Ivar Tupp: Kuidas teha rattamaratoni?

Priit Pulleritsult: Mu sõber ja suurrivaal Art Soonets sai Rõuge rattamaratonil taas põlve veriseks. Seetõttu nõudsin, et ürituse peakorraldaja Ivar Tupp annaks aru, kuidas selline asi juhtuda sai. Seda enam, et Art Soonets on ta enda suur sõber samuti.Ivar Tupp:

Läinud laupäeval toimus Võrumaal Rõuges suur pidu – rattasõprade järjekordne kokkutulek koondnimetuse all Elion Estonian Cup 2007 II etapp Rõuge rattamaraton.

Varasematel aastatel Haanjast startinud maratoni Rõugesse kolimise peamisteks põhjusteks oli Rõuge valla aktivistide hea lobitöö ja tõdemus, et seni stardikohaks olnud Haanja suusakeskuse ümbrus hakkab üha kasvavale üritusele väikseks jääma. Rõuge Ööbikuoru keskuse muruväljakud seevastu lubasid üles ehitada korraliku võistluskeskuse, ümbritsevad heinamaad mahutasid lahedalt osalejate transpordivahendid, vaatetornist ülesvõetud kaadrid ratturite rivi liikumahakkamisest ajasid vähemalt minul nii-öelda judinad peale.

Viibides ise kogu maratoni toimumise aja stardi-finišipaigas, ei oska ma rajal toimunut kommenteerida, seetõttu üritan pajatada sellest, mis tavaliselt jääb kaadri taha – nimelt maratoni ettevalmistamisest.

Suurürituse eeltööd hakkavad juba sügisel, kui alustame raja kaardistamisega. Kuna selle aasta Rõuge maratoni rada erines eelmise aasta Haanja rattamaratoni rajast ca 60 protsenti, siis venis meil sügisene ettevalmistustöö sujuvalt jaanuarini – „õnneks“ andis suusasõprade vaenlane ilmataat selleks võimaluse. Kui olime jaanuari keskpaigaks raja n-ö kaardile saanud, järgnes vaikne aeg kuni märtsi-aprillini, kui hakkasime sõlmima kokkuleppeid maaomanikega. Mingil hetkel aprilli keskpaigas lubas sulanud maapind minna rada proovima.

Esimene katse 2. aprillil läks aia taha, sest peale 11 km läbimist 1,5 tunni jooksul ca 160-se keskmise pulsiga olin nii läbi, et pöörasin ratta lähima asfalttee suunas. Vend Ivo jätkas veel 12 km, kuid siis loobus temagi, sest kaardile joonistatud rada oli saanud liiga karm. Tegime kiirelt mõned õgvendused, lõiked ja - uuesti proovima.

13. aprillil õnnestus meil Tondiga (Haanja RK juhatuse esimees Indrek Ots) rada tervenisti läbi sõita. Aega kulus 4:36 ja energiat 4500 kilokalorit, sest rada oli veel pehme ja mitmes kohas talvest jäänud lumigi veel maas. Nüüd, kui raja kulgemine lõplikult paigas, sai alustada raja ehitustöödega – mahalangenud puude eemaldamine, võsa raiumine, sildade ehitamine.

Mai alguses tundus, et kõik läheb nigu lepase reega, aga siis otsustas emake loodus oma väge näidata - 3. mail sadas Haanjas maha umbes 10 cm lumekiht, lisaks tuli taevast pidevalt vett. Looduse jõudemonstratsioon muutis mõned planeeritud rajalõigud läbimatuteks mudamülgasteks. Nädal enne maratoni toimunud proovisõit pani paljud osalejad kukalt kratsima – kas me siis sellist mudarallit tahtsimegi. Rajameister Ivo asus kiirkorras otsima lahendusi. Ta leidis võimalusi mitmest mülkast teistkaudu mööda sõita, tassis metsa vanu uksetahvleid, ehitas lisasildu ja viis isegi oma vana vaiba ühe mülka kinnikatmiseks.

Emake loodus vist nägi neid jõupingutusi ning asus meiega koostööle. Rada kuivas ning sõidupäevaks võisid umbes 1000 osalejat starti asuda. Rõuge rada oli kokkuvõttes küll keskmisest Elioni maratonist mudasem, kuid siiski normaalselt läbitav.

Rõuge rattamaratoni tulemusi näeb aadressilt www.sportinfo.ee, pildihuvilised saavad ennast kaeda aadressilt www.sportfoto.ee.

Omalt poolt tooks veel mõned faktid, mis tavaliselt kajastamist ei leia:

- raja tähistamiseks kulus 4,5 kilomeetrit Elioni linti ja umbes 250 erinevat suunavat või imformeerivat märki;

- kokku tegeles laupäeval maratoni läbiviimisega 80 inimest;

- rajal joodi kokku 800 liitrit jõujooki ja 600 liitrit vett;

- rajal söödi ära 100 kilo banaane ja 60 kilo soolakurki ning 120 pätsi leiba, lisaks mitmeid kilogramme küpsiseid ja rosinaid;

- finišis söödi 500 liitrit hernesuppi ja joodi 300 liitrit morssi;

- rajalt sai kokku korjatud paarkümmend kaotatud joogipudelit ja paarsada tühja geelipakki või energiabatooni ümbrist (siinkohal palve osalejatele – kui tahate käsi või taskut määrivat tühja geelipakki ära visata, siis pange ta kas rajamärgistuslindi või märgi juurde, me korjame selle sealt rada maha võttes ära, raja kõrvale kaugemale metsa visatud pakendeid me kahjuks kõiki ei avasta ning need jäävad sinna loodust reostama).

Kohtumiseni juuni keskpaigas 3-päevasel maastikurattasündmusel Rõuge Tuur 2007!

Foto 1: Ivar Tupp 13. aprilli proovisõidul. Foto Ivar Tupi erakogust
Foto 2: Ivar Tupe vana koduuks Rõuge maratoni 36. kilomeetril sillana. Foto Ivar Tupi erakogust
Foto 3: Lumekate 15 päeva enne Rõuge maratoni raja 7,7. kilomeetril. Foto Ivar Tupi erakogust