaksuga ;=)
Võrrelge Haanja ja Pariisi protokolle. Esikahesoti või soti sisse ei olnud Pariisis kuidagi vähem naeratusi ja puskleid jagades võimalik saada. Igati vinge punnitus oli, eriti sellise plögase tasasügist selitavaks triumfiks!!
Mis Haanja, mis Pariis?! Ainus maraton, mis erutab, on Tartu Maraton!
Lihtsalt sotisoloogilisest huvist küsin blogivaatlejate käest, et kas keegi viitsib neid pikki heietusi n-sajandale kohale ka läbi lugeda ja kas keegi saab ka katarsise?
Tavaliselt läheb vähemalt kommentaariumis magusamaks jutuajamiseks. Seekord on aga nii, et tõesti, kedagi ei huvita sihuke jahumine. Miks nii, kas tõesti on toimunud positiivne trend ja rahvas on loobunud mõttetust panemisest? Või on tegemist anomaalse juhtumiga, millel on seos neerukividega. See aga viib mõtted vägisis sellele, et ajal mil peremees on paralüseeritud ja ei suuda produtseerida diskuteerivaid kommentaare, siis tegelikult neid komme ka iseenesest ei tekigi ja tegelikult kedagi reaalselt panemine ei huvitagi.
Mina sain eelmisel talvel Pulleritsult suhkamit ja võtsin kohe kraadi vaiksemaks ega käi siin enam mögisemas. Nii tihti kui varem.
Spordimees Pulleritsust on kujunemas õllesõber. Huvid teised, maraton ei eruta enam ja kas õllejoomise juurest enam spordi tegemise jaoks aegagi jääb. Huvitav, kas see õlletamine ka kehale volüümi lisab?
No näete nüüd, viimased, kui suur kaotus on see Eesti saavutusharrastusspordile, kui mina enam kaasa ei tee. Suurt kedagi ei huvita enam peaaegu midagi. Õigesti teevad need võistluste korraldajad, kes saavad aru, et kui nad tahavad, et nende võistlus kellelegi korda läheks ja kõlapinda leiaks ja avalikkuses oleks teada, siis nad peavad tegema kõik endast oleneva, et ma starti tuleks. Ei saa isegi hr Kelk arvestada, et ta TM lõpmatuseni elab, kui pole kaasas seda panust, mida ma olen andnud tema võistluse suureks tegemisse - pean silmas just lihtsama rahva kaasamist, kes on juhutegijad, sest eks taha ju nemad ka näha ja kogeda, et mis asi see on, millest Pullerits ja tema vahendusel kogu Eesti räägib nagu mingist OMist või MMist. No vaadake viimaseid maratone - kui ma poleks siin pisutki reporteritööd teinud ja mõnedki lühiülevaated tootnud, siis oleks need võistlused absull olematud, kedagi ei kotiks. Ja mis mõte on käia võistlusel, maksta suurt raha ja kulutada taastumatut aega, kui see võistlus kellelegi korda ei lähe ja kusagile jälge ei jäta, hakkavadki inimesed küsima. Seda enam, et pole toda tüüpi, kellega kõik end kogu aeg võrrelda on tahtnud. Mul on millegipärast kurb tunne, et me oleme seoses minu selle hooaja kõrvalejäämistega Estoloppeti maratonide vaikse hääbumise tunnistajaks. Sellised asjad ei juhtu muidugi üleöö, aga allakäik/hääbumine, nagu alati, on vaikne ja hääletu ja sageli ka märkamatu.
Suur küsimus on: kas tuleb comeback? Täna hommikul käisin spetsialisti juures, tehti proove, arst helistas tagasi ja ütles, et
Priit on vist rohtude mõju all.. Teisiti ei oska viimatist kommentaari sedastada.
Kuid ühes olen Priiduga nõus, vaadates plogistatistikat siis "... allakäik/hääbumine, nagu alati, on vaikne ja hääletu ja sageli ka märkamatu"
Asjalik, jõuline, argumenteeritud kommentaar Padrelt endalt. Kõik on õige. Võtab Kuningas oma toetava õla alt ära vajub küla kossti kokku.
Loodame et kambäkk tuleb. Kevadisel tsüklo- või jooksukrossil.
Pullerits veel küll räägib, aga lootus püsib!
Kliima soojenemine tekitab surmavat neeruhaigust
Põhjuseks olevat vähene joomine...
Priit, ega ometi üks uljas kivike valla pääsenud ja omatahtsi organismust mööda uitama asunud, et nii äkitsi see nüüd kõik katkes...
Mehed, või tuleks hüüda 112! - kas siin on veel lootust?!
"Õigesti teevad need võistluste korraldajad, kes saavad aru, et kui nad tahavad, et nende võistlus kellelegi korda läheks ja kõlapinda leiaks ja avalikkuses oleks teada, siis nad peavad tegema kõik endast oleneva, et ma starti tuleks. Ei saa isegi hr Kelk arvestada, et ta TM lõpmatuseni elab, kui pole kaasas seda panust, mida ma olen andnud tema võistluse suureks tegemisse"
jumal sa näed ja ei mürista.
Küsiks ka mina kas arstide kirjutatud ravimid liig kanged ei saanud. Kas arvestati Priidu madala kehamassi indeksiga?
Kõige hullem-kurvem-ehmatavam selle juures see, et ta ei tee nalja.
Priidukene pean sind kurvastama, sa ei kaasa masse. Pigem -10 külla hullu, kes tahavad teid oma silmaga näha. Küll aga olete "Alfaisaste verepulmadega" korralikku paanikat külvanud koduperenaiste hulgas, kelle hinnangul purustab iga teine Rattarallil luud ja suusamaratonil surrakse suisa jalapealt. Olles veel ennem ökotiigid kunstlume tarbeks tühjaks tõmmanud. See on teie teene ja mõju.
Mõjus Kuuse Lemps kes igal Tartu maratonil kordas, et õige eesti mees käib korra elus Laulupeol ja Tartu Maratonil ära.
Huu
Postimehes on Priidu jõuline arvamusartikkel Eesti spordi hetkeolukorrast. Kuigi, minu arvates jääb fokusseeritusest puudu. Poleks raske ka omapoolne retsept anda stiilis et nokime oma valitud spordiala "do upora", noh a la läti kelk ja hoki ja leedu korvpall.
Kommenteeriks veel Erika Salumäe koha pealt et tema polnud Eesti vaid puhtalt nsvl toode. Liidu koondise laagrid lõunas ja liidu koondise "arstirohud". Kuivalt EV tingimustes oleks pidanud ise raha otsima ja põlve otsas nokitsema.
Kaugemasse teemasse, kui palju medaleid saame endale kaela riputada tänu nsvl abile? Tiit Soku kossukuld, Riisalu veepallikuld, Stukolkini ujumise kuld tuli ju teateujumises. Viljar Loor jäi napilt ilma võrkpallimedalist. Teisest küljest aspekt et kui palju eestlasi oleks saanud olümpial käia kui poleks olnud vajadust läbi murda nsvl koondisesse? Sajad? Kas Jaan Talts oleks väikeriigi esindajana OM võitjaks tulnud või oleks karjäär takerdunud rahapuudusesse?
to 19.31. Kas te arvate , et härra Pulleritsule on saanud saatuslikuks liiga sage ja pikaajaline Moabi kuumuses viibimine?
Jah, selle jutu ja kommide pealt saab pulleritsule diagnoosi kahtluseta ära panna. Siiras soovitus oleks- kuse oma kivi välja, kirjuta ja kiibitse kuis jõuad! Sina võnguta õhku, teised teevad tegusid. Igale oma.
Maratonid ikka erutavad, aga mitte need, mida juba kordi ja kordi sõidetud.
Inimeste võimalused on järjest paremad, mistõttu on võimalik pakkuda endale enamat kui Pariisi põldudel sõitmine.
P.
Erutusest räägib tegelane, kes tiirutab Tähtvere alla km. suusaringil nagu karussellihobune!?
Head võhmamehed ja kaasteelised!
Lisaks Priidu ladusale jutule juurde paar mõtet, sest muidu võib juhtuda, et nii mõndagi läheb tõlkes kaotsi. :)
Kui sa ise tead ja tunned, et oled – ütleme siis otse välja, mis siin ikka keerutada – kehvapoolne, sest selle hooaja treenitus (pigem loe: treenimatus) enamat ei võimalda ja midagi rohkemat loota kui „erilist emotsiooni ei tekkinud“ on seetõttu keeruline, siis see ei tähenda, et konkreetsel maratonil midagi häda oleks olnud.
Tõsi, pisiasju oli – millest siin blogis ja mujalgi on juba kirjutatud ja seega ei hakka kordama –, mida oleks võinud paremini korraldada, aga kokkuvõttes oli Evi Torm & Co ära teinud väga suure ja tänuväärse töö, nagu ka teised sarja korraldajad, et suusaharrastus ikka siinmail kestaks ja harrastajaid jätkuks meil ka tulevikus.
Loomulikult on alati meeldivam sõita vahelduvamal ja huvitavamal maastikul kui seda pakub järjest 15km põldu, aga kui originaalrajal polnud läbiviimine sel aastal võimalik, siis suusasõber on tänulik ka sellise lahenduse eest. Seda enam, et õnneks oli nõudlik Pariisi viiene kaks korda sisse jäetud.
Aga... 12 punkti annaks kaheldamatult härra Kaevurile, sest kas mitte taoliste peenelt viimistletud ja mõnusa emotsiooni pealt ladusalt esitatud belletristlike ülestähenduste pärast me siin paljuski lugemas ei käigi, mehed?
Lõpetuseks soovin kõigile suurepärase suusatalve, mis kindlasti erutab endiselt hingelt suusamehi, jätku.
Säärane litakas siis meie küündimatu spordisüsteemi pihta homse Postimehe arvamusküljel:
https://arvamus.postimees.ee/4436857/priit-pullerits-eesti-ei-ole-oma-susteemitu-spordieluga-euroopalik-maa-vaid-tuupiline-arenguriik
Jah, Jaanus, tänagi sai tehtud pärast tööd pimedas lampide valgel 15,8 km eilsele 16-le lisaks. Tõesti, kui vormi pole, sest tali oli lühike, võib ka niisama mõnu tunda, ei pea pulssi põldudel tingimata punasesse ajama. See oleks koguni kontraproduktiivne: saad kehva emotsiooni ja pärast ei taha isegi mõnu- ja suvasuusatamist teha.
Kuid juba on ka esimesi rattureid näha...
Mõnuga suusatamine , tore. Mina muud moodi ei oskagi. Kui oskus, tehnika, vorm puudub, siis see ainus viis.
Artiklist.
Vaat et kõigega nõus. Miks on listis Alaver? Olete ära leppinud? Mati pole eesti suusatamisest kuhugile siiani kadunud olnud.
Riikide nimekirjas ei keskenduks ma just Austriale ja Šveitsile, pigem keskenduks Sloveeniale, kellega saime koos stardipaugu ja kes mürinal meist eest läinud. Läti kelgutajate edu, mida varasemalt nina alla hõõrusite on köki-möki selle kõrval.
Huu
Medalid medaliteks. Teinekord on sul 10 potentsiaalset medaliomanikku ja neist ükski ei saa medalit. Spordisüsteemi tugevust näitavadki pigem tulemused kohtadel 1-15. Need kohad näitavad süsteemi tugevust. Kergejõustikus peaksime jõudma tiitlivõistlustel erinevatel aladel oluliselt rohkem finaali.
Spordialad on küll erinevad, aga kui meie sportlased on MK sarjas või tiitlivõistlustel teises tabeli pooles - ja stabiilselt. Siis see näitab ju süsteemi nõrkust. Marten Liiv oli OMil tubli ja sai 18 koha, siiski, oli ta kõige napimalt tabeli esimeses pooles.
Just, eelmine, seda ma rõhutasingi, et meil polnud peale Alusalu kedagi top-15-s. Ja kõik teatesõidud, kus Eesti osales, olid ka sellised, et kohe jäädi maha - lühidalt, meil pole põhja, mille pealt võiks tipud üldse tekkidagi. Meil on kõik juhuslik ja õhinapõhine. Ja keegi ei vastuta, nagu kirjutasin kolumnis kohe pärast olümpiat, mitte keegi!
Jaa, Priit annab lehes valusalt reformistide spordipoliitika tulemitele. Kust küll selline julgus?
Meenutame siinkohal kuidas need head ajad lõppesid -
Ansip suhtles Veerpalu ja tema tiimiga ka dopingusaaga kestel. “Olen helistanud ka Andrus Veerpalule. Ma sõidan klassikasuuskadega, millel on Andrus Veerpalu Torinos kirjutatud autogramm. Tartu maratoni avatud raja nädalavahetusel sõitsin Andrus Veerpalult laenatud no wax suuskadega.”
Andrus Ansip on Andrus Veerpalu, Jaak Mae ja Raul Ollega isegi võidu suusatanud. See juhtus Postimehe päevadel Tartus Raekoja platsis munakividel. Aga neile neljale pani pika puuga ära Priit Pullerits.
Pikem meenutus siin - http://ekspress.delfi.ee/kuum/ansip-soidab-veerpalu-autogrammiga-suuskadel?id=65887406
Arvamus Postimehes on vaid järelmi kirjeldus. Kusjuures üleolev selline. Kus on parandusettepanekud?
Alusaluga ei maksa kekutada. Tema kõrge koht on süllekukkunud juhus. Saavutatud uuel eksperimentaalsel alal. Klassikalise uisutamise starti ta ei kvalifitseerunud. See uisu massstart on nagu 400m jooks kuhu Marek Niit ei kvalifitseeru ja siis antakse esimesele väljajäänud 30 mehele võimalus joosta ühisstardist 500m olümpia kulla peale. Võitja on loterii, sest finisisirgel on punt mehi ja tagumised ei pääse mööda.
Eile kirjutati Postimehes, et suusatajate pikaaegne sponsor Riito Ehituse AS (varasema nimega Facio Ehitus) taotleb pankrotti. Huvitav oleks teada, et kust te selle raha võtate, et mingisugust süsteemi püsti panna? Lähete riigi eelarve kallale? Siis peab küll keegi vastutuse võtma tulemuste osas.
Kas 10:43 vihjab sellele, et suusatajate pikaajalised sponsorid on sees miskis avalikkusele teadmata jokk skeemis, mis võimaldab teenida kontrollitud suurusega kasumit ning sellega sporti toetada? Mina ikka arvasin, et meil puuduvad kartellikokkulepped ja riik on pikkade reformide käigus seadnud süsteemi, mis välistab turumanipulatsiooni ning riigihangete tulemuste tahtliku moonutamise. Sellise progressiivse riigi tegutsemise tulemusel on igati loogiline, et ausa konkurentsi tingimustes ei jää sponsoritel enam vahendeid spordi toetuseks. Kogu selle ausa majandusmudeli taustal on uskumatu ainult, et kinnisvara hinnad on jõudnud 95%-ni eelmise mulli lõhkemise taseme hetkest kui hakati pakkumiste hindu indekseerima.
Taliolümpialt ei olnud nõuka ajal ju tulemusi. Üks kuld 1964 ja pronks 1988. Seda talvevööndi riigilt. Vabanduseks võib panna seda et alasid oli tegelikult vähe. Murdmaasuusas oli nsvl koondisse peaaegu võimatu pääseda. NSVL ise võttis oma medalid suusasõidus, jäähokis ja iluuisutamises. Hiljem lisandus laskesuusk. Ja oligi kõik.
Moodsal ajal on alasid lisandunud - vigursuusk ja see lühiraja uisutamine ehk asiaatide siblimine. Jälle meile ebasoodne. See küljepeal uisutamine ei soosi normaalse pikkuse ja suurusega inimest ehk eestlast. Edu on käblikul.
Talved on ka nüüd vesised ehk väljas õue aladel pole me konkurentsis. Jääb üle vaid katuse alla viidud alad ehk jää alad uisutamine, hoki, kurling. Ehitusfirmad pangu parem paar suurt halli püsti, see oleks alles sponsorlus. Hooajaline mõne tiim haanja sponssimine ei ole ju süsteemi ehitamine vaid ajutine abi.
Lätlaste kelguime tuleb sellest et neil kodus oma rada. Kus on eesti kelgu infra?
Head võhmamehed ja teised kaasteelised!
Latt on kõige madalam teate mis alal? Suusahüpetes. Selle on ära tabanud poola ja tšehhi. Nägid et suusatamises nad skandinaaviaga ei võistle ja asusid hüppeid arendama.
Edasi, lumeta riigid kes tahavad taliolümpial kaasa lüüa ehitavad halli ja harrastavad katuseall alasid. Näide on Holland, kuigi uisk on neil ajaloost tänu jäistele kanalitele talvel, aga miinustalved jäävad ju ära.
Suusahüppetorni veel katuse alla ei panda. Teine asi muidugi kes ette võtab? Võrreldes kesk euroopa saksa austria koolkonnaga meil jääb alati harrastajaid napiks. Kus on meil piisav hulk kääbikukasvulisi poisse kelle hulgast valida tipphüppaja? Ei ole ju.
Ah, mis te leinate, mehed! Vähemalt advokaadid on meil maailma parimad.
Vaadake mehed kuidas alustab Jaanus 22:36
Head võhmamehed ja kaasteelised!
Põhiline pöördumisvorm on siiamaani olnud ikka
Kuulge sitakotid!
Sitakotte peab ju ka kõnetama. Võrdsus ja positiivne kaasamine on uues ühiskonnas kiiduväärt.
Nii mõnigi üllas võhmamees on mandunud sitakotiks. Vastupidiseid näiteid kahjuks palju pole.
Kas Viru Maratoni originaalrajal oli sel aastal mingi rõve ja koristamata lageraiehaigus või miks originaalrajal läbi ei saanud viia?
Käisin enne sula nädalavahetusel Käärikul, keerasin harvesteride ja väljavedajate keeratud p*** peale tagasi ja lähematel aastatel sinna "metsikut loodust" nautima enam ei lähe.
Viktoriiniküss järgmiseks hooajaks -- milline rada järgmisena ära anastatakse?
Sitakotid, võhmamehed ja putinoidid!
Märtsis algab kevad. Vihm ei anna enam armu ja kustutab kärmelt loodusliku lume riismed. Siis ongi lõpp. Kes tahab nühkida suuska, kui kõrval rohetab rohi? Või milleks vaikides üksiku hundina rassida üksluiselt korduvate motiividega maalilisel rajal ning pärast blogis oma leierdatud muljeid jagada? Samas on võimalik seda aega veeta erinevate motiividega taieste vahel koos kaaslastega, kellega on võimalik ka aktiivselt juttu rääkida ja tekkinud emotsioone vahetult tekke hetkel muljetada. Lisaks on võimalik läbida jäiseid takistusribasid nagu NATO rännakrühm pidi kogema Suurt Väina ületades. Põhjatuid veelompe, mis meenutavad, et parkla on ehitatud merre ja meres ongi vesi. See ongi põnev. Meeli köitev. Ning seda erutavat tunnet otsib kordades suurem rahvahulk kui samal ajal Viru Maratonil. Inimesed võtavad asja mõnuga. Rahvast on suisa nii palju, et kes armastab rohkem rahu, peab seda ringi tegema ikka uuesti ja uuesti, kuni leiab õige hetke, millal olud on sobilikumad. Peab ütlema, et sarnast rännet võis täheldada vast ERM-i avamisel. Tallinnas oli varem ikka absoluutne rahu. Piletikassa juures veetis aega üksik inimene, nüüd on aga 10 minutine järjekord normaalne. Midagi on juhtunud. Arvatavasti on KTM ürituste mõttetuste promo jõudnud nende vabajaveetjate kõrvade vahele, kes hindavad lisaks füüsilisele väljakutsele ka meelekosutust. Tulemuseks ongi kultuurselt tuuritavate kohalike arvu kasv. Kas aga see on normaalne, et lisaks toidupoe pikkadele järtsudele tuleb aega kulutada kultuuritemplisse pääsemisele? Täna on see veel piiri peal aga kui blogiperemees oma aktiivse promoga rahvast nn terviseradadelt hoopis mujale suunab, siis peavad ka muuseumid oma sissepääsussüteemide uuendamisse kõvasti kulutama. Nüüd tekibki küsimus, et kas kulutada raha teoreetiliste medalivõimaluste peale või vanade esemete näitamisele? Rahvas on vabatahtlikult valinud viimase tee ja loobunud televusserite ees kino vaadates oma virtuaalsete medalite ootamisest. Ainult, et mis kasu on kolletava, moest ja kasutusvajadusest läinud omaaegse meediumi uurimisest? Toonane tipptase oli rakendatud nö propaganda teoste loomiseks, mis toetas omaaegse eliidi võimul püsimist. Ega ilmaasjata ei soovi rahvas vabaduse reliikvia ihas hävitada kõike mis seotud eliidi promomisega erinevate meediumite vahendusel. Samas annad rahvale kätte vabaduse vabalt looduses tipptulemusi taga ajada ja ta sunnik poeb hoopis katuse alla eliidi ekstravagantsusi uudistama. Saa siis aru, mida tegelikult vaja on. Eks selles rahva sihitus hüplemises tuleb esmalt süüdistada visooni näitavate liidrite puudumist. Nagu on meil sporditalentide põud, on meil põud ka iseseisvalt mõtlevatest visionääridest. Olemasolev eliit on mugandunud oma eurorahadel püstitatud riigi kuvandil ja oma kenad suud lukustanud. Side reaalsete vajadustega toimub üksikute traagelniitidega, mis sportlikumalt liigutades sootuks katkevad ja nii liigubki kogu krempel vaikides uttu, karide suunas. Ajaloost tasuks siinkohal meenutada Eesti esimese presidendi vaikivat ajastut. Olukord, kus riigis vaieldakse hümni üle näitab, et suurte asjadega tegelemiseks on rahvas ära hirmutatud. Oma auru valatakse kirglikult välja üksnes sümboolika üle, mis võimaldab järjekordselt hoida rahva huvi põhiseaduse muudatuste kallal ja lasta riigikesel rahulikult vajuda udus peituvale madalikule ning jääda seal tormituulte räsida.
Väga hea kokkuvõte 14:05 Eks ta nii ole et kuused tselluloosiks ja Eesti maa tormituulte räsida. Eriti kui reformarid ennast jälle õhku täis püüavad puhuda.
Kalmer, see et sa Padrega hea semu oled ei tähenda et me sulle ribiorelit ei peaks tegema kui pihku jääd. Va putinoid selline!
14:03 "Kas Viru Maratoni originaalrajal oli sel aastal mingi rõve ja koristamata lageraiehaigus või miks originaalrajal läbi ei saanud viia?"
Seda ei oska öelda, aga maaomanikega mittekokkuleppele saamine oli kuuldavasti põhjuseks tõesti.
Tere, ma olen Theresa Williams. Pärast aastatega Andersoniga suheldes läks ta koos minuga lahti, tegin kõik endast oleneva, et teda tagasi tuua, kuid kõik oli asjata, tahtsin ta tagasi nii palju, et ma armastan teda, Ma palusin teda kõike, lubasin, kuid ta keeldus. Ma selgitasin oma probleemi oma sõbrannale ja ta soovitas pigem ühendust kirjutamise ratastega, mis aitaks mul anda õigekirja, et ta tagasi saaks, kuid olen tüüp, mida kunagi ei usutud õigekirja, mul ei olnud muud valikut kui seda proovida, ma postitas kirja ratas ja ta ütles mulle, et ei ole mingit probleemi, et kõik oleks enne kolme päeva, enne kui kolm päeva tagasi mulle kolm päeva tagasi tagasi läinud, viskas ta õigekirja ja üllatavalt teisel päeval umbes kell 16.00. Minu endine kutsus mind, ma olin nii üllatunud, vastasin kõnele ja kõik, mida ta ütles, oli see nii kahju, et see juhtus, et ta tahab, et ma naaseksin teda, et ta armastab mind nii palju. Ma olin nii õnnelik ja käisin temaga, see oli see, kuidas me hakkasime uuesti koos elama koos. Sellest ajast alates olen lubanud, et keegi, kellele ma tean, et on suhteprobleeme, oleksin mulle selle inimese abistamiseks, viidates talle ainukeseks tõeliseks ja võimsaks õigekirja ratiks, kes aitas mind oma probleemiga. email: {drogunduspellcaster@gmail.com} võite talle e-kirja saata, kui vajate abi tema suhetes või muudes kohtuasjades.
1) Armastusloomingud
2) kadunud armastuse loitsud
3) Abielulahutuse ilm
4) Abielu Tähemärgid
5) siduv loits.
6) Breakup Tähemärgid
7) mineviku armastaja välja laskma
8.) Tahad edutada oma kontoris / loteriide õigekirja
9) tahab oma väljavalitu rahuldada
Kui teil on probleemi püsiva lahenduse leidmiseks, pöörduge selle mehe poole
{drogunduspellcaster@gmail.com} kaudu
zzzzz2018.5.14
nike air huarache
chicago bulls jersey
fitflops sale clearance
prada handbags
nike huarache
coach outlet online
ralph lauren outlet
kate spade outlet
christian louboutin shoes
supreme outlet
zzzzz2018.7.13
kate spade
christian louboutin shoes
ugg boots
louboutin shoes
canada goose jackets
nike huarache
pandora jewelry
longchamp handbags
true religion outlet
moncler outlet
zzzzz2018.8.6
nike huarache
cheap nba jerseys
salomom shoes
ray ban sunglasses
nike factory
oakley sunglasses
ugg boots
クロムハーツ
polo ralph lauren
Postita kommentaar
<< Esileht