LUGEJATE SOOVIL LISATUD UUS NYUSHA PILT - VT FOTO PAREMAL!
Ma ei tea, kust tulevad need jutud, et jalgrattasõit on edukate eliitmeeste ala? Kas tõesti sellest piisab, et Erkki Raasuke ja Tanel Padar väntavad pedaale? (Kuigi Padar tänavu pärast liiklusõnnetust enam mitte, nagu ta avaldas mu noorele kolleegile.) Jah, olen ise ka kirjutanud ajakirjas Ma Olen Jalgrattur omanimelises rubriigis «Pullerits tutvustab kõvasid harrastajaid» kümmekond lugu Eesti harrastusratturitest, kes on tegijad ka muudel aladel, aga mööngem, et see ei anna siiski veel põhjust pidada jalgrattasõitu edukate meeste alaks.
Jalgrattasõidust justkui edukate meeste alaks saamisele on kõvasti kaasa aidanud tõsiasi, et jalgrattasport nõuab arvestatavaid investeeringuid, mida saavad endale lubada ainult need, kellel raha ka lõbuks ja lustiks jääb. Sest rattad maksavad palju, alates pooleteisest tuhandest kuni mitme tuhande euroni, lisaks on rattaid vaja mitu (mulgi on neid kolm), takkaotsa veel muu varustus, kasvõi elektrooniline käiguvahetaja või Zippi jooksud. Ja liiati, ärgem unustagem, võimaldab rattasõit oma uhket varustust ja seekaudu ka head elujärge teistelegi demonstreerida, mida ei saa teha enamikul muudel aladel, mis toimuvad spordisaalis või spordiareenil, kuhu enamik eales ei satu. Aga kui sõita rattaga näiteks läbi linna, näevad sind sajad ja tuhanded (vähemalt nii võib loota, ja tähtis on see, mis tunde too lootus lootjas tekitab, mitte see, mis päriselt toimub).
Eelnevast lähtudes on arusaadav, miks ei ole edukate meeste ala kuvandiga jooksmine ega ole ka suusatamine (ehkki sealgi on vaja mitu paari suuski – aga kes neid ikka tähele paneb). Edukate meeste ala on hoopis... purjetamine.
Purjetajatega võrreldes on jooksjad, suusatajad ja ka ratturid sisuliselt ikkagi näljarotid. Selle kinnituseks võrdleme nende rahakotte.
Rääkisin hiljaaegu äsjasel Muhu väina regatil osaleva 36 jala pikkuse purjeka Minni kapteni Andres Aavikuga (32), iseõppinud purjetajaga, ning ta ei olnud kitsi avaldama, mida tema spordiala harrastamine maksab. (Lugege sellest lööva pealkirjaga
loost "Kavalad suslikud krapsaka neiu kallal" - hämmastav, et feministid ei ole selle pealkirja vastu veel protestinud; randa läksid või?) Alustame varustusest. Ta ostis kasutatud Minni koos seitsme kaasosanikuga Inglismaalt 80 000 euro eest. Mis iseenesest ei teegi teab mis palju, 10 000 eurot nina peale, aga... ega purjeka pidamine ole sama, mis ratta või suuskade pidamine. Nii tuleb aastas maksta 5000–6000 eurot kaikohtade, hoolduse ja kindlustuse eest. Loomulikult tuleb ka võistlustel osalemise eest maksta – ja mitte vähe. Minni meeskond tahab tuleval aastal minna Rootsi EM-võistlustele ning selleks tuleb neil leida 26 000 eurot. Aga kui palju peavad ratturid välja käima, kui tahavad ratta joone taha veeretada? Pühapäevasele Rakke rattamaratonile panin end eile õhtul kirja kõigest 35 euro eest ja sellestki maksab tööandja SportID vahendusel rohkem kui poole, 20 eurot tagasi.
Kuid tegelikult on Minni meeskond – loodan, et ei tee neile liiga – samasugune säästuprojekt nagu enamiku meist osalemine rattaspordis. Aavik osutas Pirital kai ääres seisvale kahele väliselt samasugusele jahile, millest ühe omanikud kulutasid hiljuti aluse võimekuse parandamiseks umbes 100 000 eurot ehk rohkem, kui oli Minni ostuhind: soetasid uue masti, kiilu ja purjed ning elektroonika. Veidi kaugemal seisis teine ORC klassi jaht, küljel kiri Amserv, mille peremehed investeerisid konkurentsivõime suurendamisse 60 000 eurot.
Niisiis peab konkurentsis püsimiseks jahi varustust pidevalt uuendama. Minni meeskonnal on lähiajal plaanis vahetada välja kiil, sest vana kiil on Aaviku sõnul kujult vanamoodne, mistõttu kannatab tõstejõud ja püstuvus. Uus 1700-kilone kiil maksab 8000–12 000 eurot. Samuti on kavas välja vahetada vastutuulepurjed, mis on liiga välja veninud. Nende hind jääb 12 ja 22 tuhande euro vahele.
Ometi on need väljaminekud väiksed võrreldes Eesti kõige moodsamate, 200–300 tuhat eurot maksvate võistlusjahtidega. Ainuüksi ülalpidamise kulud küünivad noil aastas vähemalt 30 000 euroni.
Ja teie arvasite, et harrastades rattasporti kuulute Eesti edukate, jõukate ja rikaste hulka...
Metštatj ne vredno, nagu ütleb Art Soonets. Mida eesti keelde võiks tõlkida, et unistage aga edasi.
Foto 1: Lugejate lemmik Nyusha. Küsimus: mis alal on Njuša õde olümpiavõitja? Foto edastas Reno Hekkonens
Foto 2: Valgehobusemäe rattamaratoni stardi ootel juuni alguses. Foto autor: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja / ScanpixFoto 3: Jalgratturid imetlevad Pirital tõeliselt edukate inimeste lemmikala varustust. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Fotod 4-5: Rikaste inimeste spordivahendid Pirital. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 6: Rakvere rattamaratoni start juunikuus. Foto autor: Kasper Mäe, Virumaa teataja / Scanpix
29 Kommentaarid:
Põhimõttelist küll. Aga purjutamist spordiks pidada on staminameeste solvamine. See ikka naistega litutamise hobi ja rahanumbritega üritatakse tõestada ei tea mida
Valus tõde vaatab meile näkku igast nurgast.
rattahind küündib paari tuhandeni? Lubage naerda. Uhkete rataste hinnad küündivad ikka 10 000 ni.
Kui rattur on rott , siis kes on maletaja? Kel peale keskalõpu ülikonna muud vaja polegi? Või palju maksab jalgpall?
Loll lugu.
Huu
Ärge siis pahandage - Padre valmistab jüngreid ette suuna muutusteks. Ratas vist ikka veel logiseb ja raha remondiks pole...
Hoiab end nüüd veesportlaste poole et jõukam paista. Ei tea kas läheb ja ostab Magaziinist kummipaadi ning kui hõlmad lahti lööb, siis tuulise ilmaga ongi "peaaegu purjekas"?!
Kas Priit ujuda oskab?
Seitse osanikku pluss üks on kaheksa kui 80000 ostuhind jagada kaheksale ei ole see teps mitte 8000 ninale.
Aga muidu - ei intrigeeri, golf on pigem ala kus liigub rohkem edukaid.
Terv.Tom
Huu, lugege täpselt ja kommenteerige täpselt: jutt oli mitmest tuhandest, mitte paarist tuhandest. Ja hüva, kui palju on neid 10 000-eurose rattaga startijaid näiteks Rakke maratonil pühapäeval? Purjekad aga on kõik minimaalselt mitmekümnetuhandelised, lisaks muud kulud, nagu kirjutasin.
Tomile aitäh lihtsa mateemaatilise tehte õigeks rihtimise eest!
Jah, ujuda oskan, 08:27, kõiki nelja stiili.
Kuhu kadus eelmine Njuša pilt? Parem kaks njušat kui kolm odavat purjekat. See on tore kui Padre on hakanud rohkem lugejate soovidele vastu tulema. Sellest kevadest saadik. Kõigile väike rõõm lisaks. Rikkad ära golfimurule ja vaesed rotid ära koduurgu.
Eile oli mingi uudis et jalkastaadionitelt ei tohi enam inimeste videopilti edastada. Täpsemalt siis naissoost fänne?
Kas pole taas järgmine samm rahvamasside normeerimises? Me ei pane tähelegi kui elame orwelli loomade farmis. See juba vana asi et kui keegi ullike palja peega staadionile jookseb, siis seda ei tohi televaatajale mingil tingimusel edastada. Miks ei tohi? Keda see tegelikult "šokeerib" või "häirib"? Või mingeid tribüünil lolliks läinud kaklevaid pätte? Mida siis saavutatakse ELU mittenäitamisega? Kas pole siin tegemist alateadvuse kaudu edasiantava infoga et /meie siin näitame teile täpselt mida tahame ning teie vaatate just seda ja mitte grammigi rohkem/.
Hea et Padre on veel rahva sõber ega tegele inimhingede insenerlusega tugevama positsioonilt. Kuigi vabalt võiks.
Isiklikult mind häirib, et spordimeeste blogis on esimesena miski Njuusha pilt. Kiire guugeldamine annab, et foto saatja on PR mees ja ilmselt leidis tasuta promokanali oma väljavalitule. See on spekulatsioon aga kas keegi näeb autoralli laululinnus spordiblogisse midagi sobilikku kuuluvat. Vanasti mindi pöördesse õllerindadega venelannade peale, no aga see juhtum on juba üle taluvuse piiri. Näidatakse nabaalust aga büst on kinniteibitud - väga amatöörlik lähenemine. Vene naiste ilu on ikka rinna kõrgusel ja ilma selle avaldamiseta on tegemist spordimeeste ahistamisega.
Eile müüsin oma uhke võidusõidu ratta ja nüüd kiman ringi tavalise linnarattaga, kiirused väiksemad ja turvalisem. 30 km keskmist 33 km tunnis.
Priit
Pühapäeval Rakkes stardis uuri lähemt S-works kirjaga rattaid, need peaks kõik olema 10 000 kandis, võib olla 1000-1500 alla. Ka paar BMC'd liiguvad samasse kanti.
Olen ka ise stardis, Rõõm et osaled, rajal näeme. Kahju et purukuiv. Tatised Rakked on lõbusamad olnud. Muidu rada mulle meeldib, vist viies aasta järjest seal kohal. Peaks tulema hea kiire sõit (sulle sobib). 600m tõusu teevad ka.
Huu
Lp Huu, mul puudub Rakke kohta igasugune info, seetõttu küsin, kas seal on ka ohtlikke kohti. Ja mida too veetakistus lõpu eel endast kujutab? Sügavus, pinnas?
Rakkel stardin tagareast, seega on sealt lootusetu mingit võistlusstarti teha, lähen rohkem pühapäevasele lõbusõidule, ma ju liiati ei osale nendes sarjades, mul pole seal mingeid punkte ega muud säärast püüda.
Lp 10:32, olen täpselt sama meelt ja päri selle kriitikaga, mida teete. See on haige, et jalgpalliülekannete ajal ei tohi enam ilusaid naisi publikust näidata! Mis, kas koledad naised hakkasid kisama, et nemad ei pääse pildile? No aga hoolitsegu siis enda eest rohkem, mitte ärgu süüdistagu peeglit!
Lp 10:49, algul tundus mulle teie kommentaari järgi, et olete mingi uusaja pehmomees, aga siis tegite 4. real efektse käiguvahetuse ja sain aru, et kruvid teil ikka ei logise ja süda on õiges kohas.
Lp 10:11 - eelmine Njuusha pilt oli igav, siin ei saa endale lubada lugejatele pettumusrt valmistada. Näete, too pilt oli ülal eelmisest õhtust, aga mitu erutunud kommentaari too genereeris? Null.
Vaene Priit peab homme õhtu kõrvaklappidega kodus istume, et mitte Njushat ja mootorimüra kuulata.
Sellisel kujul purjetamine pole ju sport, rohkem hobi ja ajaviide.
Kas saaks näha pilti vanade aegade õllerindadega venelannadest? Minul kui noorema generatsiooni spordimehel tekkis huvi. Ja tahtmine pöördesse minna/kukkuda/langeda. Kui härra Soonets kaevab hoolikamalt Scanpixi varakeskaja arhiivis. Selline palve siis nagu üldisemas plaanis.
Njuušast võiks olla ka reklaamimaigulise klantspildi asemel selline hubases plaanis foto kus tikib linikut koduses miljöös ja koorib kartuleid lõunasöögiks. Kaitseväe poisid kes igapäevast rasket tööd isamaa kaitsel hindaksid siukest paradigmat kõrgemalt kui odava nabapluusiga kekutamist ilaste vanameeste ralliparki meelitamisel.
Sõjameeste (ja spordimeeste) muusa on alati olnud rauge pilguga malbe tütarlaps juuksed kutsuvalt valla. Ega siis eilne blogiplahvatus siivutu õhtumaise ornograafia peale juhtunud.
Käesolev spordiblogi teatavasti kõrget esteetilist taset kultiveerib ja kasvatab spordimeeste keskuses.
Valitseb käegalöömise meeleolu.
Pole ju midagi lihtsamat kui otsida sportivnye-devushki ja juba hakkab looma vanakoolimeestele sobilikku kraami. Ja ]petuseks blogipidajale - just sellises stiilis Njušat on vaja. Renol äkki on miskit pakkuda?
Mehed, ärge ohkige! Muusat meil ju polnud. Aga vajadus selle järele oli olemas nagu nähtub supernoovaplahvatuselaadsest erutuse seisundi tormlemisest juba teist päeva järjest. Njušenka saabumine keset suve eestlaste lemmikspordiala esindusvõistlusele oli just see viimane piisk karikasse. Kukkus, nagu öeldakse, viljakale pinnasele. Või mis me nüüd tegema peame? Silma kinni pigistama? Kuulutama, et midagi ei juhtunud, kas Padre peab salalikult postituse kustutama? Isegi kui ta seda teeks, poleks sellest kasu. Tuhandete spordimeeste unenägudes on Njušal väga eriline koht ja suveräänselt top10esimene positsioon.
Ei Kersti, ei Kaidi, ei Charolyn, ei isegi mitte Paula ega Klaarika. Ammugi mitte Angeelika. Vperjott!
Kilva vastus: sünkroonujumine
Vaata Kulibin! Just selles virtsahvt ongi, et vanakoolimeestele EI KÕLBA mingist internetipeldikust suvaliste sportivnõje-devotški otsimine. Samuti mitte kellegi reklaamiärimehe kataloogi jäänused. Vanakoolimeeste moraalinormatiiv on lihtsalt niivõrd ekstrakõrge. Padre teab küll, aga ta on lasknud ärimees-nossovitel endale naha vahele pugeda ning esindab võibolla eneselegi teadmata vasakliberalistlikke kõik-mis-ripakil-müügiks ideaale. Me peame ta päästma. Enne kui hilja.
Hilja on jube küll, spordimeeste blogis. Kui sellised pildid siin ilmuma hakkavad, siis tuleb minna üle ainult sõnades ülekantavatele mõtteavaldustele. Ma ei saa aru, et miks ma pole juba ammu näinud siin blogis ühtegi kõnetavat pilti. Ja nagu kirsina tordil on sellise jama otsas veel Njuša. 15:04 teab isegi, et väärt kraami eest tuleb maksta subscription't. Tasuta ei saa isegi siit blogist mitte.
15:47, mis lootusetu jamps see nüüd on? Parimad spordipoliitised esseed ja analüüsid - Pulleritsu blogist saad kohe ja tasuta. Magusamad sporditeemalised pildid künklikul ja siledal maastikul - Pulleritsu blogis näed esimesena ja tasuta. Kõige kuumem ja salajasem gossip - Pulleritsu blogis eksklusiivselt ja tasuta!
Njuša pole kirss ega varss ega pirukas. Njuša on muusa. Kellest unistab sõjamees vihmasel tuulisel öösel piiritulpa valvates? Kellele mõtleb spordimees enne kõrguse 2.38 ületamist?
Kellele loodab Giro itaalia tsiklist hetk enne kuristikku kukkumist?
Kui sporditeemad ka teid, mehed, nii käima tõmbaks nagu slaavitar Njuuša...
Kärna Ärni on küsimusele õigesti vastanud. Vähemalt mõni mees püsib pisutki teemas, olgugi et pseudoteemas.
Aga juba ülehomme on Rakke rattamaraton! ja ma olen tagantpoolt neljas startija, number 475. Öelge, kas see on õiglane? Kuhu tuleks protest saata? Kas korraldaja ka üldse mõtleb, mis meediakajastus võib sellest tulla, kui seal taga mingid takistused peaks ilmnema?
Keegi essekonkursi kinni ka pani või jäi esikoht väljastamata Priit? Mis essee see oli, sport = $ või mingi olümpia jutt, keegi äkki mäletab?
Läbi udu ikka mäletab. Nende nn. esseede keskmine tase oli ülipehme. Lihtlausetega heietused stiilis ... ja siis nad hakkasid rohkem kaugust hüppama... ei ole essee. Eks nad vist kooliõpilased olid ka enamus. Aga sellegipoolest. Tänapäeva koolis ju õpetatakse millal on essee ja millal on taadi vene-türgi sõjakäigu ümberjutustus.
Teema oli vist seotud papiga olümpialiikumises. Ei ole see enam teema. Neegersprinterile maksab puuma või naik suurema nutsaka ja mine sa pane käsi ette. Kuidasmoodi? On tehtud leping ja see on eraasi. Ükski šaakal ei köhi ja lammas määgi.
Loeks neid lugusid isegi uuesti, naljakad olid.
Sama nagu kõikjal. Meie higistame, aga kiita saab Padre üksi.
Sa ei ole üksi, higimati.
Soros tõmbab Bulkeril naha üle kõrvade, Putin Trumpil ja Padre meil. See on elu seadus.
Õnneks on Njuša. Karmi elu kõrvale. Hetkel kui kasakad su pargitud seljanaha sisse soola hõõruvad mõtled Njušale ja polegi enam nii hirmus. Kuigi väga valus.
Korraldajat ei huvita väljapressimised. Seal kõvasti koha eest võitlejaid teisigi.
S.t. sellistes sarjades tuleb koht stardikoridoris välja teenida.
Või lähed hommikul sekretariaadi telki ja ütled et oled nii kõva mees, et pead startima esimesest stardiboksist.
Takistusi tuleb niikuinii, vähemalt paar.
Ära muretse jalad saad pehmeks ikka sõita.
Huu
Postita kommentaar
<< Esileht