Pullerits: Lõpuks sai saja sisse!
Mingi iva peab selles ikka leiduma, kui asjatundja juhtnööride järgi harjutada, sest kuidas muidu õnnestus jõuda pühapäevasel Tartu jooksumaratonil esisaja sisse. Mis siis, et pikim distants - kui ülemöödunud laupäeva 15 km arvestamata jätta -, mille seni treeningul läbinud, oli 12 km.Aga tegin täpselt nii, nagu treener Meelis Minn pärast võrdlemisi rasket ja kurnavat Viljandi järvejooksu soovitas. Kolm päeva puhkasin, aktiivselt, muidugi. Pisut ujusin ja jooksin kergelt mõned kilomeetrid. Siis tegin oma rekordilise pika krossi ja pisut jõudu, võistlusnädalal lisaks paar kerget jooksuotsa ja ühe lõigutrenni ning olingi valmis.
Üks asi oli aga hirmus halb - stardinumber 1204. Läksin kaasa tegema ju alles esimest korda. Kuigi mõned vanemad tegijad lohutasid, et jooksumaratonil ei oma see nii suurt tähtsust nagu suusatamises või rattasõidus, julgen oletada, et sellal, kui taolise numbriga stardikanga alt läbi saan, on minu tasemega jooksjad juba poole minuti kaugusel. Aga siis, reede keskpäeval, sain Toomas Jõgevalt, spordiblogi ühelt lugejalt, sellise meili:
Kui oled huvitatud, siis võin pakkuda (tasuta) oma stardinumbrit (151), kuna minu osalemine piirneb kahjuks vaatamisega. Sellel alal ja distantsil ta olulist lisaväärtust muidugi ei anna.
Võtsin pakkumise meeleldi vastu, mis annab vastuse ka mitmete konkurentide küsimusele, kuidas ma nii hea numbri sain. Igatahes kasutasin ma oma arust küll palju legitiimsemat hea numbri saamise võimalust kui samuti esimest korda startinud Norra suusaäss Odd-Björn Hjelmeset, kelle 88. stardinumbri põhjenduseks tõid korraldajad erikutse, mille kohta ma võistluste juhendist küll ühtainust sõnagi ei leidnud.
Igatahes kui igipõline konkurent Art Soonets alias Blogi-Art mind Toyota Avensisega stardipaika oli sõidutanud, veendusin esimese asjana, et ümberregistreerimiseks tehtud 50-kroonine kulutus oli ilmselt läinud asja ette. Stardigrupi 1000-... koridor vaatas jooksu algusega hoopis vastupidises suunas. Teine, mis mind jahmatas, olid Soonetsi põlved. Kuidas ta neid kutsuski: kevadise värske grill-liha reklaam või midagi säärast. Igatahes eesmärgiks seadis ta oma äestatud põlvedega aja alla kahe tunni, ei midagi enamat. Ja ausalt öeldes: vaat see oleks häbi, kui Soonetsiga jooksus konkureerima peaks, talle kaotamisest rääkimata. See oleks lausa häbi ots.Oli muudki rahvast kokku sõitnud. Näiteks Meelis Atonen, riigikogulane ja Tavidi pealik - vaatas heldinud pilgul üle Tehvandi renoveeritava suusastaadioni ja ütles, et küll on siin ikka kõik ilusaks tehtud. Mainisin, et muidugi, küllap selle raha eest, mis Edgar Savisaar vastutasuks jõulukaardifotole Tehvandi heaks eraldas. Ei, Savisaar pole siia küll sentigi andnud, väitis Atonen ja lisas, et hoopis tema kirjutas lisaeelarvesse mõned summad juurde. Aga kas Savisaar oleks saanud raha juurde anda, uurisin. Mis ta vastas, kahjuks ei mäleta - aga see pole siin ka mingi poliit-, vaid ikkagi spordiblogi.
Sportlikust aspektist on hoopis tähelepanuväärsem kuulata-vaadata, mis toimub enne starti. Oi, milliseid vigu tehakse! Küsisin Soonetsilt, kas ta tegi hommikul kerge sörgi. No muidugi ei teinud. Ma ei saa aru, kas ta üldse seda blogi loeb - või ma võtan talt blogi-Arti tiitli ära. Viljandi järve jooksu reportaažis andsin selge sõnaga Paavo Rõigase kaudu kõigile õppetunni, et - jätke see nüüd meelde, sest kaua ma vanu asju ikka kordama pean - hommikul pärast ülestõusmist tuleb teha kerge jooks, et 1) organismis hakkaks eluvajalikud protsessid korralikult tööle ja 2) tekiks korralik söögiisu, sest söömata starti minek on suur rumalus. (Vastutasuks selle tarkuse eest võiks keegi soovitada, mida teha, et mul võistluseelsel ööl uni ära ei läheks. Nii nagu see kadus öösel kell kaks enne Tartu suusamaratoni, kadus see umbes samal ajal ka enne jooksumaratoni.)
Huvitav - kui see poleks pigem kurb - on ka kuulda, kuidas mitmed mehed üritavad end näidata eriti kõvana, kiideldes (ehkki tehtult kurtva häälega), kui vähe nad trenni on teinud. Ja huvitav-kurb on vaadata, kui pealiskaudselt paljud sooja teevad. Minu rutiin: kerged venitused, siis 1,5-2 km hästi aeglases tempos sörki, siis taas venitused, siis umbes 80-meetrised spurdid. Nii saab jalad korralikult lahti ja vere käima.
Võrreldes ümber Viljandi järve jooksuga oli Tartu jooksumaratoni start ikka palju tsiviliseeritum. Ma ei tea, mis toimus esiridades, aga sel kohal, kust mina alustasin, oli minek rahulik ja tõmblemata. Ruumi oli ka lahedalt. Viljandist jäi enim meelde, et asfaldil läks hirmsaks kihutamiseks. Nüüd paistis, et enamik võtab asja mõistlikult, n-ö pika perspektiiviga.
Maanteelõigul olid kogenumad hoiatanud kahe pika tõusu eest, aga grupis joostes ei saanud nende raskusastmest õieti arugi. Nii palju siiski märkasin, et suurema kehakaaluga meestel läks samm justkui aeglasemaks, kuid eks see ole ka ootuspärane.
Kui Viljandis algas juba 3. kilomeetrist suur kannatamine, siis Tartu jooksumaratonil oli ennemini tegu, et end tagasi hoida. Hingamine, eriti kui mõne lõõtsutava kõrvaljooksjaga võrrelda, püsis üllatavalt aeglane ja ühtlane. Ju see on pikkade talviste suusatreeningute vili, oletasin.
Halb oli see, et keegi kohti ei teatanud. Ses mõttes tuli joosta nagu kotis. Korraldajad võiks panna hiljemalt esimesse toitlustuspunkti arvepidaja, kes ka tagumistele teataks, mitmendana nad jooksevad.
Esimeses TPs rabasin jõujoogi ja juba kilomeetri pärast tundsin, kuidas see lisaenergiat andis. Elva jõe ületuse järel läks üllatavalt kergeks. Seni olin hoidnud eeljooksjate kannule, aga siis panin pisut juurde ning nihkusin paari kilomeetriga mitu kohta ettepoole. Eesjooksjad tulid hämmastavalt kergelt selg ees vastu.
Oli see nüüd Paluveskis või teises vahefinišis, aga lõpuks hüüti ka kohti. Tõsi, need kõikusid üksjagu palju. Esiteks kuulutas keegi, et olen 86., siis paarsada meetrit hiljem teatati, et olen 93. Igatahes oli positsioon esisajas meeldiv üllatus, sest arvestades ümber Viljandi järve jooksu 153. kohta ja tuntavaid raskusi ei pidanud ma Tartu jooksumaratonil kohta esisajas mõeldavakski. Aga nüüd, tänu rajainfole, sai jooks hoopis teise hoo ja sisu. Panin tähele, et ootamatult heast kohast tiivustatuna pressisin peatselt paarist-kolmest mehest mööda.
Aga eks too info tegi ärevaks ka. Sest küllap on tagapool neid küllaga, kes hakkavad nüüd iga hinna eest ettepoole pressima. Tõsi, esiotsa tundus asi vastupidine - tagapool jäi 8-10 km enne lõppu täitsa vaikseks. Mõtlesin, et isegi kui kaotan iga kilomeetri peale ühe koha, peaks lõpuks ikka saja sisse jääma.
Kuid 7-8 km enne lõppu läks jalgades raskeks. Ilmselt hakkas tunda andma vähene, kui mitte öeldes, et olematu treenitus nii pikaks pingutuseks. Tundsin, kuidas reielihaste tagaküljed jäävad kangeks ja kaotavad elastsuse ning sunnivad sammu lühendama. Mul ei ole veel kunagi sportides krampe tekkinud, kuid aimdus oli selline, et nüüd võib tulla esimene kord. Võtsin sammu lühemaks. Õnneks püsis hingamine igati normis.
Pärast Ketneri TPd, kui olin vahepeal paar meest mööda lasknud, loeti raja ääres kohaks täpselt sada. Too, kes minu selja taga hoidis, hüüdis, et kui nüüd mõnest mööda saaks, jõuaksime esimese saja sisse. Kuid ma ei näinud, et eespool keegi väsimuse märke ilmutanuks. Pigem tundus, et need, kes vahetult ees, lähevad tasapisi veel kaugemale eest ära.
Sassi TPs hakkas finiš juba sama hästi kui paistma. Aga enne tuli üles saada liivasest tõusust 2,5 km enne lõppu. Olin varem märganud, et mõned raiskavad tõusudel tarbetult jõudu. Ma ei tea, kas mu taktika ja tehnika on parimad, kuid olen jätkuvalt veendunud, et tõusud pole koht, kus jõudu näidata, sest seal võib nii hingamise kui lihased nii kinni tõmmata, et pärast taastud mitusada meetrit. Ja teiseks, paljud võtavad tõusu põlve ja säärt (tõuke lõpus) liiga kõrgele tõstes - minu arust on see energia kulutamine. Tolle liivatõusu võtsin nagu suusataja - esiteks panin käed õlgadest tööle nagu suusakeppidega hoogu andes ja teiseks vedasin jalgu hästi maapinna ligidalt. Tundus, et sain väga väikse vaevaga üles.
Kuigi püüdsin tempot maksimaalse hoida, andsin viimasel kahel kilomeetril kolm kohta ära. Kaks meest möödusid umbes 1,5 km enne lõppu, kui olin ühe eesjooksja kätte saanud, aga ei suutnud neile kahele sappa võtta. Hoopis too, kelle olin kinni püüdnud, läks nendega kaasa. Ja kolmas mees, Eduard Taivere, möödus 500 meetrit enne lõppu. Mage värk, siunasin ennast, et niimoodi lõpu eel kohti ära annan - aga ei olnud jaksu vastu punnida. Finišisirgel sain küll kiirema hoo sisse, aga Taivere jäi 1,3 sekundiga ja Aivar Veri, omaaegne koolivend Miina Härma gümnaasiumist, 1,9 sekundiga ette.
Aeg tuli 1:31.08,8. Ei oska sellest midagi arvata, sest jooksin esimest korda. Kui aga matemaatikat tegin, siis võttes arvesse väite, et distantsi ametlik pikkus on 22,4 km, tuleb kilomeetri keskmine aeg üle nelja minuti. See ei ole hea tulemus. Oleks ikka pidanud saama keskmiseks kilomeetri ajaks vähem kui neli minutit. Aga ju tegi pikk distants lõpuks oma töö.
Hea meel oli sellest, kui diplomi sain - seal oli kirjas koht 98 (M40 - 12.). Ikkagi saja sees. Nüüd jääb vaid loota, et kusagilt ei ilmu välja mitu meest, kelle tulemused millegipärast esialgses protokollis puuduvad ja kes seal seetõttu valusad korrektiivid teeks. Viljandi jooksu lõpp-protokollis igatahes kukkusin kaks kohta esialgsest tahapoole.
Vaatame rivaale kah. Margus Püsi, keda ma seni veel kordagi võitnud polnud, kaotas kaks ja pool minutit ning oli 121. Sulev Lokk, kelle juhatasin tema palvel edasi Meelis Minni juurde treenima, oli Püvist mõni koht tagapool ja otse tema kannul finišeeris rattur Allan Oras. Martin Šmutovi suusatreener Jaak Teppan kaotas mulle kuus ja pool minutit ning oli 190. Kolleeg Andrus Nilk jäi Teppanist veerand minutit maha ning oli kokkuvõttes teise saja lõpus. Võru mees Tarmo Mõttus, kellele üritasin suusarajal konkurentsi pakkuda, jäi maha ligi kaheksa minutit ja oli 213. Onkoloog Ain Kaare, mitmekülgne vastupidavusalade harrastaja, oli 220. Veel üks kolleeg, Villu Zirnask, kaotas ligi kümme ja pool minutit ning oli 265. Temast kümne sekundi ja kolme koha kaugusele jäi koolitaja Sten Weidebaum, kelle Vasaloppeti-kriitiline kirjutis siin blogis palju poleemikat küttis.
Aga teised? Meelis Atonen sai 400. koha, kaotust mulle üle 16 minuti. Huvitav, et endine kõva pikamaajooksja Viljo Emajõe lõpetas temast ainult kaks kohta eespool. (Ju sellepärast, et otse tema ees finišeeris Liis Emajõe.) Aga Soonets? Tema leiab kohalt 506., aeg 1:51.07,7. Aga vähemasti kaotas ta oma haigete põlvedega mulle vähem (napilt alla 20 minuti) kui mina võitjale, rajarekordi püstitanud Vjatšeslav Košelevile (ligi 21 ja pool minutit). Ja vähemasti sai ta jagu minu omaaegsest treeningukaaslasest Aivar Otsaltist, nüüdsest Lõuna-Eesti peapolitseinikust, kes kaotas mulle 22 ja pool minutit ning oli 573. Ja otsime üles ka Ain-Ivar Tupe ehk Blogi-Ivari, Rõuge rattamaratoni korraldaja, kes lubas mulle mu eduka jooksu puhul supi välja teha. Ta oli 1:55.22-ga 622. Ja selleks supiks, mis ta pakkus, oli pudel õlut. Kuna ütlesin, et tänan, ei, jõi ta selle ise ära. Nüüd ma ei imesta, miks tal kehakaaluga mõningaid probleeme on.
Kui Soonetsiga Tartusse tagasi sõitsime, tulid linna piiril vastu vennad Kirsipuud, Jaan ja Toomas. Mõlemad sinises vormis ja ratta seljas. Meeldetuletus selle kohta, et nüüd ootab kahe nädala pärast ees Tartu rattaralli. Seadsin Soonetsile eesmärgi saada seal parem tulemus kui minu 98. koht jooksumaratonil. Ise, ütlen ausalt, lähen rattarallit rohkem läbi sõitma kui võistlema. Pole minu ala ja pole mul õiget ratastki - naise aastate vanune alla 4000-kroonine Optima. Tütar sõitis sellel eile veel pidurid kah puruks, nii et pidin laskma uued panna, lisaks tegid Hawaii Expressi mehed korda tagajooksu ja käiguvahetaja. Kõike seda mõistliku 200 krooni eest.
Aga enne rattarallit on mul laupäeval plaanis Loskutov Cupi 10 km jooks Valga ja Valka tänavail. Seal olen alati saanud teha korraliku jooksu, parim aeg jääb 36 minuti lõppu - asfaltraja ühtlane jooks istub mulle rütmi lõhkuvast maastikust paremini. Aga selleks, et Loskutovi jooksuks taastuda, käisin eile õhtul Arena basseinis ujumas. Täna ei olegi lihased väga hullud - ju said vees vajaliku lõdvestuse.
Kuid nüüd tuleb helistada Minnile ja uurida, kuidas ikkagi teaduslikult taastuda. Omapäi ei maksa rahmeldada. Ja ennast lõhkuda.
Foto 1: SEB Ühispanga 25. jooksumaratoni start Tehvandi suusastaadionil. Otse stardikanga all vasakus servas rajapiirde ääres sinises särgis Priit Pullerits. Foto: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits (vasakul) ja Art Soonets Otepääl enne jooksumaratoni starti. Foto: Scanpix
Foto 3: Norra suusaäss Odd-Björn Hjelmeset, Tartu jooksumaratoni kuulsaim osaleja. Foto: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 4: Art Soonets määrib Priit Pulleritsult saadud Deep Heati soojendussalviga enne starti oma katkisi põlvi. Foto: Scanpix
Foto 5: Priit Pullerits Kirikuküla toitlustuspunktis jõujooki rüüpamas. Foto autor: Arvo Saal, Otepää Teataja
Foto 6: Priit Pullerits Kirikuküla toitlustuspunktis jõujoogi topsi saja äärde heitmas. Foto autor: Arvo Saal, Otepää Teataja
Foto 7: Norra suusaäss Odd-Björn Hjelmeset ja Arnold Schmidt (paremal, M50 1.) lõpetamas Tartu jooksumaratoni. Foto: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 8: Võitja Vjatšeslav Košelevi finišispurt. Foto: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 9: Narrivormis Margus Remmel lõpetamas Tartu jooksumaratoni. Foto: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 11:26
kommentaare: 47
47 Kommentaarid:
Tartu Jooksumaratoni nimes ei ole midagi ebardlikku. Oleks ta Jooksu Maraton, siis oleks asi kahtlasem. Praegu viitab ta aga mingi asja pikaajalisusele, nagu nt tantsumaraton, mis ei ole ka piiritletud nt 42 minuti või tunniga;)
Nimeküsimuse võiks tõesti rahule jätta-igal kevadel mõni tarkpea jälle tuleb oma avastusega lagedale. Võtke ka teised nelikürituse nimetused ette ja vaadake kuidas need ürituste sisuga kooskõlas on:ei ole ka rattaralli ralli ega suusamaraton maraton.
Kes väga juba jooksumaratonist midagi lugeda tahab, siis minu jutuke on juba valmis: http://tonuhe.blogspot.com Siisiki minu teadmised treenimisest on Pulleritsuga võrreldes kindlasti veel lapsekingades (umbes nagu ka teadmised kirjaoskusest või blogipidamisest). Aga kuna Otepää - Tartu jooksumaraton sai ka tänavu läbijoostud, siis see kõneall olev "poolmaraton" küll raskusi ei valmistanud.
Optimaga rattarallile? Tee siis vähemalt 300 kroonine investeering ja osta sellele slikid alla! Saad vähemalt aja alla 5 tunni. Vaadates su investeeringute suurusjärke varustusse ei tohiks ju max 10000.- krooni maanteratta ostmiseks suur kulu olla. Siis saaksid veel ca 1/2 tundi võitu.
Tegin väikse rehknuti -kui terve aasta vaid porgandit ja kapsast näriks ning järgmises mais Pulleritsuga sama palju kaaluksin,siis jookseksin järgmisel aastal ilmselt 50 hulka(iga lisakilo tähendab umbes minutilist lisaaega poolmaratonis).Sel korral tuli 20 min kaotust...
Üldiselt arvestades kuidas kodanik Priit siin rahasportlasi siunab, ja räägib kui valesti nad siis kõik teevad....siis miks tema aeg nii kehv on?
Ja Viljandis on alati raskem esisaja sisse jõuda, kuna seal konkurents tihedam. Ise ei jõudnud üldse soojendust teha, kuna tegin valearvestuse ja jõudsin Tallinnast Otepääle vaid 20 min. enne starti ja kui stardimaterjalid välja võetud ja riidesse seatud-stardiaeg oligi käes. Arvestades seda oli 1:33 hea aeg
Viljo Emajõe küsimus.
Pulleritsul täiesti õigus. Jooksin mõned kilomeetrid ennem lõppu Viljost mööda, kui ta oma tütart mäest üles lükkas :) Tundub, et läks asja ette, sest tütar oli oma vanuseklassis esimene.
Meelis Atoneni kohta võib nii palju öelda, et minu arust alustas ta oma lõpuspurti liiga vara. Üle 5 km ennem lõppu. 3 km ennem lõppu oli tal täitsa punases.
Olegs Maluhins on ka päris kuulus tegelane.
"Oi milliseid vigu tehakse"- see on vist järjekordne ajakirjanduslik intriig ja "teadlik provokatsioon".
Jäta meelde- ei ole teadjamehi(a la Minn) kes kõike teavad ega tarkade raamatut kus 100% tõde sees...
Ükski treener ei tunne minu keha minust paremini :Riietanuksin end Viljandis vastavalt Minni soovitusele,lõppenuks jooks tugevate ülekuumenemisnähtudega.4x1000m mõni päev enne starti rikkunuks "esinemise" nii Viljandis ning ilmselt ka Tartus .Ja 2 soojendust enne poolmaratoni...no comments.
Ma ka kunagi väiksena rabajookse joostes ei teind soojendust kuna siis ei jõudnud joosta hiljem nii kiirelt kui muidu. Aga ma ka ei treenind joostes jooksuks, vaid ajasin palli taga. Nüüd on tugevust tulnud ja hakkan ka kahe soojenduse meheks;) Käimasaamine on mul tõesti probleemiks olnud, vahel trennis olen peale tunni ajalist metsajooksu, vahel ka kahe tunni õige jõusoone kätte saanud. Eks see sõltub treeningustaadiumist. Priiduga sarnaselt olen paugutanud km lõike liiga kiirelt, ja samamoodi olnud väsind jooksu ajal. Ega inimene ei kuula, peab ise proovima;)
Ent mida arvata eelmise päeva "power-treeningust"? Olen pand tähele, kui päev enne võistlust rattaga mäkke turnida, nt lauluväljakul, või kangiga kükke teha, kui muidugi üle ei paku, siis on järgmiseks päevaks selline power ja tugevus jalgades, et anna olla;)
Ka lühikesed lõigud mõjuvad hästi, kuid nii tugevaks jalad ei saa, kui nt rattaga.
to 17.09
Pole see Priidu aeg midagi nii kehva. Arvestades tema praegust kehalist võimekust (VO2max 58, aeroobne lävi 143 ja anaeroobne 163), siis selle pealt väga palju kiiremini ei jooksegi.
Jah, nagu alati on kusagil struktuurides kallutatud jõud ehk siis ajakirjanik teeb faktidega seda, mida tahab.
Supijutt tuli sellest, et vaatamata algavale vihmale oli Priit raudkindel supisabas (see oli üle mõistuse pikk) seisja, vaevu suutsime Artiga ta sellest loobuma panna. Lubasin siis tagasiteel Elvast Tartusse talle supi välja teha, milleks roolis olnud blogi-Art muidugi võimalust ei andnud (aga ega ma ei küsinud ka). Siit siis lugupeetud ajakirjanik taandas supisabast loobumise eest lubatud mujal söödava supi talle hea jooksu eest lubatud supiks (hea jooksu eest ma suppi ei lubanud) ning veel fakte väänates taandas ta selle üheks õlleks, mis mul puht-juhuslikult suures spordikotis kaasas oli (aga seda ma talle ei pakkunud, sest ühest õllest jääb teadagi korralikuks taastumiseks väheks, liiatigi kui pool veel Pulleritsule anda). Muud faktid, nagu minu liigne kehakaal ja/või ka mitte sellest tingitud kehv koht on tõesed. Jookseme taas aasta pärast, aamen!
aga mulle tundub, et PP vist sportimist nautida ei suudagi, muudkui ainult arvestab ja kalkuleerib. saaks aga võimalikult paljudele tuntud nimedele ära panna ja siis sellest siin rääkida. selle asemel, et jah siin rohkem asjalikku nõu anda kõigile. praegu muudkui räägib, et kõik teevad nii suusa- kui jooksutrenni valesti, ise tean, kuidas õige on, aga teile ei ütle, muidu lähete veel mööda! ja jalgrattaga on nagu jooksusussidega, viletsaga pole mõtet rajale minna. jääd veel oma uhke jutu peale teiste naerualuseks ;). parem laena mõnest spordipoest "testratas", reklaam peaks päris hea olema.
Sellise Vomaxiga peaks jooksma 5 minutit kiiremini.
Mis asi see nauding sportimisest on? Raja läbimine suvalise ajaga ei anna küll mulle mingit naudingut. Selleks, et nauding saada tuleb võistlustel kellegile ära panna. Mehed VÕISTLUS saate aru. Nautida võib vaid treeninguid. Näiteks teha lõike ja purustada oma senised rekordid kasvõi taganttuule abiga. Võistlustel tuleb aga panna. Mingi mõnu saabub siis, kui vähemalt oma autoseltskonnale suudad ära panna. Kui aga paned ära naabrimehele, vanale ülemusele, kellele sa lahkumisavalduse lauale virutasid vot siis saabub juba nats tugevam nauding. No ja kui sihukesi selle ei ole võistlusel osalemas, siis käivad ka üldtuntud poliitikud, ajakirjanikud ja muidu kuulsad spordimehed, kes muudel aladel ässavad. Oluline on, et vähemalt naistele saaks ära panna. 1 - 2 naist enne sind elab veel üle aga 10 on juba selge katastroof, siis tuleb ala vahetada. Muide ajakirjanikud lähevad ka üldiselt naiste kategooriasse ja siin ei loe vabandus, et ta on lapsena seda ala enne teinud :)
Eelmine kommentaator on väga täpselt ka minu arvamuse sõnadesse pannud. Naudingu saab ainult tulemusest ja kellegi edestamisest.
Uneküsimusele lahenduse pakkujal on õigus - Tartu suusamaratoni eelne unekaotus tuli tõepoolest pingete liiga kõrgele kruttimisest. Seekordne unekaotus oli siiski muulaadsete põhjustega.
Rattaralliks ei kavatse uut ratast osta. Igaüks teeb valiku, millesse investeerida. Minu arust pole mõtet investeerida selle ala varustusse, kus sa nagunii oled alla keskpärase. Ma ei lähe rattarallile mitte mingisugust tulemust tegema, nii et kõik, kes vähegi tahavad, saavad mind seal ilusasti võita.
Eks jooksuks valmistumine ole mõistagi individuaalne. Aga seda varianti ma ka ei usu, et lausa külmalt peale minna. Midagi peab ikka tegema, et süda ja veri liikuma saada ning lihased pisutki ette valmistada.
Ma ei tea, mis olnuks pühapäeval õige aeg mu näitajate järgi, kas 5 minutit kiiremini või aeglasemalt. See on kõik teoreetiline arutlus. Fakt on see, et aeg oli just selline ja tol päeval see parem olla ei saanud. Reserve selleks ma küll ei näinud. Kuigi, jah, imelik on kaotada naisele, kes on alles 10 kuud tagasi sünnitanud. Vaat sellest ei saa küll aru.
Ivari supipakkumise muutumine õllepakkumiseks on tüüpiline näide ühe ja sama sündmuse erinevast interpretatsioonist, mis tõestab, et objektiivset tõde pole olemas.
Ratas rattaks Priit, aga kummid on rattal nagu õige pidamismääre suusal. Kummide ainuke ülesanne on pidamine. Kõvakattega teel on oluline vähendada veeremistakistust. Eriti oluliselt annab kehv veeremine tunda aeglasemal sõidul, sest siis on tuuletakistus suhteliselt väike ja halvad veeremisomadused saavad saatuslikuks põhjuseks miks ei jõuta ka teiste taga tuulekotis lohiseda. Pealegi on sul olematu rattalihas, mida ei kompenseeri jooksulihase olemasolu, seega sinu plaanide ennustatav resultaat on lõpetamine protokolli eelviimasel leheküljel peaaegu koomas ning see päädib 10-päevase töövõimetusega millest 3 päeva on kontsentreerumisvõimeta, st esimest blogikannet võime kannatamatult oodata alles kolmapäeva õhtul. Ainus põhjus on siin see, et Optima originaal veljel olevasse originaalkummi ei saa pumbata piisavalt suurt rõhku, mis tagaks piisavalt madala veeretakistuse. Ainuke odav lahendus on osta alla maanteekumm (slikk). (Sa lased isegi suuski kallimalt määrida võrreldes normaalse sliki hinnaga)
Muide kallimate maastikuratastega millel on slikid all sõidetakse seda maad 4 tunniga. Olen kuulnud legende, kus mehed on väga kaua ka peagrupi sabas suutnud püsida enne ära vajumist.
Oi, oi, oi, see on nüüd küll hirmus prognoos mu rattasõidule. Kas asi on tõesti nii hull? Et mul pole rattalihast - täiesti nõus. Aga et ma koomasse vajun - no ei tea, pole proovinud nii pikka maad varem sõita... Kuigi enne jooksumaratoni polnud ka nii pikka maad jooksnud, aga ikka tulin saja sisse.
Aga slikk vast ei olegi nii halb mõte?
PS. Kui tulemus tuleb košmaarne, siis peaks vähemalt blogi sissekanne tulema põnev, kas pole nii?
Ei noh kui sa mind ei kuula, siis kõlla mõnele tipp(ratta)treenerile.
Vaata noorena treenitud jooksjana ja hea aeroobse suusabaasiga on lihtne joosta eelnevalt treenimata ka poolteist tundi. Rattaga sõitmisel on aga asi nii nagu ma ütlesin. Teoreetilise poole pealt võiksid sa uurida kui palju erinevaid lihaseid on jalgades ja kui paljud neist leiavad rakendust jookmise ajal ning paljud väntamisel ajal ja siis võrrelda seda ühisosa. (Vastus: ühisosa on neil olemas vaid püstiasendis ilma sadulata sõitmisel:) Aga eks proovi!
Kui sa Kirsipuu kommentaari kuulsid Orase mäkkejooksmistele Viljandi Elionil siis vahest hakkab sul ka miskit koitma ilma uurimatagi.
Mul tuli veel meelde minu esimene sõit ilma treenimat Rattarallil. Siis olin küll väike põnn aga see värk sai tehtud kokkupandava rattaga "Desna". Selle ratta omapära oli väga püstine sõidustiil, mis võimaldas treenitud jooksmise ja käimise lihaseid edukamalt rakendada. Kuid mälestus sadulast on kustumatu.irw. Optima sadul on muide veel hullem. topelt irw. Sadula kogemus ootab sind alles ees. Tookord olin protokolli viimasel lehel kuid mitte kõige viimane. Kuna sa oled häid tulemusi näidanud, siis ma ennustan sulle lihtsalt paremat tulemust kui minul esimene kord ;) Muide Optima sadulat ei pea uut ostma, seda saab ka ise parajaks vormida, kuid tulemus ei paista väga uhke välja ja seetõttu ma selle tehnoloogia know-how'd siin sulle ei jaga. Tegelikult oleneb siin kõik käteosavusest, kuid tunduvalt lihtsam on teha üks telefonikõne treenerile, küsida ABC-d ja mõnda iva ka teiste blogilugejatega jagada. Treener ütleb sulle, milline sadul olema peab ja miks ratturitel on pampersid jalas.
Aitäh, väga mõistlik jutt.
Nüüd on mul lihtsam toimetaja Vahur Kalmret veenda, et antud teemal tuleb teha enne rattarallit lehte massiivne materjal, et esiteks päästa inimelusid ja teiseks, kui need päästetud, säästa nende inimeste tervist.
Kes oleks need head selge ja asjaliku jutuga ja vastutulelikud rattatreenerid, soovitavalt Tartu kandis?
Selles jah õigus, et päris külmalt ei maksa peale minna. Ise esmakordselt ei jõudnud soojendust teha, kuna jõudsin inimlikel põhjustel napilt starti. Sellest ka minu kohta aeglane algus (5km üle 20 min). Nimelt vajab minu organism pikka 1 pikka rahulikku soojendust, mis lõppeb 60m spurtidega ja lõpuks hüppeliigesed tahavad tugevat väänamist. Kui seda ei tee siis löövad alguses tuld välja
Elva mehed on kõvad küll ( vaata siit http://www.ejl.ee/index.php?page=77 ). Muidu aga küsi blogi-Arti käest ja blogi-Ivar laulab sulle teada tuntud nägusid.
Nii, Kalmre sai ära veendud, et tuleb teha suur materjal minusugustele ratta seljas otu-totudele. Aga selleks, hea anonüümne nõustaja, on mul vaja olla vähemalt nii palju asjatundja, et tõelistelt asjatundjatelt õigeid küsimusi küsida. Kas saadaksid mulle meilile priit.pullerits@postimees.ee oma telefoninumbri, et saaksin loo jaoks konsultatsiooni küsida, s.t teada vajalikud teemad, millele rõhuda ja mille eest algajaid hoiatada. Kui õiged teemajupid käes, on endal parem tunne spetside ette ilmuda.
Ära sa Priit oma rattasõiduvõimeid niiväga alahinda-rattamaratoni tulemuse põhjal peaksid tänavuse distantsiga juba alla 4 tunni hakkama saama.Vaja on vaid mõnd head näpunäidet sõidutaktika valikul ja pisut vaeva ratta kallal(paari rattatrenni kah).
Ps. ,tänavune rada soosib kleenukesi mägironijaid .
Uhh Priit,
Tead esiteks ma peaksin endale jälle mõne uue anonüümse mailikonto tegema, et mind nii ilma kapota träkkida ei saaks, sest vastasel korral kaoks anonüümsuse võlu. Teiseks olen ma juba nats liiga vilunud, et kõiki fopaasid hästi ei mäleta (a la villis jalad jooksutossudega sõitmisest). Mida kõike ja miks minuga juhtunud on seda ma tean kahjuks vaid ise ja selle põhjal midagi üldistada on mõttetu, sest inimesel on peale jalgade olemas ka silmad, suu ja kõrvad, et teha copy-paste kõvemate sellide pealt. Üks koht oma enamusele küsimustele vastuse saamiseks on seal saab nii mõnigi kana (paljaks) kitkutud.
Kuid tegelikult on nii, et rattasõit on kallis lõbu. Odavalt läbi ajades saab asjad tehtud, kuid tekkivad probleemid tuleb kompenseerida füüsiliselt kannatades. Õnneks need kannatused ei tapa, kuid vaevalt nad suudavad kedagi veenda selle alaga edasi tegelema.
Rusikareeglid (ABC) odava rattaga alustajale on nii, et lisavarustus mis aitab kannatusi vältida maksab minimaalselt samapalju kui ratas.
A)Säästmarketi ja Coca-cola rattaga ei soovita kaugemale kui (ratta;)poodi sõita.
B)Ilma korvideta, klippideta sõit lükkab sind automaatselt viimasesse esheloni.
C)Kui kõvatallaga tossu pole, siis vala tald epot(liimi, mitte vereplasmat;) täis.
D)Joogipudel peab kaasas olema.
E)Passatka tuleb paika panna enne treeninguid. Vale passatka suretab sul jalad ära enne kui pool maad läbi on.
F) Kallim ja kitsam sadul on parem.
G) Odav rehv ei tapa, küll aga kestab kaua kuid ei vii edasi ja raiskab oluliselt rohkem energiat, mida treenimata kehas isegi vähe on.
H) Mida suurem surve kummides seda kergemini ratas liigub. Liiga suur või madal surve kummides lõppeb halvasti.
I) Rallil kukutakse. Mõnikord murtakse luid. Seega hoia pikivahet (mida väiksemad kogemused seda rohkem) ca pool ratta pikkust, hoia ühtlast kiirust, väldi trügimist ja kahe ratturi vahele sõitmist. Aga keegi kes seda soovitust ei järgi võib ikkagi põhjustada ahelkukkumise ning siis päästab vaid spets ratturi riietus naha asfaldile jätmisest. See aga maksab, ja on tugev, liibuv, õhku (mitte tuult) läbi laskev.
J)Kile on vihmase ilmaga mõistlik valik vaid neile, kes matkavad ja võistlevad viimase koha au pärast.
J') Ratturi kindad väldivad peopesade väsimist ja kaitsevad maaga kontakti puhul.
K) Kett tahab õlitamist odava õliga enne igat sõitu, spetsõli kestab kauem.
L) Treenimata minna soovides on mõistlik vaid mõni päev varem rattaga paar kilti sõita, veendumaks, et kõik on OK. Kui mitte treenida, siis minna juba ilma eelneva treeninguta, sest lihase taastumine ala väheharrastajal võtab 10 päeva aega ja seetõttu 10 päeva enne starti pole enam mõtet oma esimest treeningut teha.
M) Geelid joogid aitavad alati siis, kui häda käes on. TP-d aitavad, siis kui mõistust on neis ennast tankida enne häda peale tulemist.
N) Kiiver aitb ka siis kui juba nõrkusest teele vajud:)(pilt)
Uhh nüüd läks point juba kaduma, sest kellegile see jutt meelde ei jää. Aga isegi kui 10% siit meelde jääb, siis keegi vähemalt tänab.
PS vaadates su eelmise aasta 69 km aega ei jätku mul erilist optimismi kati arvamusega ühinemiseks. Pikem tee st kulub ka suhteliselt rohkem aega km peale. Kahe tunnine sõit on ikka midagi muud kui 5 tunnine sõit.
Vaata Priit, miskit sulle, kahjuks küll Tallinnas, kuid see eest vaid kohalevenitamise vaev:
Hawaii Express koolitab - maanteeratas ja Tartu Rattaralli
Neljapäev 17. mai kell 17.00 toimub Nõmme Spordikeskuses Külmallika 15a, Tallinn loeng teemal: "Kuidas saavutada edu Tartu Rattarallil".
Lektor on Andrei Grištšenko (Hawaii Express Team) ja orienteeruv kestvus 2h + saun.
Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine inger@hawaii.ee Kohtade arv piiratud.
-----------------------------------
1. Ettevalmistus - põhi, maht
Soovitav kilometraaž ja treeningute pikkus
Kevadlaager lõunamaal, kevadlaager Eestis
Kevadväsimus, ületreening. Lihaste valu, pulss, unepuudus
2. Maanteeratas
Brändi valik ja jupid, materjalid, sadul, kummid
Miks omada kahte ratast?
Kilomeetrite kogumine, rahulikum pulss, kiiruse tunnetus, meeskonna töö
3. Varustus
Kiiver, kiivrite materjalid, brändid, MNT ja MTB kiiver
Kingad, MNT ja MTB kingade erinevus
Prillid
4. Riided
Särk, püksid, vest, peakate, kindad, sokid, varukad, sääred, põlved
5. Lisad
Hoolduskomplekt, võtmed, sisekumm, pump, joogipudelid ja hoidjad
6. Kompuutrid
7. Toit
Toitumine, lisad, vitamiinid, joogipulbrid, geelid, batoonid, taastusjoogid
8. Jalgratturi kosmeetika
Soojenduskreemid ja õlid, taastumiskreemid ja massaaž
9. Tervis
Tervislikud eluviisid, tunne oma organismi
10. TRR rada
Võistlusrada, raskemad ja kergemad kohad, grupis, kui jäid maha, üksinda, väikeses grupis, küljetuul
Hawaii Express www.hawaii.ee
Tegelikult on küllalt näiteid naistest, kes peale sünnitamist on spordis hoopis paremaid tulemusi saanud - ntx K.Neumannova...
Just vastupidavusaladel.
Mul selline küsimus, et kas te võistluste ajal ka pulsikella kasutate ja mis te keskmine pulss sel juhul on? Endal oli rihm peal ja keskmiseks pulsiks näitas 175. Samas koormustesti tehes sain maksimaalseks pulsisageduseks 186. Kuidagi karmivõitu tundub joosta 23km 94% pulsiga maksimaalest? Kas nii suur koormus tervisele ei või halvasti mõjuda?
Grisha suudab kindlasti anda huvitava ülevaate nii sõidutehnikast, varustusest kui teab millest veel. Pulleritsule oleks kindlasti palju uut :)
Samas pole Grisha kindlasti professionaalne ning haridusega treener, kuigi vaevalt et ükski treener suudaks 10p imet teha ;-)
Viimase anonüümse kommentaariga (ABC etc) ei tahaks ma kohati nõus olla: riietust, mis oleks tugev ja päästaks kukkudes kriimudest ei ole v.a. kindad; Ning isegi 10p enne rallit sõitma minek on hea mõte. Kindlasti oluliselt parem kui mittesõitmine. Kasulik oleks seada garaazist/keldrist/rõdult võetud ratas sõidukorda ning harjuda sõiduasendi ning erialase lihastööga.
Võiks proovida meeldetuletada nii sadulas kui sadulast väljas kiirendused, manöövrid nagu seljataha vaatamine, joogipudeli haaramine pudelikorvist või kui kuskilt servalt (laualt), äkilised suunamuutused (juhuks kui keegi ees ei suuda sirgjoonelist trajektoori hoida). Sellised väikesed nipid, mis võivad võtta ainult 10' tavalise trenni ajast võivad teha ralli oluliselt mõnusamaks ning ohutumaks nii endale kui teistele.
Jooksulihastest ja sõidust: rattaga sõites saavad õige tehnika korral (eeldab korve v klipp-pedaale) olulist koormust reie tagakülje lihased. Samuti võivad jääda harjumatust asendist jääda haigeks selja ning turja lihased.
Ning juhul kui Pullerits, Su naine pole pea sama pikk kui sa ise, siis võib su asend optima seljas olla ebamugav. Ega niisama erineva suurusega raame, lenksupikendusi, väntu jne tehta.
Helista Zeppelini hawaiisse või tähtvere rattapoodi (Laulupeo pst) ja uuri, ega neil pole ühtki Sinu kasvule rendiratast pakkuda.
Kui on spetsiifilisemaid küsimusi, siis võin vast aidata.
88loom@gmail.com
Jooksumaraton läks mul kunagi 92%-ga maksimumist. Samale jooksutempole treeningul vastab pulss kõigest 83% juures.Eks see võistlusstress ole mis pulsi üles ajab kui isegi rahulikult soojendust tehes kipub pulss vägisi anaeroobsesse.
"..10 päeva enne starti pole mõtet esimest trenni teha.."
Pilk spordikalendrisse-ligi tuhande rallil osaleja jaoks algabki tõsisem ettevalmistus ralliks alles 10 päeva enne seda.Endal jalad tänaseks sellises seisus et suudan rattani ära komberdada,küll siis pool tunnikest vändata ka suudan.
Pulsi kohta:
ei, ma ei kasutanud jooksumaratonil pulsikella ega kasuta seniajani ka muidu. (Kas Abebe Bikila kasutas, kui olümpiavõitjaks tuli? Minu meelest polnud tal jooksusussegi...) Seetõttu ei oska pulsiküsimustele vastata, aga soovitan ühendust võtta vomaxi kliinikuga www.vomax.ee, nemad teavad kindlasti õige vastuse anda. Ja võib julgelt öelda, et ma soovitasin.
Priit, aga miks sa seal VO2-s testil siis üldse käisid, kui sa treeningul pulsikella ei kasuta. Saadud arvandmetel on ju suhteliselt vähe väärtust, kui neid igapäevaselt ei kasuta. Vaevalt, et su tempotunnetus nii hea on, et pulsikella asendab.
Kes teab kui hästi Bikila jooksnuks kui tal pulsokas oleks olnud..
Et miks Vomaxis käisin? Aga huvitav on ju teada ja võrrelda oma andmeid teiste ja enda varasemate näitajatega.
Ja ega mu tempotunnetus nii halb ja vilets ka pole, et seda üldse ei maksaks usaldada.
Internetisügavustes surfates kõlab ikka ja jälle soovitus: milleks pulsokas,jookse enesetunde järgi !
Enese kogemusest võin väita et see nn. enesetunne(või tunnetus) on üks paras lipakas-sama enesetunde juures võib pulss olla nii 50% kui 90% maksimumist.
Sirvisin hiljaaegu oma vanu treeningpäevikuid ,vanimad neist pärinevad paarikümne aasta tagant.Teadsin et pulssi tuleks jälgida,sestap olin alati trenni lõppedes randmepulsi üles tähendanud, kuid millise pulsiga peaks treenima,sellest polnud vähimatki aimu.Ühesõnaga- tunde järgi treening toimus enamasti "no training zone" -is või "no benefit zone"-is . Nüüd kaks korda vanemana ,kuid pulsokaga treenides võtan palju rahulikumalt,sörgin trennis km pea minut aeglasemalt kuid ometi igal aastal suudan mõne isikliku rekordiga hakkama saada.
Nii ta kipub olema. Tempokrossi ja lõigutrenni jaoks jah pole pulsokat eriti tarvis, kuid just pikkadel madala pulsiga treeeningutel kipub enesetunde järgi pulss vägisi liiga kõrgeks minema ja no training zone liikuma.
Keegi teadja võiks selgitada, mis asi see "no training zone" on?
Nurmekivi sõnu on see tippsportlastel treeningtsoon pulsiga 155-165. Nurmekivi ütles, et tippsportlastel on selle tempoga treenida mõttetu. "See on mugav kiirus, aga sellega ei arene," ütles ta. Tippsportlaste rasked trennid, millest on kasu, algavad tema sõnul siis, kui pulss on 170. Ta lisas, et algajatel ei ole no training zone'i, neile mõjuvad igasugused pulsitsoonid.
No training zone ,ehk tsoon mida soovitatakse pigem vältida asub kusagil aeroobse ja anaeroobse läve vahel(ca 80-90% maksimumist).Põhjuseks tuuakse et see on liialt kulutav et treenida aeroobset töövõimet ja liialt madal et treenida anaeroobset.
Kas see kõik just nii ka on-samasse vahemikku jääb näiteks nii maratoni kui poolmaratoni tempo,järelikult mingi osa treeningust nendeks distantsideks treenides tuleks ikkagi selles "kasutus" tsoonis teha.
Absoluutarvudest,Priit, pole treeningpulsside puhul mõtet rääkida,ikka protsentidest personaalsest maksimumist.
"..trennid, millest on kasu, algavad tema sõnul siis, kui pulss on 170"..
Et siis kohe nii ütleski ?! Nüüd saan aru miks auväärt blogger pidevalt "Ansipit paneb"(siinkohal ei pea silmas aprillisündmusi:)) ).
Eelmisele:
palun ikka täpselt lugeda - jutt on RASKETEST trennidest, mille kasutegur algab 170 juurest, mitte igasugustest trennidest.
canada goose jackets
michael kors outlet clearance
coach
polo ralph lauren
converse shoes
cleveland browns jerseys
ed hardy clothing
nike blazer
michael kors handbags clearance
los angeles clippers
converse trainers
pandora jewelry
michael kors handbags outlet
pandora charms
christian louboutin shoes
cheap nfl jerseys
armani exchange
pittsburgh steelers jersey
colts jerseys
fitflops sale
michael kors outlet
kate spade outlet
cheap ugg boots
ugg outlet
ugg outlet
coach bags
bears jerseys
ugg boots
michael kors handbags
pandora outlet
20170803
longchamp handbags
nike running shoes
coach outlet
michael kors outlet
burberry outlet
tory burch outlet
ralph lauren outlet
canada goose uk
nike outlet
true religion outlet
201711.9wengdongdong
Postita kommentaar
<< Esileht