Pullerits: Miks naistennisistid on paksud?
Pealkirjas esitatud küsimus ei ole tänapäeval ohutute killast. Avalik sõnavõtt meinstriimmeedias sel teemal võib probleeme tekitada. Kuid kriitilised vastureaktsioonid küsimuse tõstatajaile ei tee iseenesest küsimust veel olematuks. Meinsstriimmeedia kohitsetuse tõttu (vaata ette, et mitte keegi ei võiks tunda end puudutatuna - ja isegi siis, kui teema teda ennast otseselt ei puuduta!) on antud küsimuse üle arutlemine nihkunud sotsiaal- ja alternatiivmeedia pärusmaale.
Aga igaüks, kes juhtunud telerist tennist nägema, on vaevalt saanud jätta märkamata, et väga paljude naistennisistide rasvaprotsent - kui võrrelda näiteks omaaegsete staaride Chris Everti, Martina Navratilova, Billie Jean Kingiga - paistab üüratult suur; ütleme ausalt: paistab näost, jalgadest, vöökohast selline, mille pärast paljud eesti naised salamisi sügavat muret tunneksid, kui nad isiklikult sama probleemiga silmitsi satuksid.
Lihtne on siin alustada Serena (175 cm / 70 kg ) ja Venus Williamsiga (185/72). Aga ma ei laseks neist ametlikest kaalunäitajatest end väga eksitada. Statistikas tuhnides leiab, et paljud seda ei avaldagi. Näiteks saate kergesti teada, et omaaegne tennise sekspomm Anna Kurnikova on 173 cm pikk, aga kaalu otsinguga tuleb kõvasti vaeva näha (loobusin otsimast; kui leiate, andke teada). Samuti saab kergesti teada, et hiljutine esireket Dinara Safina on pikk 185 cm - aga kaal? Teiste puhul tundub kaalunäitaja jällegi võltsing. Näiteks Maria Šarapova: WTA koduleheküljel 188 cm ja 59 kg. Ta on minust sentimeetri pikem, aga vähemalt tosin kilo kergem. Nalja teete või?! Pange kõrvale ühe peenema naistennisisti Daniela Hantuchova andmed: 181 cm ja 62 kilo. Need tunduvad võrreldes Šarapovaga usutavamad. Ja nüüd kõrvutage pildil Hantuchova ja Šarapova füsionoomiat.
Ja eks vaadake veel pilte naistennisistidest - need on nüüdisajal veebis kergelt leitavad. Minu silma järgi on esiotsa mängijatest selgelt tüsedusele kalduvad näiteks Anastassia Pavljutšenkova (ametlikud andmed 177/72), Marion Bartoli (170/63), Kim Clijsters (174/68), Svetlana Kuznetsova (174/73), Petra Kvitova (182/70), Caroline Wozniacki (ametlikud näitajad 177/58).
Siinjuures tahan hoiatada, et te ei laseks end lollitada igasugustel plakatite ja ajakirjade glamuuri- ja reklaamifotodel. Seal on kõik perfektseks töödeldud.
Peale fakti nentimise on iseette küsimus, millest naistennisistide tüsedus räägib. Ilmselt sellest, et tennis ei ole enam kes-kauem-joosta-jõuab ala, vaid tennis on muutunud jõualaks. Ja selleks, et jõudu oleks ja tuleks, on vaja massi ehk lihast, ja naistel käib massi ehk lihasega küllap paratamatult kaasas ka suurem rasvasisaldus. Kuid ainuüksi jõust ka ei piisa. Kõigest hoolimata peab joosta samuti suutma. Kas Kaia Kanepi (ametlikud andmed 181/74) viimaste mängude edu, eriti Brisbane'is, pole mitte osalt seletatav sellega, et, nagu asjatundjad on märkinud, on ta kaalu vähemaks saanud (nagu paranes omal ajal ka Lindsay Davenporti mäng, kui ta kaalu langetas), ent samas on ta suutnud jõunäitajad säilitada - ta serv on ju maailma üks võimsamaid -, kuid tänu vähenenud kaalule liikuvust ning kiirust parandada?
Juhul, kui mu arutlus õigel rajal liigub, siis tundub, et nii mõnigi Eesti lootustandev tennisist, kes füsionoomialt paigutub samuti pigem eelloetletud mängijatega samasse gruppi, võiks tõesti saada tulevikutegijaks. Eeldusi sellistel kogukamatel tüüpidel, kui vaadata naistennisistide viimase aja kehalise arengu suundumusi, paistab tippu jõudmiseks olema.
******Algodones Dunes, California. 5. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Marion Bartoli. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Kim Clijsters. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Petra Kvitova. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 4: Anastassia Pavljutšenkova. Foto autor: ITAR-TASS/Scanpix
Foto 5: Caroline Wozniacki. Foto autor: AP/Scanpix
45 Kommentaarid:
Hea ajakirjanduse retsept: solva ja siis seleta, miks on vastuvõetav ja isegi vajalik solvata.
Proovin ka. Miks ajakirjanikud on lollid?
Seletan: ainult loll ei oska Googlet kasutada. Tee otsing:
woman tennis "body mass index"
Saad vastuseks rea hiljutiste teadusartiklite abstrakte, mis seda teemat käsitlevad. Artiklid ja päris andmed on raha eest aga see abstrakt näiteks pajatab päris palju:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21873749
Priit, see on nüüd küll löök allapoole vööd. Võhikki saab aru, et pead Kaia Kanepit paksuks (kuigi Kanepi nime artiklis ei olegi). See, kas Sulle meeldivad kiitsakad või täidlased naised, peaks ikka olema iga mehe eraasi?
12:26 - teeme nüüd ühte, mida ei ole palju palutud: ärge pange mulle suhu sõnu, mida ma ei ole öelnud, ja pähe mõtteid, mille kohta te midagi ei tea.
Arne, BMI ei ole universaalne ja kõikenäitav näitaja. See arvestab ainult kahte asja, kehakaalu ja pikkust. Muud ei mitte midagi! See ei näita essugi rasvaprotsendi, kehaehituse, luude-lihaste massi jms kohta. Ainus objektiivne otsustamise kriteerium, kui kummaline see ka ei tundu, on üks üsna subjektiivsem kriteerium: vaataja silm. Ja kui te vaatate näiteks Wozniacki lõuaalust, kaela, käevarsi, keskkohta, reisi ja sääri, kogu nn polsterdust, siis need on kõike muud kui saledad.
Pikk heietus sellest, kuidas naistennisistide on paksud (Tõestus: Artikli pealkiri "Miks naistennisistid on paksud?"). See on kirjutise peatees. Ja Kanepi on ühe näitena artiklis sees. Ei, mees, ennast välja Sa ei keeruta.
Miks kannab Priit Pullerits ikkagi naiste vastu seletamatut vimma? Vaatame siis:
* Miks naistennisistid on paksud?
* Hüsteeriline eit
* Kuidas sport õigustab palgalõhesid?
* "Mitte väga ilusate naissuusatajate" valimine
* Miks tuleb tõrjuda rulluisutamist?
Petra Kvitova puhul jään kull Pulleritsuga eriarvamusele. Isiklikult olen tihti imestanud kuidas nii saledana tunduvast kehast maailma tugevaimaimad naistennisisti löögid tulevad. Aga nüüd väidab Priit, et ta kaldub tüsedusele. Ei oskagi kohe reageerida selle kuidagi muudmoodi kui imestusega...
Lisaks paneb imestama ka see, et Pullerits ei ole selles postituses ära märkinud Simona Halepit, kes käis lausa operatsioonil, et tennisemängu segavast teatud piirkonnas asetsevast kehamassist vabaneda. Või tuleb veel eraldi temale pühendatud postitus?
Petra Kvitova (182/70) - "selgelt tüsedusele kalduv" - Pulleritsu arvates.
Kas tegu on anoreksia erilise, transpersonaalse vormiga? Priit peaks ehk laskma spetsialistil oma mõistust kontrollida??
Ilu on vaataja silmades. Mis tähendab üldse paks vöi peenike. Kunagi väideti, et kokkuleppeliselt eluterve naissoo esindaja kehakaal vöiks olla pikkus - 110 ehk 180 pikkuse juures 70kg on täitsa ok. Aga see on ka suhteline. Sellise pikkuse ja kaalu juures maakeeli öelduna suure kondiga naisterahvas vöib üsna kondine ja nälginud välja näha, samas peene luustikuga naise juures vöib täheldada rasvavoldikesi. Nende sportlaste andmete juures figureerivad kaalunumbrid panevad vahel kahtlema, kunas nad tegelikult möödetud ongi vöi tahetakse end näha selles kaalus. Aga see selleks.
Tennis on siiski sport , mitte aga missivöistlus. Spordis maksab vaid tulemus, mitte see kui kena ja ihaldusväärna välja paistad.
Kuulasin täna alles saadet, esimene pool oli sisukas, sain hulga vastuseid, teine pool aga ümar jutt, töenäoliselt mängis rolli vähesed teadmised korvpallielust.
Maamees
Miks tennisistid,miks kuulitõukajad,miks sumokad?
Sest täpselt selline kehatüüp loob eelised vastavatel aladel edukas olemaks,ei tennis neid paksuks tee.
Need kes veelgi paksemad või kõhnemad peavad ATP reitingu tagumiste positsioonidega leppima.
Vaata suurvõistluste tutvustamisel nais kõrgus- või kaugushüppajaid,sprintereid,pikamaajooksjaid -ühe ala lõikes on kõik justkui ühe ema tütred,ühe shablooni järgi vorbitud.
Elusate ja tervisest pakatavate naiste puhul nimeliselt arutada, et kes on paks ja kes ei ole. No ei sobi, lihtsalt ei sobi. Inimese enda asi, vähemalt nii kaua, kui ta oma kaaluga teiste heaolu ei ohusta-mõjuta.
Arutada võib naistennisisti servi tugevuse ehk siis inimese tegevusviiside ja käitumise üle, aga suusakoondise peatreeneri kombel naiskoondislastele koosolekul öelda, et olete paksud - see ei lähe. Endast lugupidav inimene endaga nõnda käituda ei lase.
Ei sobi öelda, et ajakirjanik on loll, pigem, et seekord on blogipidaja lolli kirjatüki valmis kirjutanud.
Tegemist on muu seas selgelt eesmärgistatud sotsiaalse eksperimendiga kombata ühiskonna hoiakute piire, kuivõrd tabuks on teatud teemad moondunud.
Esiteks, kehakaal on sportlase puhul ääretult tähtis. Nad jagatakse teatud aladel - koguni sõudmises! - selle järgi isegi kaalukategooriatesse. Õiges kaalus püsimine on paljudele sportlastele oluline ja eluline küsimus.
Teiseks, spordis on tööriistaks inimese keha. Räägiks ma siin kunstküünte mustrist, olen päri, et see oleks kõrvaline teema. Aga see, milline on kellegi kehakaal, mõjutab ka tema tulemusi, sh nii jõudu kui kiirust.
Kolmandaks, sport on enamasti rõhutatult napis riietuses eluvaldkond (v.a lumelauasõit, näiteks, kus paks vammus peidab keha vorme), seda nii rannavolles kui ka tennises. Ehk keha on spordis reljeefselt eksponeeritud (muide, ka suusatamises, kus on liibuvad kombinesoonid imeõhukese pesu peal). Võimatu on seda märgata, mida sport ise rõhutab.
Neljandaks - ehk aitab võltslikkusest; ehk aitab näo tegemisest, et ei näe ega kuule ega märka mitte midagi. Ärge mängige lolli: me kõik näeme väga hästi, kes on üle- ja kes alakaalus, kes on rasvane ja kes kondine, kes on pikk ja kes on lühike, kes on jässakas ja kes on vibalik. See pseudohumanistlik näo tegemine, et kõik on ühesugused ja võrdsed, on nii kohutavalt silmakirjalik. Ja kõige silmakirjalikumad, muide, nagu mulle on öelnud inimesed, kes tunnevad lähemalt põhjamaid, eriti Norrat, on just need rahvad, kus see pseudohumanistlik kellelegi-ei-tohi-midagi-otse-välja-öelda hoiak on eriti tugevasti juurdunud.
naine24.ee
ilmselt hr. Pullerits ei loe naisteajakirju - seal on kaaluteemad pidevalt A ja O.
Pigem on kaaluteema tabuks meestele suunatud materjalis - autod, tippsport, IT-lahendused ja nende vahel õllereklaam.
Meeste südame-,impotentsuse jms probleemidest seoses tervisega - tavalugejale ikka naistelehest.
Ragnar
Priit, minu arvates ei saa üle- ega alakaalulisust hinnata selle järgi, kui keha keskosa on tüsedusele kalduv või mittekalduv.
Teema pole uus...juba 1992. aastal ütles hilisem Wimbledoni võitja Richard Krajicek, et 80% naistennisistide esisajast on pekised sead. Hiljem ta küll vabandas ning korrigeeris, et tegelikult on ainult 75% pekised sead :)
See pseudohumanistlik näo tegemine, et kõik on ühesugused ja võrdsed, on nii kohutavalt silmakirjalik.
Väga õige! Kõik ei olegi sündinud olema ühetaolises modellimõõdus (nii nagu PP vaatamata küljeluu püüdlustele ei saavuta kuidagi normaalkaalu ,mis tema kasvu juures peaks olema nii 84-88 kg :)
Priit, Kanepi esikoht Brisbane'i turniiril oli Sulle raske löök. Mõistame. Kaastunne. Püüa sellest üle saada.
Mis asi on normaalkaal?
Tänapäeval kasutatakse selle määramiseks kehamassiindeksit, võite ise Googlest otsida. Sportlastele see indeks kasutamiseks ei sobi, neil on enamasti lihasmassi osakaal suurem kui tavainimesel ja seetõttu kaal suurem (lihasmassi erikaal on suurem kui rasval). Oma erinevate ilumeele või hoiakute mõju tõttu, välimuse või pildi järgi kellegi ülekaalulisust hinnata on kohatu.
Sama tark on vaielda, et mulle meeldib just see tennisist, sest ta on ilusam, seksikam jne. Ilu on vaataja silmades (hoiakutes, aga selle seos sportliku tulemusega on küsitav.
Priit, Your Mom is so fat that the local restaurant says maximum occupancy 45 people or your mom.
Kas nüüd on tulemas blogi nimele järgmine täiendus - ... spordi ja esteetika blogi? :)
Printsiibis pole Priit ju eksinud - ei ole tõesti eriliselt nauditav jälgida võdisevate kõhtudega sportlasi.
Veelgi enam on tülgastav poolitkorrektsus ja võltslikkus, kus vaadatakse üksteisele siira näoga otsa ja räägitakse/kirjutatakse, ... mida tegelikult ei mõelda.
Kas just tennis ainuke ja kõige ilmekam näide on? - ei tea, arvan, et Priit provotseerib, teades, kuidas tennise teema siinse blogi kommentaariumi kihama ajab.
terv
ja päikest
Peip
Priidu poolt ellu kustustud sotsiaalne eksperinemt jätkub täie homme hooga kooliseinte vahel ;) Aitäh idee eest!
Lund ei ole, väljas sopp. Vastavalt ka siin: suusablogi muutub sopablogiks. Kehakujust rääkides - kas olete tähele pannud, et Eesti sportlastel on võrreldes nende rahvusvaheliste konkurentidega võrreldes kehaehituselt oluliselt kohmakamad-mühklikumad? Muidugi peame jalgpallur Vassiljevi, maratonijooksja Loskutovi jt mitte-eesti rahvusest sportlased kõrvale jätma, kui eestlasest sportlase kehaehitusest pilti tahame saada. Ja pilt saab üpris mõtlemapanev. Harva, väga harva kohtab väljapaistvalt proportsionaalse, efektiivse kehaehitusega eesti sportlast. Ei ole meil reljeefse muskulatuuriga Nadali sarnast meestennisisti. Eestlane nagu tahaks alati kasvuga ja massiga lüüa. Paljud spordialad aga nõuavad osavust, reaktsioonivõimet, tõhusust, ökonoomsust.
P.S. Baruto a.k.a. Höövelson, Gerd Kanter, pea kõik eesti kossu-, käsipalli- jt selliste alade mehed. Keegi võiks teha neile ühe rasvakihi protsendi analüüsi. Ülal kommentaatorid on väga õigesti ütelnud - kui tahate eesti meeste kohta ilustamata tõde teada, siis lugege naistele mõeldud väljaandeid ja foorumeid.
Postituse pealkiri oleks võinud olla pigem selline: "Kuidas on võimalik, et ülekaalus naistennisistid on maailmas edukad?" Ja seda siis ka uurida.
Aga kuidas on läinud Tallinkilt vastuse saamisega? Kas nad pole midagi vastanud või pole sa sellest kirjutanud või on minul jäänud märkamata?
TA
Lp 09:28 - Tallinkile ei tähenda minusuguse väikeaktsionäri ega ajakirjaniku küsimused, ütleme otse - ei tähenda s***gi. Ja selle põhjal võib selle firma kohta igaüks oma järeldused teha. Mina teen.
Priit, Sina ka ei vasta ebamweeldivatele küsimustel, mis järelduse igaüks sellest tegema peab?
Sumo maadlejate ja nii teistegi rasva, paksust jne on ka ebameeldiv vaadata, aga see tuleb neile kasuks. Nagu tennise edetabel näitab, ei ole see sellel ala naistele probleem. Miks nad ei või sellised olla nagu neile meeldib, miks nad peaksid endid tuunim meie kompleksidest lähtuvalt?
Tallink vähemalt argpükslikult ei kustuta küsimusi.
Kuule sa (sic!), eelmine argpüks - argpükslikkus ei ole mitte siin nõmeduste kustutamine, vaid argpükslikkus on kartus oma nime oma kommentaarile (ja see on teie kraaksatuse kohta palju öeldud) alla panna. Said aru, vana argpüks?! Ja nüüd mine ja mõtle veidi ja ära rohkem peale võta, nagu ütleb Soonets.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Kõige idiootsem teema mille üle arutata! Mees peab mees olema mitte kõrend
Kas sa oled neid tennisiste vahetult näinud Priit - Kaia on päriselus vägagi sale ja ilusas toonuses.
Shame on you
Ega täpselt möistnudki selle sotsiaalse eksperimendi tegelikku pöhjust, veelgi enam kui modellide valik ka natuke vössa kakkus, siis kas ainult vaid mulle tundub, aga miskipärast sellised heas toituvuses, kerges ülekaalus inimesed on palju söbralikumad, abivalmivad, lahked, eluröömsamad jne kui need kellele kaalujälgimine paranoiliseks lausa muutub.
Ise ootasin hoopistükkis peale suurejooneliselt välja kuulutatud raadiosaadet sellest eelmisest postitatud loost järjelugu, mis oleks teinud sellise vahekokkuvötliku otsuse, et mis siis on Eesti suusatamises lahti. Sest praegusel hetkel tundub natuke tühikargamise moodi püstitatud küsimuste lahkamine. Vahekokkuvöttest on vöimalik tulevikus edasi minna vajadusel, praegusest seisust algab "jant" otsast peale. Aga eks selline hetkeline Eestimaa elu olegi: palju kära, vähe villa.....
Maamees
Kellegi üle- või alakaal ei oma spordis eraldivõetuna mingit tähtsust. Kaaluküsimus on oluline ainult ses kontekstis mis puudutab sportlikke tulemusi ehk kas see muudab tulemusi paremaks või halvemaks.
Analüüsima peaks seda, kas nn kiiretel ("kergetel") mängijatel on eelis jõuliste ("raskete") mängijate ees. Julgen väita, et tennis muutub üha jõulisemaks. Kas ja kui palju selle tõttu liikuvus kannatab ei oska hinnata faktid puuduvad. Teema lahkamisel tuleks hinnata üheltpoolt löökide tugevust, väljendub nt servi kiiruses ja teiseltpoolt mängija liikuvust (nt läbitud distantsi ja sööstude kiirust) mängu jooksul. Servi kiirus on aastast aastasse kasvanud. Muuseas Kaia Kanepi hetkel jooksva aasta edetabelis 2. kohal!
Järeldus sellest, et naiste tennis eeldab üha paremat ettevalmistust füüsilise jõu poolelt. Seetõttu pole ka imestada "ülekaaluliste" naistennisistide ilmumist väljakutele.
Teemat jätkates siis minu tähelepanekute kohaselt on samad suundumused ka paljudel muudel spordialadel. Siit soovituse ka PP (kehaehituselt üpris kõhetu, pikkus 187, kaal ~71), et pööra rohkem tähelepanu ka füüsilise jõu arendamisele. See omakorda peaks parandama tulemusi ka suusarajal.
Siim
(Jätkuv) Sotsiaalne eksperiment emotsionaalsel tasapinnal, kus lugeja alateadvusse söödeti eelmisest sissekandest tippsuusatajanna lihaskeha ja käesolevas sissekandes kõrvutati sellele tennisemängijate mitte-nii-väga lihaskehade pildid koos peenelt viimistletud alateadvust stimuleeriva tekstiga. Päris huvitav :-)
Ootan Priidu järgmist sissekannet.
Fakt on see, et härrasmees ei nimeta naist avalikult paksuks. Samuti mitte inetuks, ega ka hüsteeriliseks eideks. Poliitkorrektsusega ja silmakirjalikkusega pole siin midagi pistmist.
Priit, sa oled pealiskaudne.
Selle asemel, et arutada selle üle, mida sinu arust minu poolt pakutud Googli otsingu võtmesõnad tähendavad või näitavad, oleks sa võinud selle otsingu ära teha või siis lihtsalt seda pakutud linki lugeda.
Sa arvad, et "Ilmselt sellest, et tennis ei ole enam kes-kauem-joosta-jõuab ala, vaid tennis on muutunud jõualaks."
Kui sa oleks artikli ülevaadet lugenud, oleks sa teada saanud, et sa eksid.
Selle 2011 aastal tehtud uuringu andmetel:
"The position in the tennis federations rankings correlated to VO2max but not with maximal power or maximal work output assessed by Wingate test."
Arne
Kas siin jutus tuli välja, et lõualott tähendab jõu suurenemist? Väga põnev.
Arne,
siin ei ole midagi imestada, sest Pulleritsu näib eelkõige huvitavat intriig. Mitte niivõrd asjade sisu või olemus.
No kuulge, mingi tõde (väga subjektiivne ja emotsionaalne) on ikka küll selles loos.
Mina vaatasin Kvitovat ta nüüd kasutatavas lillas särgis/peavõrus ja ausalt oli mul inetu vaadata, kuidas ta punu rippus. Kuna aga see ta sooritust ei tundu segavat. Minu mõttekäik oli, et mida ja teised sarnased ta suudaks, kui punu asemel oleks trimmis abs. (six-pack).?
Kas üleolek oleks selline, et kõhnikestel ei tasukski reketiti välja võtta..? Samas poola- taanitar /või oli ta vastupidi:)?/ ei ole lodev, vaid trimmis jämedama kehaga, nagu vanasti kossu-sumo, kes sellelt stabiilselt platvormilt hästi kolmeseid tabas...
Hea võistkonnakaaslane Silver (Eensaar) ütles kord, et jälestab vägivalda. Ise ei oskaks paremini öelda.
Ka sõnad võivad mõnikord olla vägivald. Siis kuulaja, mitte ütleja jaoks. Täiskasvanud kodanik saab tavaliselt (me kõik eksime vahetevahel) aru, et missugused mõtteavaldused on kaaslase jaoks ülekohtused ja missugused mitte -, kuigi esimene hetk võib-olla ebameeldivad.
Olen valmis kihla vedama, et Kaia Kanepi jaoks avalik märkus, et "võrgumäng on veidi tönts" ei ole alandav, aga tuntud ajakirjaniku kommentaar stiilis, et "kõht on lõtv" juba küll. Kanepil ei ole muid enesekaitse "relvasid", kui ignoreerida lehemeest ja keelduda intervjuudest.
16. sajandi Istambuli orjaturul hindasid kohalikud ostjad valgeid eurooplannasid ja musti Sahara-aluseid just umbes nii, nagu siin kommentaarides mitmed seda teevad. Aeg on edasi läinud, hinnatavadest orjataridest on saanud vabad inimesed ja meil ei ole õigust vägivallale nende kallal.
Priit kirjutab pseudohumanismist ja tont teab millest veel. Lugege, mida kirjutas-mõtles esimene humanist Desiderius Erasmus oma ühes kuulsamas teoses "Narruse kiituseks" - umbes nõnda, et "viisakus on määre, mis hoiab ühiskonda koos".
Kas kõik ajakirjanikud Postimehes on samasuguse faasinihkega nagu Priit Pullerits?
PP: tennis ei ole enam kes-kauem-joosta-jõuab ala, vaid tennis on muutunud jõualaks
Rohkem polegi vaja öelda. Toodud väide ütleb PP spordist arusaamise kohta kõik.
Kuidas sulle meeldiks see:
http://tennisfeminin.com/wp-content/uploads/2012/01/dominika+cibulkova+nue.jpg
http://twitpic.com/8afhek
mis sa Priit selle peale kostad?
Postita kommentaar
<< Esileht