Pullerits: Kuidas Raio Piiroja tegi elu sõidu, aga suurt eesmärki ikkagi ei saavutanud

Raio Piiroja (fotol vasakul) eesmärk oli nii kõva, et see võiks au teha nii mõnelegi endisele Eesti suusakoondislasele. Näiteks kas või olümpiapronksile Jaak Maele.

Pärast seda, kui Piiroja oli täitnud Tartu maratonil ühe oma viimatise suure sportliku unistuse, sõitnud esisaja sisse, 83ndaks, sai ta väikse külma duši nädal hiljem Tallinna maratonil. Mitte et ta poleks Tartu maratonist üldse taastunud – neljanda päeva pärastlõunal pärast Tartu suursõitu hakkas tal enda sõnul inimese tunne tagasi tulema. Sedasi läks ta Tallinna maratoni starti võitlusvalmina, pani seal aegsasti suusadki stardikoridori, aga kui läks viis minutit enne lähet ise ka sinna, avastas, et suusad on kadunud. Kadunud nagu tina tuhka. Küsis ühelt ja uuris teiselt, aga ei saanud midagi targemaks. Viimaks, vahetult enne pauku, leidis oma suusad sealt, kus seisid mehed, kelle rinnanumbrid oli suuremad kui kolmsada. Piiroja number oli 77, viie jagu suurem kui Priit Pulleritsul. Nagu selgus, olid lindid aegsasti gruppide vahelt ära võetud, mass valgus kokku ja nii Piiroja suusad tagumise rahva sekka vajusidki. Või õigemini vajus mass Piiroja suuskadele peale.

Aga eks te katsuge Tallinna maratoni kitsal rajal mööda sõita! Mööda saab, aga selleks tuleb näha roppu vaeva. Piiroja nägigi, sai laskesuusakoondislase Kadri Lehtla esimese ringi lõpuks kätte. Aga jõudu kulus kõvasti. Nii tundiski ta teise ringi viimases toitlustuspunktis, kust jääb lõpuni ainult 4 km, et toss on peaaegu väljas. «Mul oli juba Poltoranini nägu peas,» sedastab Piiroja. «Oleksin äärepealt haamri saanud.» Võistluse viimane tõus alistus hirmus vaevaliselt. Lehtla jaks oli raugenud poolel tõusul, Piiroja vedas siiski end kuidagimoodi üles välja. Aga lõpus maksis selle eest ikkagi lõivu. Ta kaotas naiste seas kolmanda koha saanud Lehtlale veerand minutit, sai 59. koha.

59. koht oli tagasiminek. Kaks nädalat varem Alutaguse klassikamaratonil – klassika on Piiroja lemmiktehnika – oli ta teinud senise elu sõidu, saanud 28. koha ning alistanud naiste arvestuse võitja, olümpial osalenud Triin Ojaste tervelt nelja ja poole minutiga. Tartu nelikürituse mitmekordne võidumees Rait Pallo pääses Piiroja käest kõigest seitsme sekundiga.

Aga tollest sõidust tahtis Piiroja teha veel kõvemat võistlust. Hammas oli verel. Haanja maratoni kuulutas ta Pulleritsule saadetud sõnumis maiuspalaks. «Haanjas tahaks panna,» teatas ta. Panemine tähendas talle seda, et tuleb saada koht esimese 20 hulgas. See oligi tema uus suur eesmärk.

See ei saanud olla kerge ülesanne. Starti tulid ju näiteks Raido Ränkel ja Marko Kilp ning Tatjana Mannima, Pyeongchangi olümpial käinud sportlased, kes ihkasid kindlasti oma vormi, mis Lõuna-Koreas pjedestaali lähedalegi ei aidanud, pöörata võiduks kodumaa metsaalustes. Nagu ikka, sai Piiroja tuge Vahur Teppanilt, Hiina suusakoondise abitreenerilt, kes ei laenanud talle mitte üksnes oma suuski, vaid valmistas need ka ette.

Ja Piiroja läks tõesti panema. Suusad ka soosisid seda. Juba paari kilomeetri järel, kus ootab pärast laskumist U-kujuline tagasipööre, läks tal hoog nii meeletult suureks, et ta pelgas: nüüd on minek. Minek rajalt välja, valli või võssa, oleneb, mis all ootab. Aga jäi siiski püsti. «See oli päris karm,» tunnistab Piiroja.

Ent algus oli tal liiga optimistlik ja entusiastlik. Kui läbitud sai 5-6 km, jõudis ta äratundmisele, et sõidab liiga kiiresti. Mannima (fotol paremal keskel kummargil) liikus ju otse tema ees. «Seda tempot oli mulle palju,» nendib Piiroja. Koht võis olla 15. ja 20. vahel, oletas ta. Otsustas siis hoogu veidi maha võtta ja lasi paar meest mööda. Mannima sai temaga väikse vahe sisse ja liikuski tasapisi eest. «Mul oli raske, jõudu polnud,» lausub Piiroja.

Haanja suusastaadioni tagustel pikkadel kiiretel laskumistel sai pisut hinge tõmmata. Ajapikku kogunes ta ümber punt, mis kord kasvas, siis jälle kahanes. Vahel kuulus punti ainult kolm meest, siis jälle lausa seitse-kaheksa. Mingil hetkel jõudis pundile sappa ka Pyeongchangis käinud, kuid seal haiguse tõttu võistlemata jäänud Anette Veerpalu (fotol all vasakul). Piiroja, kes pole just kõige kassilikumalt nõtkete liigutustega, imestas, kuidas Veerpalu oskas pisutki nõudlikel laskumistel nii hästi suuski juhtida ja valitseda, et tikkus temast mööda libisema.

Kusjuures asi polnud selles, et Veerpalul olnuks mingid imesuusad. Ei olnud. Piiroja nägi, et kui kellelgi on üleplatsi suusad, siis just temal. Näiteks laskumiste järel laugematel osadel, kui teised juba paaristõuked appi võtsid, sai tema rahulikult kummargil olles käed põlvedele toetada ja libiseda.

Aga hirmsat moodi lippavad suusad tegid aeg-ajalt ka muret – laskumistel. Sageli, kui kiirus läks väga suureks, tuli talle hirm peale, kas suudab ikka püsti jääda, eriti arvestades, et Haanjas ootab laskumiste lõpus pahatihti mõni salakaval kurv või käänak. Eriti pelgas ta umbes tosina kilomeetri järel metsa alt lühidalt lagendiku servale sööstvat laskumist, millele järgneb suurel kiirusel pööre metsa alla. Too on koht, kus paljud on aegade jooksul külje maha pannud või suisa padrikusse kihutanud. Piiroja uuris lähikonkurentidelt, millal too hirmutav koht saabub – aga läbis selle nii, et ei saanudki aru, kuhu too kardetud koht jäi.

Haanja maratoni raja tundmisega annaks ilmselt palju aega võita. Piiroja oletab, et kui kõik hüüumärgiga laskumised oleks teada ja tuttavad, kuhu need keeravad, võiks küllap minuti küll näpistada. Nii mõnigi kord, omamata aimu, mis allpool seirab, astus ta aegsasti jäljest välja ja ajas seljagi sirgu, aga alla jõudes avastas, et polnud hullu midagi. Ent ärevaid laskumisi oli siiski piisavalt, tunnistab Piiroja, vähemalt viis-kuus, kus täit kontrolli tal polnud ning palju jäi juhuse ja saatuse hooleks. Kaks korda ta kukkus. Aga mitte laskumistel, vaid tõusudel. Oma süül: seal, kus ei saanud jäljes tööd teha, oskas ta kepi endale niimoodi suusa ette lüüa, et lendas käpuli.

Niisiis, Haanjas ei ole oluline ainult see, kuidas jääda püsti laskumistel, vaid tähtis on ka see, mis moodi saada üles tõusudest. Sest noid on palju. Aga Teppani ettevalmistatud suusad pidasid Piiroja sõnul nagu kännu taga. Seal, kus enamik teisi hakkas kääri jooksma, liikus tema üles jäljes. Kurikuulsal pooleldi püstloodis pikal tõusul umbes 5 km enne finišit võttis ta grupi liidrina rahulikult ja kontrollis olukorda, andis tempos isegi pisut järele, sest teadis, et ega seal nagunii keegi mööda saa.

Piiroja ümber kogunenud algsest pundist oli mõrvaritõusu (fotol paremal) lõppu jõudes järele jäänud vaid üks, Tanel Uudeberg, ent nendega oli liitunud kaks uut, noort, M20 vanuseklassi sõidumeest: Art Kristjan Olesk ja Karl Nagel. Kolm kilomeetrit enne lõppu tegid noored mehed seesuguse kiirenduse, et Piiroja ei näinud võimalustki nendega kaasa minna. «Nende peale mu hakkas ei hakanud,» nendib ta. Noored mehed edestasid teda lõpuks pisut rohkem kui poole minutiga.

Aga Uudebergiga jäid sotid viimaseks kilomeetriks klaarida. Kuna Piiroja suusad pidasid ideaalselt, sai ta kõige viimasel, soo pealt tuleval paremale pöörduval tõusul kääri jooksnud Uudebergiga umbes kümnemeetrise vahe sisse. «Teadsin, et tal on hellem suusk,» kirjeldab Piiroja. «Mul polnud vahet, kogu aeg pidas.» Too vahe saigi otsustavaks: lõpus edestas Piiroja Uudebergi kolme sekundiga.

Aga see, et ta kahe noore suusamehega 3 km enne lõppu kaasa ei suutnud minna – sinna jäigi tema suure eesmärgi täitumine. Piiroja sai 21. koha.

«Ega mul suurt varu jäänud,» avaldab Piiroja. «Kui vaid algul oleks hurraad vähem olnud.» Igatahes nendest meestest, kellega ta on varem enam-vähem samal tasemel, kuid siiski neist pisut tagapool sõitnud, sai ta seekord jagu. Lisaks Uudebergile peavad end valusalt lööduks tunnistama Norman Pirk ligi minutiga, Sairos Tamm rohkem kui minutiga, Andre Viitkin enam kui pooleteise ning Andres Juursalu kahe ja poole minutiga, Kaidar Hussar ja Tauno Mölder peaaegu kolme minutiga, Tiit Orlovski ja Ago Veilberg 3.25ga, Aimar Hussar 3.45ga, Andrus Kasekamp ja Argo Maasikmäe rohkem kui nelja ja poole minutiga, Anette Veerpalu, Joosep Tammemäe ja Emeri Lepp juba enam kui viie minutiga.

Nüüd on küsimus selles, kas tubli 21. koht, kaotust võitjale Ränkelile 16 minutit, annab Piirojale julgust minna taas minna paari aasta järel starti Eesti meistrivõistluste 50 km maratonis, mis toimub kahe nädala pärast tema kodu lähedastel Jõulumäe radadel. «Vaatan, mida keha teeb,» ütleb Piiroja. «Treenitus on kehva, ma ei taastu ära nädalaga.» (Järgmise nädala laupäeval toimuvale Viru maratonile Piiroja ei lähe, sest vana vigastus ei luba pikalt vabatehnikat sõita.)

Liiati on Eesti meistrivõistlustega samal nädalavahetusel kavas Haanja 100 suusasõit. Kumba eelistada, on ta kahe vahel, kuid pakub, et kui ilmaolud püsivad soodsad, võib ta valik langeda pigem Haanja 100 kasuks. Sest seal saab kellegagi koos sõita, aga Eesti meistrivõistlustel «kohtud teistega ainult siis, kui keegi tagant jälle mööda läheb», lausub Piiroja. «Ideaalsetes tingimustes saan Jõulumäel kõigilt kahe ringiga, kui mehed tulevad uisusuusaga lammutama. Mul gorilla ülakeha pole.»

On üks variant, mis juhul eelistaks Piiroja Eesti meistrivõistluste 50 km sõitu. See on variant, kui temaga koos tuleks starti veel mõni harrastaja, kellega oleks seltsis segasem üheskoos pingutada. Kas vabatahtlikke leidub?

Foto 1: Raio Piiroja 2017. aasta veebruaris Otepää MK-etapil harrastajate 5 km võistluse starti suundumas. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Tänavune Tamsalu-Neeruti suusamaraton Alutagusel. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 3: Raio Piiroja 2015. aasta Viru maratonil. Foto autor: Sportfoto
Foto 4: Tatjana Mannima (keskel kummargil) Pyeongchangi olümpia 30 km sõidus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 5: Anette Veerpalu jaanuari lõpus Planica MK-etapil. Foto autor: imago / Eibner Europa / Scanpix 
Foto 6: Tatjana Mannima (teisel positsioonil tumedas) laskumas Pyeongchangi olümpia 30 km sõidus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 7: Raido Ränkel Pyeongchangi olümpia 15 km vabatehnikasõidus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 8: Priit Pullerits (teisel positsiooni) aastaid tagasi Haanja maratonil mõrvaritõusu algul. Foto: Priit Pulleritsu kogu
Foto 9: Priit Pullerits 2013. aasta Haanja maratonil. Foto: Priit Pulleritsu kogu
Foto 10: Meeste 50 km maraton Pyeongchangi olümpial. Foto autor: Sputnik/Scanpix