Vaatame soojenduseks paari pilti, enne kui asume meile eluliselt olulisema teema kallale. Need pildid tabavad ERRi sporditoimetuse otse teolt ja näitavad, et ERRi sporditoimetusele on
nende inetu teguviisi paljastamine nagu hane selga vesi – ehk niimoodi käituvad ainult paadunud sulid.
Vaadake, kuidas ERR seab jalgpallist rääkides kaamera nii, et Eesti jalgpalli Liidu sponsorite logod oleks hästi kaadris – rääkivate peade läheduses ja vahel ehk seal, kuhu keskendub vaataja. LHV on jalgpalli liidu peatoetaja, Rimi ja A. le Coq suurtoetajad. Ometi peaks ERR olema meil teatavasti reklaamivaba.
See on ERRilt äärmiselt näotu ja moraalitu käitumine.
Kuid ega otse meie nina all ole asjad paremad. Rääkisin eile ühe rattamehega, kes omakorda rääkis oma sõbrast, kes oli saanud Jõgeva lähedal politseilt trahvi, sest sõitis maantel, kui kõrval kulges kergliiklustee. Mis sunnib Tartus seega olukorda, et kui tahad kiiresti sõita, pead Tartus välja sõitma piki Tallinna maanteed, sest seal lõpeb teravate servade, pöörete ja muude takistustega kergliiklustee õlletehaste ladude juures ning edasi saad sõita juba täie vungiga maanteel, mis aga on üksjagu kitsas ja suure liiklusega. Või pead sõitma mööda Võru maanteed, mis oli veel eelmisel nädalavahetusel kiirust 100 km/h lubav kiirtee.
Kergliiklusteed ei võta ainult rattasõidu kiirust vähemaks, rääkimata seal liikuvatest muudest ohuallikatest, nagu rulluisutšikid, kõrvaklapid peas, ning kolmerattalistel koolieelikud, kes ei suudagi endale aru anda, mida nende manöövrid võivad põhjustada. Vähemasti Tartu ümbruse kergliiklusteedel, väitis rattamees, kellega rääkisin, on paljudes kohtades teekate kohutavalt lagunenud.
Näiteks Raadilt Kõrvekülani.
Näiteks Vana-Ihaste tee ääres uue Emajõe sillani.
Neil pidi teekate olema tema väitel nii hull, et rulluisutada ei ole võimalik ja rullsuusatada ka tõenäoliselt mitte.
Näiteks Tartu-Võru maanteel Põlva maantee alguse lähedal, mis pidi vestluspartneri väitel olema Eesti ilmselt kõige halvemas seisukorras kergliiklustee.
Näiteks Jõgeva maantee ääres Lähte poole suunduv kergliiklustee hakkavat ka vestluskaaslase hinnangul lagunema.
Need kergliiklusteede lagunemise ilmingud on kummalised järgmistel põhjustel.
Esiteks, need on võrdlemisi uued teed, ehitatud vaid mõned aastad tagasi.
Teiseks, liiklemiskoormus nendel teedel on väga väike.
Paistab, et tegemist on viletsa ehituskvaliteediga. Vestluskaaslane oletas, et ilmselt on asfaldialune nn liivapadi liiga õhuke ning kui maa talvel-kevadel külmub ja sulab, kerkib ja vajub, siis see tekitabki lagunemist.
Kui kergliiklusteed jätkavad lagunemist, siis on vähemasti politseilt ebaõiglane sundida trahvi ähvardusel rattureid sinna, kus ei saa mitte üksnes korralikult treenida, vaid kus luuravad ohud – augud, teravad servad, kitsal teel kaasliiklejaist rääkimata –, mis nii tehnika kui inimesed ohtu seavad. Kas pole nii?
Fotod 1-4: Eesti Jalgpalli Liidu sponsorite logod reklaamivaba ERRi telepildis. Kaadrid ETV ekraanilt
Foto 5: Kergliiklustee ületamas raudteed Rakveres. Foto autor: Ain Liiva, Virumaa teataja / Scanpix
Foto 6: Jalutajad kergliiklusteel Järva-Jaanis. Foto autor: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja / Scanpix
Foto 7: Kergliiklustee rajamine Koeru ja Järva-Jaani vahele. Foto autor: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja / Scanpix
33 Kommentaarid:
Ma ei saa eelmisest teemast veel lahti lasta. Nii palju remargi korras, et rattapuhastuse ja -putitamise järjekorrad on Tartus väga pikad. Nii palju ka infoks, et kes arvab, et see pesu-, puhastus- ja õlitustöö tehakse ära tunniga, eksib rängalt. See pidi siinse lugupeetud asjatundja kinnitusel võtma kuni 3 tundi. Ja kui teil on kahe amordiga FS, siis pange valmis tööraha 120-150 eurot - vaat nii. Seda muidugi vaid siis, kui ei tule vahetada ühtegi osa.
Nii et kes siin hüppab, et tema saab kõik kodus ise tehtud ja tunniga või kahega, peab olema kibedam käsi kui proffhooldaja (rääkisin siinse info saamiseks ikkagi väga hinnatud mehega!), aga pigem teeb ta oma amatörismist oma rattale haltuurat, mis võib lõpuks palju kallimaks maksma minna.
Ma ei saa aru mis FS oesu kallim on?
Amorte pole ükski ratta pesija lahti kiskunud? Või arvatakse pesu hind % ratta maksumusest?
Kulus kokku 1h 15min. Litrid lahti käinud määritud, keskjooks korra lahti, uue piduriklotsid, taga trossi kõri läbi puhutud.
Haltuura kõik? kahju!
Jalka lugu, lisaks näen Selveri , Sportlandi , Nike reklaame antd piltidel.
ERR peaks sundima reklaamid kinni katma ja välja lülitama kui ülekande kaamera staadionile jõuab?
Õige jutt täitsa õige
Kergliiklusteede puhul on ehituskvaliteediga probleeme küll (rääkides Tartu piirkonna kergliiklusteedest ja eriti just vanematest). Murekohtadeks on näiteks truupide läbiminekud (ka Tähtvere ovaalil on näha truupide kohtades häirivaid asfaldi kerkeid). Veel on probleemiks puujuured, mis tee alla alles on jäänud. Nimetatud viga on tehtud Luunja kergliiklusteel, kus tee kõrval asub paplite allee, mis oma juured kergliiklustee alla on ajanud ja tänu sellele on kohati nähtavad ebatasasused asfaldi pinnal (sarnaseid ilminguid on näiteks Kärdlast välja viival kergliiklusteel, kus tee vahetus läheduses asuvad männid). Jõgeva poole viiva kergliiklustee algus Salvesti juures ja sealt mõned kilomeetrid edasi on muutunud konarlikuks. Asi paraneb jõudes uuemale asfaldile.
Kokkuvõttes peaks kergliiklustee kvaliteet mõjutama eeskätt just rulluisutajaid ja rullsuusatajaid. Ratturitel ei tohiks asfaldi kvaliteet probleemi valmistada.
Võtaks kommenteerida just rulluisu poolt. Tõesti on kergliiklusteed spordi jaoks ohtlikud või kõlbmatud, joosta saab aga rulluisutada ja ka jalgrattaga läheb mõnikord kriitiliseks. Samas ega need teed spordi jaoks ehitatud ei olegi, rohkem jalakäijate ja aeglaste (mitte spordi) ratturite ning koera jalutajate-kakatajate jaoks. Eriti rulluiskudega on probleeme, tänapäeval sõidetakse-treenitakse kiirusel 25-35 km/h. Võrdluseks, rulluisumaratoni esimene grupp sõitis tänavu 42 km distantsi keskmise kiirusega 38 km/h. Kui ka kergliiklustee laius on rulluisutamise jaoks sobiv (tihti ei ole sobiv), siis treeningust ei tule tihti midagi head välja, sest erinevalt jalgrattast on rulluiskudel pidurdusmaa väga pikk. Kujutage ette möödumist koerajalutajast (nagu Priidu eelviimasel pildil) hoogu maha võtmata. Koer on 3-4 meetrise nööri otsas ja ilusti koos inimesega tee paremas servas jalutamas, kuid kunagi ei tea, millal koer teisele poole teed kalpsata otsustab, tõmmates nööri ilusti üle kogu tee laiuse, sellesse nööri rulluiskudel sisse sõita ei tahaks. Ma ei virise, koetajalutajatest tuleb aru saada, neil on samasugune õigus teed kasutada ja nad ei pea kogu aeg passima kas kiire jalgrattur või rulluisutaja on tagant tulemas või mitte, pigem on neil isegi rohkem õigust, kergliiklustee ongi loodud just aeglase liikluse jaoks ning enamikul aeglastel ratturitel ja uisutajatel probleemi ei ole. Probleemid tekivad sealt kust algab sport, suuremad kiirused. Tartu suurune linn vajaks tegelikult rulluisu -jalgratta ovaali, umbes midagi sarnast 800 m pikkust nagu Tähtvere spordipargis, kuid laiemat ja sileda asfaldiga.
Kas tõesti on selline seadusepügal ja lausa trahviga, et kui on kergliiklustee siis maanteel sõita rattaga ei tohi?
Eelmine aasta Soomes, Nastolas sai yks maantee rattur surma kergliiklusteel. Pöhjuseks asfaldi ebatasasus. Samasugune koht näiteks on Otepäält välja söites Tartu poole kergliiklusteel mäe all.
Täpselt sama tööd võib ratta juures teha nii kaks, kui kolm tundi, kõik oleneb vilumusest ja motiveeritusest ja seda ka proffide puhul.
to 13:55
Selline pügal oli LS eelmises versioonis- antud juhul ajab üks pada või või ei tunne teine LS-i.
(2) Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja
arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning
teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.
Kergliiklustee ei ole mitte sportimiseks vaid liikumiseks. Keegi kujutab ette, et Tänak teeb liikluses trenni? Suletud rajal treenige palju tahate. Probleem on see, et kergliiklusteed on projekteeritud liiklusohtlikena. Tuttuued ristmikud on ehitatud nii, et hoovist või kõrvalteelt on märgata kergliiklusteel viibijat 1-2 meetrit enne ristmikku. See on absurd. Tuttuuele kergliiklusteele pannakse nn raudtee ületamist takistavad torud kohas kus lähim raudtee haru on 2-e kilomeetri kaugusel kergliiklusteest.
Tahad kiiremat sõitu, siis ainuke võimalus on väga hästi säravana liikuda autode vahel. Lisaks pead varustama ennast autode tuvastamise radariga, mis ohtlikust lähenejast viimasel hetkel märku annab, et jõuaksid ise kraavi hüpata ilma tagant müksuta.
Süvari pilt paluks heaga ära koristada. Või muidu .....
Mis muidu??
Hakkab juhtuma väga hirmsat
FS ratta taga amordi hooldus on väga oluline kui sellega üle lasta kaob FS mõte üldse ära. Maksad süsteemi ja kaalu eest tühja.
Sita ja sopa ralliajal võtavad proffide maalimas lisa kaitsme meetmed taga amordi suhtes, et pääseda sellest tülikast protseduurist ja loomulikult sõidu ajal ei tekkiks ootamatusi.
Samas raha bossidel läheb peale igat võistlust uus smaartpotsataja alla ja nägu naerul jälle.
Tulin äsja Tartu-Lähte kergliiklusteelt rattasõidult ja ütleks et jalgratturina kriitikaks eriti põhjust ei ole, liiklust vähe ja teepinna kvaliteet rattasõiduks rahuldav. Oluline pluss on muidugi väiksed tõusud, mis lisavad vaheldust. Samas erinevalt jalgrattasõidust on see on lõik rulluisutamiseks halb, sest asfalti siledus jätab soovida, auke-lohke palju, prahti liialt, ristumisi (hoo mahavõtte) palju. Rulluisutamise jaoks sobivaid lõike Tartus tean ma vaid kahte - Ihaste silla 3,4 km ja Haage 1,2 km sirge Märja poole tõuaretuskeskuse teeotsani. Uisutada saab, kuid mõlemal kohal on ka omad puudused - esimesel liiga palju hajevil liiklejaid (kokkupõrkeoht laskumisel sillalt), teisel vaid lühike igav sirge. Muud kohad rulluisutamiseks ei sobi enamasti asfaldi kvaliteedi tõttu.
Tarkade klubi, kas pole üksmeelt, mida seadusepügal ütleb?
Võib siis sõita rattaga autoteel, samal ajal, kui kõrval jookseb kergliiklustee?
Võib ei ole probleemi, probleem on selle mehe peas kes näeb et see talle ei sobi.
18:59, kuidas Ihaste sillal neid paisuvuuke ületate - hüpates? Tõusu peal saab veel hakkama, aga laskumisel...
Probleemid igatahes eksisteerivad. Kas Priit saaks äkki korraldada mingi artikli, kus spetsialistid (nt Indrek Sirk) selgitaksid, kuidas on siis seaduse järgi ikkagi õige. Seesama kergliiklustee, nt rattaga raudtee ületamine, ülekäiguradadel autodele tee andmine ja muud ohutuse seisukohalt olulised tegurid.
Aga mõtleme siin läbi need asjad.On keegi näinud kui kergliiklus tee algab maanteel jalakäija ja ratturi keelavat märki.Mina ei ole võimalik ,et ainult kiirteega külgnevatel aladel need märgid.
Teie 11:44 ei ole tõesti võimalik, selliseid anonüümikuid ei ole olemas.
09:18, vuukidest ülesõitmisel olen a.üle hüpanud, b.keharaskust kergitades ja kohe langetades poolhüppega (langetamisel jääb ratastele vuugi ületamisel umbes 20-40 % keharaskusest) ja c.lihtsalt, tuimalt, täiega üle sõitnud. Viimase variandi korral saab muidugi sel kõige teravamal vuugil mõõduka löögi, kuid katki midagi ei lähe, 100 mm, 110 mm ja 125 mm rataste puhul, nagu mu kogemused näitavad. Väiksemate kui 100 mm ratastega vast tuimalt suurema kiirusega üle sõita ei maksaks. Enamasti kasutan seda poolhüpet. Paar soovitust. Üle sõites nihuta keha raskuskeset pisut tahapoole, esiratta koormus väheneb, nii läheb esimene ratas kergemini üle ja komistamisoht on väiksem. Hüpet ja poolhüpet on võimalik sooritada kahel erineval moel - a.Nagu suusahüppaja lihtsalt jalgadega äratõuge teha, b.Nagu murdmaasuusataja paaristõukel, lähened takistusele püstisemas asendis, tõstad käelabad enada ette umbes lõua kõrgusele ja hüppe hetkel surud käed kiirelt-äkitselt all, samal ajal tõstad jalgu samuti äkitselt üles.
Me sõidame kus ja kuidas tahame. Soovitus mitte segada vahele.
Rullsuusaga ei saa seal mingit tuima panna, 3/4 laskumisest peab võtma pidurdades ja sinka-vonkatades. Kes kergelt hüpata oskab, see päris seisma ei pea jääma. Aga ega see kingi eriline kiirus ole, millega rullsuusal hüpata kannatab. Ise oma treenitavaid sinna ei vii ja loen seda mittesuustatavaks rajaks, kuigi ise oma kogemustega saan seal hädapärast vahelduseks mõni kord aastas hakkama.
Tehke trenni, ärge vinguge nagu eided. Dolbajoobid. Õppige pidurdama! Ei tasu odavat piduriteta saasta omale alla toppida. Norm mees teeb trenni maastiku rullidega suusarajal. Ei mingit kriuksumist asfaldi pärast.
Ei saanud eriti teha /trenni/, külm lörtsipotentsiaaliga vihm tuli kaela, loll oleks tuule käes külmetusega riskida. Kaine otsustusvõime ennekõike!
Mis tähendab, et ei saanud? Ilmastikule vastav riietus selga ja ei tee see "lörtsipotentsiaal" sulle midagi. Pagana päralt, mees varem seletas kuidas panna on vaja ja tänitas pehmode kallal, aga vaat milliseks ise on nüüd muutunud.
Aastatepikkuse blogilugejana tean, et 23.33 pole asjast aru saanud- hetkel on pehmo siis kui vihmaga välja lähed, kõva mees võtab ennast kokku ja püsib toas, ehkki isu trenni teha on suur.
Hr. Pullerits annab ise teada kuna olukord muutub
Väga õige, 05:57! Kõva mees pole see, kes iga koerailmaga ennasttapvalt trenni trügib, vaid kõva mees on see, kellel on iseloomu, et kainelt otsustada, millal tasub ennast ületada ja millal muutub risk rumalaks ehk kõva mees on see, kes suudab õigel ajal trenni kiusatusele vastu panna.
05:57 jagab elu matsu, 23:33 suhtub ellu, nagu oleks elu kirvetöö.
Ah teate mõlemat tüüpi kõvat meest on vaja harrastada. Hoiad kadentsi alati sama (päeva pikkus on ka alagi 24h) ja siis üks nädal sõidad võimsuse järgi ja teine nädal kiiruse järgi. Ja kusagil teises universumis on üks teine ajakirjanik, kelle kvantoleku spinni flip paneb siinse mehe kirjutama mis režiimil parajasti liigume. Ahjaa... siinsel ajakirjanikul pole võimsusemõõtjat.
Paluks tõesti uurida, millisest LE punktist on välja loetud see, et jalgrattur ei tohi sõita sõiduteel, kui kõrval on olemas kergliiklustee.
Postita kommentaar
<< Esileht