neljapäev, aprill 14, 2016

Pullerits: Kuidas maailmakuulsal rängal rajal pausita tippu jõuda?

Ainuüksi selle raja nimetus tekitab enamikus inimestes külmajudinaid: Shafer Trail (fotol paremal). Raamatud muljetavad, kuidas sinisilmsed tavaturistid, kes sellele rajale alt kanjoni põhjast lähenevad, on hämmelduses, et kuidas niisugusest massiivsest püstloodis seinast üldse mingi rada üles läheb; või kuidas naised, kelle mehed adrenaliinisüsti tahavad, katavad rajal silmad kätega, sest ei julge autoaknast välja vaadatagi.

Mul oli kavas sõita seda maailmakuulsat rada rattaga.

Aga hommikul oli ebameeldiv üllatus, kui Canyonlandsi sissepääsus raha kasseerinud vanem mees teatas, et pean maksma 25 dollarit. Ütlesin talle, et ma ei lähe ju parki autoga sõitma, ja 25 dollarit on auto hind, vaid lähen rattaga Shafer Trailile (fotol vasakul) ja sealt edasi White Rim Drive’ile ning ratta hind on 10 dollarit. Tema aga vastu, et kuna ma sõidan üle pargi piiri autoga, pean ikkagi maksma 25. See ei tundunud eriti kliendisõbralik lähenemine. Keerasin auto ringi, sõitsin miili jagu tuldud teed tagasi, parkisin auto teeäärsesse «taskusse», kuhu oli platsi võtnud veel üks autoga rattur, ning sõitsin sealt siis rattaga rahvuspargi pääslast sisse. Üks miil rattasõitu lisaks ning 15 dollarit taskus rohkem. 15 dollari eest saab, muide, Ameerikas rohkem kui seitse gallonit ehk ligi 30 liitrit autokütust.

Shafer Trail on aukartust äratav. Algul sõidad umbes kaks miili kalju ülaserva peal ning näed all kanjoni põhjas imepeene niidina kulgevat maasturiteed (fotol ülal vasakul). Sinna ongi vaja laskuda. Aga kuidas? Isegi ülalt vaadates tundub see võimatu.

Lõpuks hakkab rada kaljuserval serpentiinina alla kerima (fotol paremal; leia pildil maastur). See, olgu öeldud, ei ole mingi asfalttee. See on tee, mis oli 2008. aasta suvel, kui seda viimati Jeep Commanderiga sõitsin, nii hullus seisus, et mitmes kohas pidin autost välja tulema ja uurima, kuidas sügavatest aukudest läbi ja teel turritavatest kivikolakatest üle saada. Mäletan, et ühel järsul lõigul kasvas pinge nii suureks, et jalg gaasipedaalil lausa värises ning kui sellest hullust kohast lõpuks üle sain, pidin autost laugemal kohal välja astuma, et närve rahustada.

Sellest, et rada on hirmus järsk (fotol vasakul), sain aru rattapidurite häälest. Kogu senise aja jooksul Moabis ei olnud need veel nii kõvasti «karjunud» - ja ma olen siin sõitnud ikka küllaga selliseid radu, kus keha raskuskeskme vale asetus võiks vabalt lõppeda üle leistangi lendamisega. Aga see kõik oli tühiasi võrreldes teadmisega, et pärastlõunal tuleb mul sama rada üles sõita. Kui seda ikka sõita õnnestub.

Shafer Traili laskumise all tuli vastu rattaseltskond (fotol paremal), kes, nagu selgus, oli juba neli päeva olnud teel White Rim Drive’il. See on umbes sajamiiline maasturitee ümber Canyonlandsi rahvuspargi Island in the Sky ehk Taevasaare nimelise hiigelsuure kõrgendiku. Küsisin noilt inimestelt, kas nad kavatsevad tõesti mööda Shafer Traili üles sõita, mille peale nad tunnistasid ausalt, et neile ei ole see probleem, kui peavad ratast käe kõrval tõukama.

Suundusin Shafer Traili laskumise lõpus samuti White Rim Drive’ile (fotol vasakul). Olen seda täies pikkuses sõitnud 16 aastat tagasi, mil Jeep Grand Cherokeega kulus selleks poolteist päeva. Soovisin nüüd legendaarse maastruirajaga tutvust värskendada. Tookordsest sõidust on meeles mitmed eredamad hetked, näiteks tõus Murphy Hogbackile või Hardscrabble Hillile, aga palju on ka ununenud.

Mul ei olnud plaanis kilometraaži koguda. Nagu varemgi, on ratas mul siin vaid vahend liikumiseks paikadesse, kuhu tavaturistid ei satu. Esimese pikema peatuse tegin Goosenecki matkaraja tipus (fotol paremal), kust avaneb vaade Colorado jõele, mis käändub allpool nagu hanekael ümber poolsaare. Võtsin seal seljakoti seljast, istusin heledale kivile ning hakkasin nosima Maveriki bensiinijaamast ostetud burritot (hind 3,99 dollarit), mis oli nii hästi hõbepaberi sisse keeratud, et püsis jätkuvalt soe. See oli nii suur, et kolmandik jäi koguni alles.

Teise peatuse tegin Colorado River Overlookil (fotol vasakul), kus, nagu koha nimigi ütleb, on pikalt näha Colorado jõge. Aga see pole lihtsalt jõgi. Õigemini on jõgi teise- või pigem kolmandajärguline. Vaatele annavad võimsuse massiivsed kaljud ja kummalised liivakivimoodustised, mis jõge mõlemal kaldal piiravad. Võtsin taas kanjoni serval istet ning sõin ära juustukoogi ja banaani – mitte sellepärast, et kõht tühi olnuks, vaid ennekõike seepärast, et anda endale põhjus kaunis kohas pikemalt peatuda.

Kolmanda peatuse tegin Musselman Archi juures (fotol paremal). See on omapärane looduslik kivisild, mis kulgeb üle selle all laiuva kanjoni. Taamal, mõnesaja meetri kaugusel, paistavad Walking Rocks ehk Kõndivad kivid (fotol paremal taamal). Niisiis on ümberringi vaatamist ja uudistamist enam kui küllaga, mis tõmbab liikumiskiiruse oluliselt alla. Tunnistan, et ei saa aru nendest, kes noist ilusatest kohtadest oma mootorratta või maasturiga lihtsalt mööda sõidavad. Aga ju neil on teine eesmärk: et saaks pärast lihtsalt hoobelda, et on raja läbi sõitnud.

Mul sellist ambitsioonikat plaani polnud. Kuigi õhtupoolikul Moabis Chile Pepperi rattapoes rääkisin pikemalt mehaanik Garyga, kes ütles, et tema on White Rim Drive’i (fotol vasakul) oma rattaga väga palju läbi sõitnud, ja seda ühe päevaga, ning viimati kaks nädalat tagasi, kui tal kulus selleks paar minutit alla üheksa tunni. Mainisin, et kahju, et ma sellest ei teadnud, oleks end hea meelega seltsiks pakkunud. Tal ei oleks olnud midagi selle vastu.

Aga pärastlõunal ootas ees tõus Shafer Traili pidi üles tagasi kanjoni servale. See ei ole ülesanne kergete killast. Aga ega seal midagi aru ka olnud pidada. Hakkasin alt lihtsalt väntama (fotol paremal). Püüdsin hoida ühtlast tempot, sest kiirusega jõnksutamine ja pulsi üles ajamine ei ole sellisel rajal tark tegu. Ratta kompuuter näitas, et liigun kiirusega umbes 7 km/h.

Mingil hetkel, pakun, et 6-7 minuti järel seadsin endale eesmärgi – kuna üles rassimine oli väga vaevaline ja kurnav –, et sõidan tippu (fotol vasakul, sellel on omakorda ülal vasakul näha ülaservapealne laugem osa) kordagi peatumata ja jalga maha panemata. Usun, et kui püstitada endale eesmärk, siis see aitab kurnavaks katsumuseks paremini jõudu koondada.

Mõned lõigud, kui rada tõusis eriti järsult, läksid ikka pööraselt raskeks (fotol paremal). Ei, seda tunnet ei olnud, et nüüd peab jala maha panema ja hinge tõmbama; aga see mõte jooksis küll läbi pea, kas on vaja ennast niimoodi ikkagi tagant piitsutada. Ega põhimõtteliselt olegi, ent seal tuli arvestada veel ühte tõsiasja: kui jääd seisma, siis järsult kallakult on veelgi keerulisem uuesti liikuma saada.

Taktika oli selline, et kui tulid veidigi laugemad tõusukohad, kus ei pidanud sõitma absoluutselt kergeima käiguga, vaid sai tagant kõige suuremalt hammasrattalt korraks isegi alla järgmisele vahetada, siis seal püüdsin veidi taastuda. Sest nagunii järgnesid kohe pikad järsud lõigud (fotol vasakul). Liiati leekis päike lagipähe ning tuul, mis alla kanjoni avaras osas oli lausa tolmu keerutanud, oli seina läheduses sisuliselt olematu.

Tajusin, kuidas keha kuumab ja on üleni kaetud higiga. Tõsi, mõtlesin ka sellele, mis siis saab, kui organism sellisele pingutusele vastu ei pea. Kuid märke, et ei peaks, ei tajunud. Pakun, et kaks-kolm protsenti oli alati vajadusel võimalik veel juurde panna, mis tähendab, et mingeid reserve ikka veel jagus.

Kui lõpuks serpentiinide otsa jõudsin (fotol vasakul ja ülal paremal), kus tõus sisuliselt lakkab ning rada muutub enam-vähem laugeks, tuli vastu mees kollase Jeep Wrangleriga. Ta peatus ja küsis, kas sõitsin siit tõepoolest rattaga üles. Jah, vastasin talle ja lisasin, et kordagi peatumata. «You must be in a very good shape,» lausus ta. Kell näitas, et järjepidevat ränka tõusu jagus 35 minutit ning selle ajaga väntasin maha 4,5 km, mis peaks ehk andma aimu, millise kurnava tõusuga oli tegu.

Seetõttu ei hakanud õhtupoolikul mööda Colorado jõe äärde rajatud imekaunist rattateed (fotol paremal) enam temposõitu tegema, vaid võtsin ette taastava sõidu. Liikusin rahulikult ja imetlesin pigem ümbrust, milleks eelnevate päevade kiirete sõitude ajal eriti palju mahti ei olnud. Nüüd tunnen tollal rajal vaat et juba iga meetrit. Mille kohta võiks seega öelda, et kodurada.

Kõigi fotode autor Priit Pullerits.

44 Kommentaarid:

At 11:46, Anonymous Mitte-Marta said...

Esimesed mõtted, täitsa ilma Priimäega konsulteerimata-konsolideerimata: Kas see on mingi kruusakarjäär või söekaevandus? Eestis saaks sellises kohas rongiga maa alla sõita, aga seal pole keegi vist sellest mõttest erutunud olnud?

 
At 16:02, Anonymous Anonüümne said...

Au Priidule, aga paneb tõsiselt imestama, et Priidu põlved kannatavad sellise nädalaid kestva turnimise ära. 5 aastat väntamisreservi on neis põlvis veel kindlasti.

 
At 17:57, Anonymous Vello, Aravete, karoonaharrastaja said...

Hakkan vist vaikselt hulluks minema..

Juhtiva päevalehe respekteeritud vanemtoimetajast, ülikooli õppejõust Utahi backcountry tolmustel teedel maasturite peatajaks.
Esitate iga kord neile oma hale-sentimentaalse loo Estonian-ist, kusagilt Ida-Euroopa pärapõrgust, Vene piiri äärest, maalt, mis oli 50 aastate Venemaa poolt okupeeritud - and so what? - milleks te seda teete, hr Pullerits? Kas tõesti selle "Excellent!" - pinnapealse komplimendi, Ameerika jõehobusäärse rednecki õlalepatsutamise nimel? Ometi Ülenurmel jm Tartu ümbruses te ei peata teedel autosid?

Mr Pullerits, why are you torturing your readers?

 
At 22:06, Anonymous Anonüümne said...

Eestlane vajab metsa. Kui metsa pole, pole ka millestki pajatada. Enamgi veel, maamees läheb metsatus keskkonnas liimist lahti - hirmunult vaadatakse üle õla, kas vihmapilveke formeerub või mitte, peatatakse suvalisi koletismaastureid, et juhtidelt pärida, kas kaugemal tee viimati jätkub.
Omast kogemuset tean, et tasakaal ja enesekindlus saabuvad pea, kui lennumasina illuminaatorist klaari ilma korral Maarjamaa kohal paistab mets, ainult mets...ja milline õud valdab samal ajal meie külalisi...

 
At 00:32, Anonymous Eero said...

Miks te autosid peatate? Püüate midagi müüa? Kerjate?

 
At 00:35, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits on tegija.
Üks aasta matkaja tiitli nominente.
Uus-meremaa läbinud eestlanna poolt on latt väga kõrgele pandud.

 
At 01:24, Anonymous Anonüümne said...

Endiselt on riigitelevisiooni spordiuudised ühe sarja poole kaldu.

http://sport.err.ee/v/jalgrattasport/f6324cb3-4b22-4d25-bb9a-be50a70762fa/caspar-austa-ma-lahen-andma-endast-100-et-sarja-uldvoitu-kaitsta

Kas CA valitsemisaeg saab otsa?

 
At 06:45, Anonymous Anonüümne said...

eelmine---ära topi siia igat jura,siinsed blogijad loevad kõik delfi spordiuudiseid.

 
At 09:18, Blogger AinK said...

00:35: Üks aasta matkaja tiitli nominente.

Kui igal öösel puhaste linade vahel magatakse ja hommikusöök McDonaldsist võetakse- vabandage, aga see ei ole matk.

aink

 
At 10:40, Anonymous Anonüümne said...

Kõik suusa- ja reisientusiastid on praegu siiski kevadlaagrites päikest ja lausikukiiruseid võtmas.

Näited Tartu Suusaklubi lehelt: https://scontent-fra3-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xlp1/v/t1.0-9/12963678_1314319631916504_7321583821180410747_n.jpg?oh=6d6b70bd503c9243f7291eef726fc84a&oe=5775072F

https://scontent-fra3-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xpa1/v/t1.0-9/13012611_1318375738177560_4364251906415151469_n.jpg?oh=321a0e00514053f3231debebde714d84&oe=57772E39

 
At 12:26, Anonymous Anonüümne said...

Nädalate viisi seal mõttetute kivikuhjade vahel, kohaliku matsirahvaga mestis, geneetiliselt muundatud kiirtoitu mugimas, mõju on juba märgata. Kas on juba hilja Priidu päästmiseks?

 
At 12:38, Anonymous Anonüümne said...

12:26, kas on väga valus? :)

 
At 13:24, Anonymous Anonüümne said...

Kas kindlustuspettus? Kavatsete oma haige põlve lõplikult sodiks sõita ja saada ratastoolimiljonäriks? Tervisekindlustus ekstreemolukordades (k.a. alpinismis) on kindlasti ka tavapärasest kallim.

 
At 13:34, Anonymous Anonüümne said...

Kaks rosinakuklit ja banaan?

 
At 18:46, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, otse loomulikult on mul ohtliku spordiala kindlustus tehtud. Muidu, kui midagi juhtuks, ei võetaks haiglas selles mõttes jutule, et kuku aga esmalt maksma.

 
At 21:05, Anonymous Martin Charles said...

Hr Pullerits, kuidas see juhtus, et teist on saanud hustler?
Peatate Utahi kõrbes autosid, teenite endale õhtuks Budweiseri raha.
Kui Hawaii Expressi reisiseltskond teile peale satub, mida nad teist arvaksid?

 
At 21:09, Anonymous Anonüümne said...

"Pullerits on tegija.
Üks aasta matkaja tiitli nominente. " ... matkamisest on asi küll vääga kaugel.

 
At 21:12, Anonymous Anonüümne said...

P.S. Mida te neile räägite? Et olete ära eksinud ja vajate raha kämpingusse tagasisõitmiseks? Et teil sai bensiin otsa? Esitate mingi (eesti?) laulu? Esinete pargivalvurina ja küsite 25 dollarit sisenemismaksu? Oh jaa, teiesugune mees ei jää Ameerikas hätta!

 
At 21:14, Anonymous Anonüümne said...

P.P.S. Kuidas pargivalvurid teie tegevusele vaatavad? Annate osa sissetulekust neile?

 
At 23:20, Anonymous Martin said...

Ajakirja "Sport" värske number on müügil. Kelle pilt on "Spordi" esikaanel?
A. Priit Pulleritsu pilt
B. kestvusspordiürituste, lõunalaagrite ja Vasaloppeti-reiside korralda Ain-Ivar Tuppi pilt
C. luuletaja ja maratoniharrastaja Contra (Margus Konnula) pilt
D. Seiklusspordi maailmameistri ja pankrotifirmade "surnumatja-tankisti" Silver Eensaare pilt

 
At 00:03, Anonymous Anonüümne said...

Uskumatu möla käib Pulleritsu aadressil, kõva kriitikataluvus peab olema. Olles adekvaatne, ja siiski mitte närvi minna...

 
At 12:15, Anonymous Anonüümne said...

Viimastel päevadel on postitustesse tekkinud vahepaus. Kas tõesti kogutakse mõtteid ja sõelutakse teri sõkaldest või on juhtunud kõige hullem ning PP on lihtsalt kadunud. Igatahes Texase vabatahtlikud alustasid erivarustusega just äsja otsinguid. Võib-olla õnnestub neil leida üles ka PP kui tema eksirännakud Texaseni ulatuvad.

 
At 13:22, Anonymous Anonüümne said...

Hea 12:15, ärge muretsege. Sügisel on suundumas Ameerikasse Hawaii Expressi ekspeditsioon Priit Pulleritsu otsimiseks.

 
At 18:42, Anonymous Anonüümne said...

Kus on Priit Pullerits?
A. Šerifi soolaputkas - sattus mingite rahvuspargi reeglitega pahuksisse
B. Eriülesannet täitmas NSA Utahi pealtkuulamiskeskuses
C. Mormoonide templis
D. Budweiser sixpack

 
At 21:34, Anonymous Kaur "Extra" Kliimax said...

Kuidas drive-in motellis tippu jõuda?

 
At 00:24, Anonymous Anonüümne said...

See on nüüd nende massiliste blogikannete tulemus, jälg on lugejate ajusse surutud - vend on paar päeva levist väljas, juba tekivad kahtlused.

 
At 01:02, Anonymous Ka vist sõltlane said...

On tekkinud omamoodi sõltuvus jah.

 
At 14:21, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsu blogi meenutab geipornot

 
At 15:24, Anonymous Martin, spordiimagoloog, City University Tallinn said...

"Geiporno" jah, aga suhteliselt heal tasemel geiporno - niipalju, kui žanrist Eesti meediamaastikul üldse rääkida saame.
Ajakiri "Sport" (Meelelahutus, Ajaviide, Elustiil) asetab kaanele kord Margus Konnula (Contra), siis Roald Johannsoni, näitleja Jaak Printsi, siis Anett Kontaveidi (see on juba veidi SPORDI moodi), siis jälle Henri ja Kelly Silaru, siis kellegi Jalmar Vabarna (kes see on? spordimees see pehmonäoga hipster ei saa olla). Kas pole porno?
* *
Pullerits ise ei ole teadaolevalt ühegi ajakirja kaanele jõudnud. Tippu jõudmisest ei saa seetõttu rääkida. Mis on takistanud? Eeldusi nagu oleks.

 
At 15:29, Anonymous Anonüümne said...

p.S. Geiporno kui ajakirjandusžanr. Ahjaa, TÜs žurnalistika osakonnas pole ju õppejõude nagu Linnar Priimägi. Seepärast ka loengutes käsitlemist ei leia.

 
At 15:56, Anonymous Anonüümne said...

Laupäevases Postimehes Peep Pahvi ja Kaarel Tälli intervjuu Sõõrumaaga.

Nimeta palun paar punkti Jüri Ratase programmist, mis tunduvad eriti südamelähedased.

(Mõtleb pikalt.) Spordi kohta käivad kõik need ilusad sõnad: «terves kehas terve vaim» ja «kiiremini, kõrgemale, kaugemale». Mina ei pidanud vajalikuks neid korrata, aga ega me ilma nendeta hakkama saa. Kõik need ilusad sõnad kuuluvad spordi juurde.

Like, Sõõrukas! :D
(Kommentaarid, nagu öeldakse, on liigsed.)

 
At 18:29, Blogger Priit Pullerits said...

Do not worry, everything's fine.

 
At 18:49, Anonymous Vello, Aravete, Järvamaa said...

Siin käib ka mälumänguhuvilisi mehi.
Nõukaajal, kui eesti keelt suretati, andsid okupatsioonivõimud ometi välja - hiigeltiraažis - raamatu "Seda peab igaüks teadma".
Millest raamat rääkis?

 
At 19:17, Anonymous Kilvamees said...

18:49, kas see raamat polnud mitte tsiviilkaitse õpetuse üks tugisambaid?

 
At 19:27, Anonymous Anonüümne said...

Nii see oli, Kilvamees!
Vello

 
At 19:37, Anonymous Kilvamees said...

Aga kui siit edasi mõelda, siis selles vallas haigutab meil ju katastroofiline tühjus!
Näiteks, kui tuumapomm peaks Kose-Ristis maanduma, kas te teate, kallid kaasteelised, kus asub varjend, kuhu varjuda? Mina ei tea.
Kas teil, Vello, on mingi ettekujutus?

 
At 20:43, Blogger Priit Pullerits said...

Mõttetut jura ajate. Tühi elu?

 
At 22:33, Anonymous Vello said...

Kilvamees, olen kuulnud juttu, et Putin ehitavat Venemaast Noa laeva. Suured maailmavapustused olevat tulemas, Euroopast saavat muhameedlik ala. Enne käib aga tolerastlik Euroopa alla ja lagunevat laiali. Mis meist küll saab. Ei tea.

 
At 09:39, Anonymous Anonüümne said...

Meie poisid harjutavad taktikaliste Eesti mulgustajate vastu aga kahurimuusikaliga. Eile käis Tapa lähistel selline ta-ta-ta-taa, põmm-põmm-põmm ja kõmaki-kõmaki-kõmaki-kõmaki-kõmm, et heli oli poolde Eestisse kuulda. Poistel oli kõvasti paugutajad üle. Aga kõige tähtsam on, et Priit sai asumiselt tagasi.

 
At 10:00, Anonymous Anonüümne said...

Kas Pulleritsu on juba kodusel ovaalil nähtud?

 
At 07:24, Anonymous jantung said...

Kucoba melupakan dirimu karena ku tau pasti sifatmu agar aku tak selalu rindu padamu ningsih www.infoduniakesehatan.com

 
At 16:58, Blogger 林磊 said...

2016-5-24 leilei
michael kors outlet clearance
burberry outlet
coach outlet online
true religion
cheap oakley sunglasses
michael kors outlet
michael kors handbags
coach outlet
ugg sale
hermes outlet
nike free run black
oakley sunglasses
vans outlet
nike huarache
timberland boots
nike huarache white
birkenstock
cheap jordans
ed hardy uk
canada goose jackets
louis vuitton bags
the north face
ray ban sunglass,ray ban sunglasses,ray ban outlet,cheap ray bans,cheap ray ban sunglasses,cheap ray bans,ray bans
michael kors handbags
cartier watches for sale
cheap oakley sunglasses
adidas pure boost
oakley sunglasses
polo ralph lauren outlet
kate spade outlet
kate spade outlet
pandora jewelry
longchamp bag
ray ban sunglasses
vans shoes
louboutin pas cher
christian louboutin shoes
armani exchange
kobe 9

 
At 04:30, Blogger chenlili said...

tommy hilfiger outlet
nike outlet
jordans for sale
kate spade outlet
ugg boots
kate spade outlet
cheap ray ban sunglasses
ugg uk
true religion outlet
adidas superstar
nfl jerseys
cheap rolex watches
canada goose sale
ugg sale
coach factory outlet online
coach outlet store online
uggs canada
coach factory outlet
asics shoes
ray ban sunglasses outlet
coach outlet store online clearances
polo shirts
ralph lauren polo shirts
coach factory outlet online
michael kors handbags
oakley sunglasses
fitflop shoes
ugg sale
ralph lauren outlet
toms shoes
uggs outlet
adidas yeezy
michael kors outlet clearance
adidas originals shoes
ugg boots
polo ralph lauren outlet
christian louboutin sale
fitflop sale
chenlili20160829

 
At 06:19, Blogger 郑佳颖 said...

adidas stan smith uk
under armour curry 3
adidas ultra boost
yeezy shoes
michael kors handbags
michael kors outlet
cheap jordans
lacoste outlet
ultra boost 3.0
fitflops

 

Postita kommentaar

<< Esileht