reede, august 10, 2018

Pullerits: Miks spordiajakirjanikud (minuga võrreldes) nii rängalt eksivad?

Umbes kaks aastat tagasi kutsus Eesti jalgpalliajakirjanike ühendus mind esinema oma kokkusaamisele Tallinna vanalinna ühes kõrtsis. Sinna tuli kohale ka Eesti koondise uus peatreener Martin Reim. Tegin korraliku eeltöö ja panin kokku faktipõhise esitluse, kus näitasin, et jalgpalliajakirjanikud ei ole pahatihti ajakirjanikud, vaid fanaatikud. See joonistus eriti selgelt välja siis, kui vaadata, mida nad kirjutasid enne Eesti koondise järjekordset mängu. Pealkirjad kuulutasid, et Eesti läheb lahingut andma ja Eesti läheb võitu noolima ja Eesti viigiga küll ei rahuldu jms, tagudes uljalt sõjatrumme. Kuni tuli järjekordne hale laks 0:3 või 0:5, misjärel needsamad ajakirjanikud, kes olid puhunud hurraapatriootlikult sõjapasunaid, hakkasid imestunult uurima, kuidas ikka taas kaotus tuli, ja veel nii masendav. Nagu nad poleks suutnud elult üldse midagi õppida: esiteks, et Eesti kaotabki enamiku mänge, ja teiseks, et võidulootust ei paista enamasti kuskilt.

Miks ma tüütan teid siin jalgpalliga? Seepärast, et enne äsjast kergejõustiku EMi nägime samasugust arutut eelkajastust, mille naelaks ja krooniks oli pealkiri «Kas kergejõustiku EM tõotab Eestile medalisadu?». Optimistid lugesid kokku, et Eesti võiks saada Berliinist neli medalit. Mille peale ma kostsin siin oma blogis selle nädala algul nii:

«Kuulake mind nüüd kordki: meie ainus medalilootus on Kirt. Ta saab hõbeda. Uibo saab miski nulli. Mägi jääb neljandaks-viiendaks. Kanter ja Balta rabelevad 12 hulka pääsu nimel, üks neist sinna ei jõua, aga seda ma veel ei tea, kumb.»

Päris täpne, kas pole? Kirt sai ainsana medali, hõbeda asemel siiski pronksi. Uibo sai nulli? Sai. Mägi võinuks tulla neljandaks-viiendaks, kuid jäi siiski kuuendaks. Balta sai napilt 12 hulka? Sai, kümnendana. Ainus, keda alahindasin, oli Kanter, aga pole ka ime – Kanter on nii kogenud sportlane, et tema oskab ka vähelubavast olukorras maksimumi välja pigistada.

Mida me siin aga näeme, on see, et minu kui kergejõustiku- ja spordidiletandi arvamus oli täpsem ja adekvaatsem kui ükskõik millise asjatundjast ja professionaalist spordiajakirjaniku arvamus. (Neli medalit...!) Kuidas on see võimalik, küsite imestunult.

Väga lihtsalt: seetõttu, et ma olen realist ja et mul on elukogemust ja elutervet skepsist.

Millega tahan ka öelda, et igasugused prognoosivad eellood, olgu jalgpallist või kergejõustikust, on puhas bullshit, jama ja bluff, millel on tegelikkusega palju vähem sidet kui minusuguse suvalise profaani n-ö lambist võetud prognoosil.

Ja nüüd veel ühest kurvast asjast. Rasmus Mägi saatusest. Mäletate, kuidas Mägi jäi neli aastat tagasi Zürichi EMil favoriidina teiseks ja oli väga kurb ja pettunud? Mäletan, kuidas nii mõnedki ütlesid, et pole hullu, Mägi veel noor mees, tal on tulevikus ees mitmeid EM-e ja MM-e, kus võita. Mille peale ma laususin: aga mis siis, kui see Zürichi jooks jäigi ta elu ainsaks ja parimaks šansiks?

Kas jälle oli mul õigus?

Foto 1: Rasmus Mägi EMi finaalis kahe favoriidi vahel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Magnus Kirt EMil Berliinis. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 3: Rasmus Mägi jääb EMil Berliinis paraku medalita. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

56 Kommentaarid:

At 12:29, Anonymous Anonüümne said...

Asjatundmatuna ja haipmeediat mittejälgijana eeldasin siiski 0-ringi. See on ju eestlaste tavaline tase 30-80 kohad rahvusvahelistel võistlustel. Eilne medal oli nagu rakett selgest taevast. Selline ponks pronks. Oleme rõõmsad, et kõik läks hästi! Pullerits peaks vene kahurilihana teadma, et mõni armee kasutab võidu saavutamiseks just massiga pealelendamise taktikat. Tähtis pole efektiivsus vaid tulemus. Loeb võit. Hea lahingu ette käib vastaste hirmutamine oma vormiga. Vastased tuleb põlvist nõrgaks võtta enne lahingut. Kirdi tulemusele see mõjuski. Ühe sakslase võtsime infooperatsiooni ja enesekiitlusega rajalt maha ja nii varastasime sakslastelt pronksi. Õppige mehed tänapäevast infosõda pidama! Praegune oli õpikunäide koos oma nelja medali lootmisega.

 
At 12:32, Anonymous Anonüümne said...

Ei anna vastu vaielda, söör Pullerits kirjutab nii nagu elu on. Omalt poolt lisaks et nüüd loodetakse Kirdilt tuleviku medalisadu. Kirt on 28, kahe aasta pärast veteran, odaviskajad reeglina nii pikaajalised ei ole kui kettaheitjad. Tema lagi võib olla EM pronks.
Miks saadetakse väljamaale võistlema Mari Klaup? Telekast näitas tema kuulitõuget. Veel hullem kui Laasna odavise. Naismitmevõistlejad on tugevad naised. Klaup ei võistle, vaid beibetab seal. Kuulitõuge 11m kui teiste tase on 14m. Kaasvõistlejate ja rahva ees võiks häbi olla. Nabaauku installeeritud taaveti tähte meenutav ehe. Küüned nagu Flo-Jol. Õitsegu kohalikel mängudel. Milleks talle estonia särk selga?

 
At 12:37, Anonymous Anonüümne said...

Ennast kiitmast ma ei väsi...)))

 
At 13:00, Anonymous Anonüümne said...

12:37 kui põhjust on, siis miks mitte?

 
At 13:54, Anonymous Anonüümne said...

Eks see ootuste suureks kasvatamine on kirjatsurade töö. Vaadake või seda autorallit. See on Delfis ja vist ka PMis püsirubriik. Kui Otist midagi kirjutada pole siis leitakse mingi "Ogier käis kalal ja lubas meeskonda vahetada" uudis.
Suures maailmas enam nuditud wrc -st ei kirjutata. Euroopas ja Aasias on F-1, ameerikas omad sarjad. Saksas DTM ja LeMans. Ma ei saa aru miks Toyota üldse wrc sarja tuli. Säästuauto Yarist ostetakse niigi, see ei vaja mingit reklaami surmigava wrc näol.
Vaatame kõrvalt suure maailma kulgemist. Immitsi mõttes ei oleks midagi kurvemat kui Oti maailmameistriks tulek. Sari, kus võidavad idaeuroopa vennad on surmale määratud. Poolakast võitja lubaks vähemalt mingit tõusu müügitulemustes.

 
At 14:29, Anonymous Anonüümne said...

Paljud spordiajakirjanikud riputavad kõikidele medalid kaela, kel teoreetiline medalivõimalus. Selge, et medalivõimalus oli nii Kanteril kui ka Uibol. Uibo medalivõimalus oli ikka väga suur. Vaadates võistluste kulgu, oli medalita jäämine suur pettumus. Rasmus Mägi puhul oligi see ta tänane tase. Isegi kui teinuks paremini, poleks see medalit andnud. Uibo ja Kirt olid ainsad, kes võivad alla hooaja parima teha ja ikka medali saada. Pronksid olid ju ikkagist väga odavad. Nii kümpas kui ka odas. Kui odas hakkab pronks 85-ga siis seda kalliks nimetada ei saa. Tore võistlus Kirdilt. Kahjuks võistluses väga intriigi polnud. Samas on Kirdi tase sel hooajal siiski nii kõva, et ka ebaõnnestunud katsed on 82-85m.

Priidu pluss on see, et tõenäosusteeoriat ta jagab. Kui on neli medalivõimalust, isegi kui kõik reaalsed, siis Torino OMi stsenaarium on kord sajandis. Isegi Torinos pani ju Šmigun tglt ühe medali 30.s hakkama.

Minu meelest on see teema läbi käinud juba varem, ka ajakirjandusest. Aga Uibo puhul mind väga häiris see, et JÄLLE peidetakse vigastust. Jah, enamus halavad vigasusest, enamuste juttu ei usugi, igaüks hädaldab. Aga kui on tõsine viga, eriti medalinõudlejal, siis ma asjatult ronin ju teleka ette ja loodan tulemust. Kui on vigastus, siis sellest peaks ikka rääkima. Tglt pettis Uibo sellega ju vaatajat. Jah, võitleb kuniks on puru, aga mind see ei rahulda. Ma vb raiskasin terve oma päeva, et vaadata tema triumfi. Spordis ikka juhtub. Aga see polnud ju mingi võistlukäigus tekkinud vigastus.
10-võistluse tase oli selline, et teoorias võinuks kõik Eesti mehed medalile tulla.

....jätkub

 
At 14:33, Anonymous Anonüümne said...

....Kergejõustiku EMile pääsevad ikka igasugused peale. nt Mari Klaup. Kui ikka sportlase vorm on olematu ja tase ka kasin, no milleks siis? Kas ta ise tunneb sellisest sooritusest rõõmu? Kontrolltreeningute põhjal ei saanud aru, et kõrguses kõrgele ei hüppa? Aga ma saan kergejõustiklastest aru ka, ega nad enamasti trennis ju ei proovi, teevad ainult harjutusi :) Kes jookseb võistlustel tõkkeid essa kord, kes hüppab kaugust essa kord, kes pole paar kuud kõrgust hüpanud jms. No milleks selliseid peale lasta. Selliseid võibki peale lasta ainult Kanteri ja Balta tasemel sportlaseid, nad on eelnevalt end tõestanud, neil on kogemust jne.

Liina Laasma, Mari Klaup, Kätlin Tõllasson - no misasja nagu. Ja no see Šadeiko kaugushüpe, kas trennis siis ainult tehakse rütmiharjutusi ja väikselt hoolt hüppeid? Võistlusolukordi üldse ei imiteerita? Kuidas see võimalik, et 100 võistlust järjest ei saa esimesel katsel tulemust kirja? Ebareaalne nagu. Rasmus Mägil oli muidugi ka hale õigustus/vabandus, et teda häiris kõrvalraja sportlase kiire algus. No ei ole ju esimest korda tiitlivõistlustel :) Mulle tundub, et Grit ja Rasmus on seal Tartus mugavustsoonis. Rasmus sattus õigel ajal tugev olema, kui 400 tõkete tase oli lahja. Üldiselt käib suur mäng 48 sekundi päris alguses ja 47 sekudni lõpus. Griti pluss on see, et Eestis pole sel alal mingit konkurentsi ja tiitlivõistlustele pääseb peale ikka lahja tasemega. Kui siin protsentuaalseid erinevusi võtta. Siis maailma tipp teeb paremal päeval üle 7000p ja Šadeiko alla 6300. Kui kettaheitesse asi teisendada, siis Šadeiko on aastaid selline 61-62m mees ja isiklik rekord 62,90. Aga sellise isiklikuga kettas nt EMile peale ei pääse. Maratonijooksus muidugi ka olematud normid.

Meil ajakirjandus jahub kogu aeg mingist kergejõustikust. Samal ajal tuli ka EMil Kaidi Kivioja 8.ndaks ja see uudis tuli ka nii hilja (mõnes portaalis). Sportlaselt pole kommentaare võetud ega midagi. Ta tuli ju OMi distantsil 8.ndaks. Ta jooksis 10 km ajaga 36:29, tänased kolmikõed Luiged ei suuda vist ka hetkel rohkem. Kaidi Kivioja enne seda veel ju ujus 1,5 km ja sügas ratast 40 km tund neljaga, sisuliselt üksi tegi tempot. Kui Balta peaks täna 8.ndaks tulema, siis on seda tantsu ja tralli oi kui palju. Spordiajakirjandus sporti tõesti ei jaga.

Kivioja oma kõrvalalal teeb ka parema tulemuse kui mõni oma põhialal, aga ikka kirjutatakse Luikedest rohkem. Millega tegelevad PMi spordajakirjanikud, miks Kaidi Kiviojalt kommentaare ei võetud. Lugu ise oli väga lakoonilene, pole isegi vaeva nähtud, et see kõnetaks rahvast ja anda rahvale mõista, et tegu on korraliku sooritusega. https://sport.postimees.ee/6032691/kivioja-lopetas-triatloni-emil-olumpiadistantsi-kaheksanda-kohaga?_ga=2.179845601.457616182.1533643708-728420862.1531285263

Kivioja on sündinud 1993 kui ma ei eksi, Euroopa meistriks tuli 1982 aastal sündinud.

Anette Veerpalu lõpetab karjääri, suur uudis igal pool. Vaadake Võrumaa pikamajooksude protokolle. Tihtilugu ta naistest teises kümnes ja koguni kolmandas kümnes. Orienteerumise MMil kõva avavahetuse teinud Annika Rihmale kaotas Veerpalu 10 minutit ühel jooksul. Üle minuti km kohta. Üldsus ei tunnegi Annika Rihmat. Aga ka tema tase on nt 10km jooksus 36 minuti kanti. Aga teatuid sportlaseid ainult haibitakse. Ma suht kuri Eesti spordiajakirjanduse peale.

Mari Klaupid ja Anette Veerpalud, intervjuud ja asjad, suured lood. Kaidi Kivioja ja Annika Rihma kordaminekud ei huvita kedagi ? Priit, löö kord majja.

 
At 14:43, Anonymous Anonüümne said...

Miks ei uuri keegi Harry Lembergilt, miks ei osalenud Luna-Aleksandra Lagoda eestikatel? Nagu ma aru saini, siis vanuse poolest saanuks. Eelmine aasta oli jutt, et ta liiga noor ja plaa plaa plaa, teeb omale liiga. See aasta Mai lõpus jooksis Luna LEMBERGI juhendamisel Raplas 10km maanteejooksul 36:00-ga ja pani Luigele koti pähe. Võitis ka Viljandis 12 km jooksu. Võitis Juulis ka ümber Pühajärve jooksu 10,7 km. Jookseb pikki maid ja võidab ja kõiki võidab. Miks spordiajakirjadus ei peedista Harry Lembergi ja ei küsi küsimusi ? Vb ongi mingi põhjus, et vigane vms. Aga rahvas tahab teada. Praegu on siuke tunne, et Lemberg lihtsalt ei lase tüdrukul võita, et siis Luiged ei saa särada, siis ei saa pappi jne jne. Haige värk. Ajakirjanikud tehke tööd ja informeerige rahvast. Delfis oli selline selgitus Luna mitteosalemise kohta: Kadrioru staadionil ei näe ka eelmisel suvel palju furoori tekitanud jooksjat Luna-Aleksandra Lagodat. Mullu sai ta 12-aastaselt naistega konkureerides 5000 meetri jooksus kuuenda koha. Tänavu on ta ajaga 17.14 selle distantsi edetabelijuht, kuid tema uus treener Harry Lemberg ei pea täiskasvanute meistrivõistlustel osalemist õigeks. Kuna Eesti parim staier Jekaterina Patjuk taastub lõikusest, olnuks Lagodal sedapuhku hea võimalus kuldmedal kaela saada.

Sai keegi sellest aru ?

Ma tahan ikka teada, et miks Lemberg seda õigeks ei pea ??? Aga peab õigeks seda, et maanteejooksudel võidab kõiki neid eestikate konkurente pikematel distantsidel ja ka samdel distantsidel. Absurd! Eriti kummaline see, et ajakirjanik rahuldub sellise vastusega, et treener ei pea seda lihtsalt õigeks. Koolilapsed teevad ka paremat ajakirjandust vist :)

 
At 14:44, Anonymous Anonüümne said...

See eelnev hala ei päde, et sitt eestlane on häbiks maailmas. Isegi sitt mees/naine kui ta ei tee tulemust, situb ära vastaste tulemuse - see ongi nende eesmärk. Ajada puru silma. Isegi kõva vastane murdub hämamise sees. Ei suuda sooritusele fokuseerida, sest parv eestlasi on meeled vussi ajanud. See on sõjanduse ABC, et õppustel teevad kõik 5+ peale ilma stressita aga reaalses ootamatusi täis elus, feilivad arusaamatult tihti. Selleks, et meie vähestel tulemuse tegijatel mingigi šanss tekiks (super näide on see naiste uisutaja kes tuli 4 kohale), tuleb vastaste meeskonnad kihevile ajada, et iga nende soorituse tegemise ajal oleks neil peas mingi eestlastest tingitud kiiks. Sellega keerame perse teiste õnnestumised ja anname oma vägilastele õrna võimaluse võit koju tuua. Vaadake rahvaarvu ja võrrelge seda nende miljarditega kes maamunal ringi ukerdavad. Pehmelt öeldes on seis lootusetu. Vaja on siililikku kavalust tulemuste treimiseks!

 
At 15:08, Anonymous Anonüümne said...

Praegune teema pole Eesti väiksuses, vaid ajakirjanike ja sportlaste naiivses usu, et nüüd miskit tuleb. ERRis võttis just sõna Mari Klaup. Eelmine sügis oli kaks oppi, see aasta tegi ühe võistluse IDEAALOLUDES. Miks ta ise tahab ikka EMile minna ? Alaliit võiks ka sundida sportlasi rohkem võistlema, kelle tase on kahtlane. Kui lähevadki kehad enne katki, siis polegi midagi teha. Ainult vanameistrid saavad lubada seda, et ei võistle. Vaadake Erki Noolt, Kanterit, see aasta ka Kirti, nad võistlevad väga palju. Sealt tuleb stabiilsus ja kindlus. Nool tegi ühel hooajal kolm kümpi üle 8600. Enne tiitlivõistlust oli tal alati all vähemalt 2 kümnevõistlust. Täna minnakse sageli peale, kui on üks kümp all või siis mitte ühtegi.

Magnus Kirt on vahetult enne EMi teinud palju võistluseid, palju häid võistluseid. Loogiline, et tuleb ka tulemus, äärmiselt loogiline.

 
At 15:13, Anonymous Anonüümne said...

Keegi võiks Magnus Kirdi kohta statistikat teha. Võtta viimase kahe kuu võistlused kokku, kõik võistluskatsete tulemused, üle 80m kaari on hulgi. Kui nt Tanel Laanmäe oleks ka korra põrutanud 86m ja 2 korda veel 81 m näiteks ja ülejäänud 35 viset oleks olnud vahemikus 75-79. Siis ei saa ju EMile minna ja pettuda, et tuli 77. Kirt on see aasta ilmselt ka ligi 10 odakaart teinud, mis pikemad kui pronksine autasu.

Et siis tõenäosusteooria ja veelkord tõenäosusteooria :)

 
At 15:23, Anonymous Anonüümne said...

Tõenäosusteooria spordis ei päde. Nool oli 8600p tasemel ja Kirt 87m tasemel. Sellest mitmed võistlused sama tulemusega. Kuniks vorm ja tervis. Juhul kui tõenäosusteooria pädeks peaks Nool ka täna, aastal 2018 8600 tegema.
Miks Kirt eile 87 ei visanud?

 
At 15:43, Anonymous Anonüümne said...

Vaadake Šadeiko rekordeid ja milla lneed tehtud, eriti sisehooaega vaadake. Kas pole mõtlemapanev? https://www.iaaf.org/athletes/estonia/grit-sadeiko-208907 Viimane isiklik rekord tehtud aastal 2015!!!

Kuidas see nool 8600 peaks tegema, kui ta see hooaeg eelnevalt pole 8600 teinud. Antud juhul räägime kergejõustikust ja reeglina hakkab välishooaeg mais. Kui mai, juuni, juuli tulemusi pole olnud. Siis polegi midagi oodata. Reaalsus on see, et kui teed 3 kuu jooksul x arv võistluseid. Siis võta nendest tulemustest 3 paremat ja kolm kehvemat võistlust maha ja selle tulemuse saad. Tiitlivõistlustel on ju olukord teine. call-roomid ja asjad, lisaks veel närvipinge. Eesti sportlastest kõik on ju oma ära teinud või veits vähem. Eneseületajaid vist ju polegi ? on? Eneseületaja pole isegi Kaur Kivistik, sest sellele rekordile oli ta lähedal juba nii ammu ju. Pigem vormistas. Aga statistiliselt võib selle eneseületuseks panna. Kirt ei ületanud end, Kanter ei ületanud end, Kupper ei ületanud end. Mägi ei ületanud end. jne jne jne. Kelle tase on EMi 15 seas, siis 95% tõenäosusega need sportlased tiitlivõistlustel isiklikku ei tee. Täna hommikul naisvasaraheitja tegi ju ka oma ära. Lihtsalt et kui medalit tahad, siis peab üldtase lihtsalt väga kõrge olema
Saksa odamehed tegid ka oma ära, keegi ei ületanud end. Kanter tegi kuldasid võites omal ajal ka oma ära. Tiitlivõistlustel ta kunagi end ei ületanud.

 
At 17:44, Anonymous Anonüümne said...

Mina ei saa aru, et mida te tuututate. No isegi kui sportlased on turistid ja löövad raha ja aega surnuks EM-l - no mis siis! Kas te ise pole üle piiri käinud või on teie meelest piiri ületamine miski privileeg kui vedeled kuskil heal juhul 20 ruuduses toas tegelikult täitsa võõra näoga keda isegi panna ei saa? Ärge muretsege, elamistingimused ei ole seal kadestamisväärsed, pigem askeetlikud. No peteti mõne lolli lootusi kodus, mis siis, kas need lollid jäid oma varast seetõttu ilma? Nende pettumine selles, et meie odamehed ei suudagi kunagi 100 m visata pole ju mingi reaalne probleem vaid on kinni seda uskuja ajustruktuurides.

 
At 18:03, Anonymous Anonüümne said...

17:44 päris asjalik jutt. Kuigi lõpp vajub ära. Ei pettu mitte selles et meie sportsmäänid medaleid ei võida, vaid selles, et aasta tähtsaimaks võistluseks ei olda isegi mitte vormis. Kas neil endal ei ole häbi ülekaalukalt viimaseks jääda? Laasma, Laanmäe, kui palju üritanud, ikka finaali ei saa. Või Šadeiko. Mitmevõistlejad on kõik muidugi finaalis, kuid Šadeiko pole ju kunagi 10 hulka tulnud. Võibolla kunagi juuniorina.
Kiidetakse ette ja taha kui kõva 10v riik on Eesti, ometi pole pärast Noolt keegi medalit toonud. Sisevõistluste medal ei lähe arvesse.

 
At 18:13, Anonymous Anonüümne said...

Meie meeskümnevõistlejad tõukavad kuuli 14-15 meetrit. Proportsionaalse kaotuse korral päris kuulitõukajatele peaks ka naised tõukama 14meetrit oma kuuli. Ometi on meie mitmevõistluse naised 11 ja 12 meetri tasemel. Kas pole see madal tase mitmevõistlejale kes stardib euroopa meistrivõistlustel?

 
At 18:54, Anonymous Anonüümne said...

Mis mõtet on küsida. Siin blogis leichtatletiku eksperte ei ole. Kõik on siklismi ja klassikalise suusatamise spetsialistid. Või kas leidub Padrele lisaks multispetsialiste kes tunnevad kõiki alasid nagu oma.... jalgratast?

 
At 18:55, Anonymous Anonüümne said...

See on sport. Loeb võit. Kui võitu pole loota, siis pole kahurilihana mõtet ka punnitada. Väga eluterve ja jätkusuutlik ideoöoogia. Nagu reinuvader tuuridel. Ju siis ikka ala kandepind nõrk, taristu ja treeneritebaas ajast arust. Vaadates pealtvaatajaid, siis neil täitsa poogen, et kas vaatavad filmi või F1-te või kargamist. Veeretavad päeva õhtusse tudisevate kätega. Neil kama kaks mis lipp masti kerkib. Naisi vaatavad ikka himurate pilkudega. Tänapäeval on nii palju alasid, et kedagi ei raba millegagi. Loeb meelelahutus. Meelelahutuse eesmärgil ennast sandistada on tänapäevaö anakronism. See on võimalik vaid siis kui lapsena hoitakse näljas ja toiduportsu suurus sõltub kiirusest ja jõust. Kangelased sünnivad nagu lavastaarid. Kes rohkem esineb ja on tore, seda mäletatakse ja austatakse. Sellega ennast võrreldakse. Ja kui ta on omal alal parim eestlane, siis pole tähtis kas ta on maailmas 3,30 või 300-s. Ta on kunn.

 
At 19:11, Anonymous Anonüümne said...

Valesti arvad. Siin blogis on pea kõik multispetsialistid.

 
At 20:15, Anonymous Anonüümne said...

Kui kõik on multispetsialistid, kuhu siis sitakotid kadusid?

 
At 20:36, Anonymous Anonüümne said...

Priidu: ma ütlesin, ma nägin ette eufooriast vaatan tuimalt mööda.
Kui ta sporditulemusi suudaks nii ilm eksimatult ennustada oleks ta miljonär. Mitte ei loeks raha et rattapumpa osta.
Eesti spordiajakirjanduse ja sellest johtuvalt fännide eufooria mind aastaid häirinud. Kui ma oleks sportlane , ei vastaks ma ühtegi sõna Anu Sääritsa vaidstamisele (vist üks 10 võistleja ka nii kord tegi). Anu on jäemäe tipp, analüüsivõime üdini mäda ja olematu.
Nagu ka siin blogis nõutaks et miks Luna ei jookse. Krt. te tahate?! Laske inimesel suureks kasvada ja välja areneda, haiglane on lasta Sildarudel ja Lunadel liugu.
Helar Osila pidas Rasmus Mägi ennem finaali favoriidiks koos Norraka ja kummalise nimega mehega, sest Mägi võitis oma poolfinaali.
Tule taevas appi?!
Selliseid prohmakaid teeb mees kes aastakümneid sporti kommenteerinud? Lihtne. Vaata krt aegu mis mehed see hooaeg ja eeljooksus teinud.
Sama asi eesti jalgpalliga. Meeskonnad kellega eesti suudab võrdselt mängida peaksid mures olema, sest seis on siis halb.
Priit pole miski spordi "Igor Mang", iga kaine mõistusega inimene suudab 1+2 kokku lüüa.
Samas ma poleks nii kriitiline kui Priit. Pilt pole nii halb. Vaataks kasvõi soome kergejõustiku seisu.
See on see mis meil välja panna on.
Kirtile palju õnne. Tõsine töömees sai preemia.

Huu

 
At 22:43, Anonymous Anonüümne said...

Naabrid on päris edukad. Leedu naistele odaviske pronks ja kõrgushüppe napp neljas. Millal Eesti naised viimati 10 hulka tulid? Balta millalgi? Kes veel Baltale lisaks?

 
At 23:05, Blogger Priit Pullerits said...

Ja Leedu 1500 meetri jooksja kuues! 17-aastane Norra kutt võitis. Uskumatu jooks! Ja vaadake, kuidas kutt läks vedama 500 m enne lõppu. Nii joostakse keskmaad, mitte ei passita kuskil taga.

 
At 23:08, Anonymous Anonüümne said...

Just! Padre võiks teid sitakotte õpetada kuidas keskmaad joostakse.

 
At 23:20, Anonymous Anonüümne said...

Postimehe diletantlik arvamus:

Võrreldes enamiku Eesti tippkergejõustiklastega võistleb Kirt palju. See on tähtis ka spordiala mainele – mida sagedamini esinumber staadionil konkurentidega mõõtu võtab, seda parem. Ta võistleb palju ja räägib targalt. See on ideaalne kombinatsioon.

Odaviske maine EI SÕLTU sellest kui palju Kirt võistleb.
Kas kuus võitu eesti ja soome külavõistlustelt või üks euroopa meistri tiitel? Kumb on ideaalsem?

 
At 23:27, Anonymous Anonüümne said...

Kanter võistles palju ja võitis ka ühtteist. Kettaheite maine peaks ülikõva olema. Kus on noormehed ja neiud kettaheitjad kes tipu uksele koputavad? Ei ole kedagi. Kupper jaab 62m meheks.

 
At 23:36, Blogger Priit Pullerits said...

Kui hakatakse rääkima mainest, kuvandist, imagost ja muust säärasest pehmest, ebamäärasest ja amorfsest, võite lugemise rahumeeli lõpetada - sealt ei ole teil midagi tarka ega kasulikku ammutada, sest kogu selleteemaline jutt on enamasti tühipaljas, õõnes ja sulepeast imetud vaht.

 
At 23:58, Anonymous Anonüümne said...

Mitte ainult õõnes, vaid ka ülimalt ebaloogiline. Iga üksiku lause saab ümber lükata, sest pole tõene.

Meil on tekkinud mingi liberalistlik arvamus et sportlane peab hea jutumees olema, et siis nagu saab rohkem sponsoreid vms. Vale puha. Sportlase eest räägivad tema tulemused. Ta ei pea olema jutumüügimees. Või et hea kui populariseerib ala? Eesti väiksuses see ei päde. Erika Salumäe 2 olümpiavõitu pidid vallandama kõva trekisõidu buumi. Šmiguni tuules oleks loogiliselt võttes tulema enneolematu naissuusatamise taseme tõus. Kas tuli?

 
At 01:05, Anonymous Anonüümne said...

Lapsed, jätke labiilne jutt, et tulemus on A ja O. Meil saavad ministriteks PR mehed. See ütleb kõik. Vaadake natuke avarama pilguga. Ilma jututa pole sind olemas. Sa pead rääkima ennast suureks. Sa võid osata mitte midagi aga hea elu kindlustab sulle isegi mitteadekvaatse sisuga möla. Priit on selliste meeste näidetes üks ebaedukamaid, sest räägib isegi liiga asjalikult. Rohkem sõnu ja vähem tegusid!

 
At 01:28, Anonymous Anonüümne said...

Vaadake tv-d. Sügisel näet etvs 3 korda nädalas sisutut poliitklounaadi. Korraga a tund. Selle asemel võiks näidata väärtfilme. Aga valimised on tulemas. Ja spordiga on sama. Tähtis on ainult lugu, et teised ei saaks pildile. Selles ongi iva.

 
At 08:57, Anonymous Anonüümne said...

Mind see ei üllatanud. Uudis medalisajasust on näide, kuidas treitakse valmis libauudis. Miks ma peaksin arvama, et poliitikas või mujal uudiste toimetustes oldakse adekvaatsed.

 
At 09:53, Blogger Priit Pullerits said...

Palju sisukaid ja huvitavate mõtetega kommentaare, suur tänu panustamast! Jätkake samas vaimus. (Vaid kod. Huu on seekord silmapaistvalt hüplik ja pidetu, tõmbleb siia-sinna.)

Las ma räägin teile, kuidas mõjub tegelikult sportlasele tiitlivõistlus. Sest ma tean. Aga sellest räägin teile juba järgmises sissekandes!

 
At 10:10, Anonymous Anonüümne said...

Aga küsiks miks kirjutab Postimees oma lugejatele väga nõrga ülevaate? Või noh, hinnangud on pehmelt öeldes nõrgad. Pealkiri on Norrakad ei suutnud teha ajalugu. Tegelikult ju tegid. 3 õde venda pole ju varem finaalis võistelnud. See et nad 3-võitu lubasid on tavaline enne võistlust suurustamine. Aga belgia vennad? Nende kohta ei märgita midagi. Kas varem on sugulased mõlemad medalile tulnud? Kui ei, siis AJALUGU tehti küll. Paar minutit varem.

 
At 10:23, Anonymous Anonüümne said...

Ajalugu tehti küll ja paksult. Võitja vend on noorim em võistluste võitja ning nüüd on kõik kolm venda EM võitjad. Ning see sõbrakesed pole sul kettaheide, vaid 1500m jooks, mis on väga kapriisne ala võita isegi favoriitidel.

 
At 10:51, Anonymous Anonüümne said...

Kunagi oli mees nagu rakett marokolane Hitcham El Guerroj. Pidev favoriit juba teismelise east alates. Oma esimeses olümpiafinaalis kukkus, teises napilt kaotas, kolmandas jõudis sihile, väga napp ja raske võit keenlase ees. Näete siis, 3 olümpiat oma eesmärki püüda, ning seda keskmaajooksus. Hitcham jooksis ökonoomse sammuga (nagu noor Padre oma tippaegadel).

 
At 11:28, Blogger Priit Pullerits said...

...Aga Sebastian Coe ei jõudnudki oma põhialal 800s olümpial võitjaks. Moskvas teine, LAs teine, Souli ei pääsenud... Muudelgi tiitlivõistlustel õnnestus see võita tal vaid korra, EMil 1986. Jah, jooks pole kettaheide, kus on kuus katset ja keegi ei sega sind katse tegemise ajal.

 
At 11:39, Anonymous Anonüümne said...

Meedias armastatakse kelkida kettaheitja medalite arvuga. 11 medalit, enamik pronksid. Pean Noole 9 medalit kõvema saavutusena. Kaalu vahet näitab kasvõi see et ketast loobi iga nädal. Mitu korda hooaja jooksul kümnevõistluses võistled?

 
At 12:12, Anonymous Anonüümne said...

Spordiajakirjanikke on praegu päris hulk, ootaks infot veidi laiemalt. Miks ei võistle läti talent Laura Ikauniece? Tuli ta ju isegi Tallinna Nazarovi juurde treenima.
Katrin Klaup jookseb tiitlivõistlusel 200m 26,5. Keda appi kutsuda? Või on vigastuse järgne periood? Lembitu Kuuse oleks kõik selle ja palju muud ammu ära seletanud.

 
At 14:22, Anonymous Anonüümne said...

Kaalu vahet näitab see, et kettakaar on poolteist korda pikem. Millest siin rääkida? Isegi naiste kettakaar on Noole omast pikem ;) Arusaamatu rügamine on kümpp. Luuserite teine võimalus. See pole sport. See on spordi ja rahvaspordi ülemineku etapp. Mingi arusaamatu vahelüli. Ajalooline vimka. Ilmselt selleks, et spetsid oma alal liiga laisaks ei jääks. Nagu ora pees.

 
At 15:50, Anonymous Anonüümne said...

Äkki kogenumad vändamehed aitavad selgitada paari küsimust rattakultuuri osas (konkreetsemalt siis selles osas, et kuidas ratturina meheks jääda).
Mille poolest on rattakinnaste kasutamine parem kui memmeräti kasutamine suusatamises? Kas kõvad mehed ei peaks ikka ilma sõitma ja need, kes kasutavad, on lödipüksid?
Miks raseerivad suvalised harrastajad jalgu? Saan aru, et kui sõidad grand touridel, aga kui figureerid suvalisel külavõistlusel...? Kas selliseid tegelasi saab ikka alfaisasteks pidada?
Kui linnapildis liigelda, siis liiga suur osa mehi liigub naisterattaga (pean silmas nö tavaliiklejaid ning hetkel ei vihja juhtumile, kus alternatiivi puudumisel oli tarvis naise vana Optima võtta). Mis värk sellega on? Kas neil endil imelik pole? Või see on üks sooneutraalsuse suunas liikumise ilmingutest? Äkki kardetakse rebukaid vms?

Algaja vändamees

 
At 16:19, Anonymous Anonüümne said...

Sa vändamees oled ikka tõesti väga algaja. Meie, kogenud vändahundid siin sinu rumalatele küsimustele vastama ei vaevu. Kasva ja kosu ja hangi vändakogemust enne pole mõtet isade palge ette ilmuda. Harjuta viisakat ja alandlikku pöördumist siinsete kotkaste ja kunnide poole. Enne kui hilja.

 
At 16:37, Anonymous Ph.D. Cyclistica said...

No vott, algaja vändamees, nägid nüüd, kuidas isakesed sulle ära panid, üks-null ja kõmdi! Siin niisama oma infantiilsete küsimustega pläägutada pole vaja, nondega võid naiste foorumisse kolida. Siin on märksa tummisemad teemad, nagu see, et kas metsa vahelt väljudes atrõõvi minna vasaku või parema jalaga esimest tugevat vändapööret sooritades või kas hüpleval põllul sõites peab mtg-ga küünarnukist nurk olema vähem või rohkem kui 120 kraadi, ja kui rohkem, siis kas 135 on juba liiast. Need on siin teemad, mõistad?

 
At 17:09, Anonymous Anonüümne said...

Hea doktor Cyclisticus, meeldiv on kohata oma ala spetsialiste, kes samal tõusulainel surfavad. Eks ta ole, atrõõvi minemise peen kunst on arusaadav vaid valituile. Siin eksellivad mehed kes tunnevat iidset kindluslinnade piiramise taktikat, vaenlase positsioonide pommitamist raskesuurtüki patareiga.
See pole sul pedefoorumi seeneõlitamise teema.

 
At 18:58, Anonymous Anonüümne said...

Väntamine on üks tore tegevus kui selle selgeks ka saab,Proffid väntavad kerides -arusaamatuks jääb selle kerimise juures lihase lõõgastus.Pole võimalik ,et inimene suudab ala 5 tundi kerida ja lihas lihtsalt ei plahvata sellise pideva koormuse peale.Selle asja juures on mingi point mida proffid naljalt ei taha avaldada.Telekast paistab samas ,et jalad käivad mängleva kergusega 50 km tunnis kiiruse juures,müstika.

 
At 20:15, Anonymous Anonüümne said...

Kanter on konkurentstult läbi aegade parim Eesti sportlane, olgugi, et ka Noolel 9 medalit ja vehklejatel neid ka hulgi. Ka suusatajatel võiks olla. Mitu tiitlivõistluste medalid võib Kanter ühel kalendriaastal võita ??? 1, vaid 2016 aastal olid esmakordselt EM ja OM samal aastal, varasemalt ju MMid üle aasta ja EMid ning OMid iga nelja aasta tagant. Isegi kui Kanterilt see üks topeltaasta maha võtta, siis on 10 erinevad INDIVIDUAALSET tiitlivõistluste kulda. Pole nagu Noolel mingi sisekuld, mille sageli paljud vahele jätavad. Ketta tiitlivõistlust ei jäta taktikaliselt mitte keegi mitte kunagi vahele. Vehklejatel ju pooled medalid võistkondlikud. Emrichil pole individuaalseid medaleid. Vehklejatel oli võimalus sel aastal saada 4 medalit
EM-2 ja MM-2. Kanteril on AINULT 1 võimalus aastas. Pika puuga läbi aegade Eesti parim sportlane.

 
At 20:20, Anonymous Anonüümne said...

Emrichil individuaalseid medaleid on, aga vähe.

 
At 20:40, Anonymous Anonüümne said...

Kristina Šmigun oma kahe OM kullaga ja ühe MM kullaga on parem kui Kanter. Ka Salumäel on kaks kulda, kuid naiste trekiratas oli uus ja väheharrastatav ala.
Kanteri edu oli ajal kui tõsiseid tegijaid ei olnud. Kohe kui saabus Harting tegi Kanter ainult järelnopet. Kui karvane poolakas tõusis vormi ei jäänud Kanteril muud kui seletusi ja vabandusi otsida.
Eesti üldise spordi kahanemise taustal oli Kanteri EM pronks siis paugust üldrahvalik pidupäev ja võrdne pea olümpiavõiduga.

 
At 21:30, Anonymous Anonüümne said...

Las Padre ütleb kes on parim ja suurim Eesti sportlane? Muidu jäätegi vaidlema.

 
At 22:17, Blogger Priit Pullerits said...

Jakob Ingebrigtsen on parem kui kes tahes meie omadest. Uskumatu 17 a kutt, täna võidab 5000 m 13.17ga, mis Euroopa juunioride rekord.

 
At 22:56, Anonymous Anonüümne said...

Noormehe egotripp tänu stopperi leiutamisele. Vanasti oleks mõõdetud kukesammudega distantsi, mis kestab seni kuni kana kuseb.

 
At 23:01, Blogger Priit Pullerits said...

Nägite, kuidas Poola neli blondiini igasugu neegritega tugevdatud Lääne-Euroopa riikidele tutvustasid Ida-Euroopa sitkust, tugevust ja sisu!

 
At 12:37, Anonymous MargusM said...

Nägime, ausaltöeldes oli päris muljetavaldav.
Samuti ka Norra ja Belgia vendade etteasted. Tekkis lausa kergejõustiku hasart.
Kuid pole hullu, täna on euroopa ratturite suur jõukatsumine milles ka meie poisid kaarte segamas.. Hoiame siis omadele pöidlaid!

 
At 13:38, Anonymous Anonüümne said...

Poola naised tõesti väga nunnud. Poola pani palju medaleid kotti. Mis oleks kui GB võistleks ilma neegriteta? Konkureeriks sel juhul täitsa läti ja leeduga.

 
At 18:41, Anonymous Anonüümne said...

«Kuulake mind nüüd kordki: meie ainus medalilootus on Kirt. Ta saab hõbeda. Uibo saab miski nulli. Mägi jääb neljandaks-viiendaks. Kanter ja Balta rabelevad 12 hulka pääsu nimel, üks neist sinna ei jõua, aga seda ma veel ei tea, kumb.»

Ehk siis tegelikult ei läinud mitte ükski ennustus täppi. Kirt sai pronksi, mitte hõbeda. Uibo ei saanud ühtegi nulli, kõikidel aladel milles ta osales, sai ta ka tulemuse kirja. Rasmus Mägi oli kuues, mitte ei jäänud "neljandaks-viiendaks". Kanter ja Balta jõudsid mõlemad kindlalt 12 hulka. Täielik nulliring oli teie ennustus, kulla Pullerits.

 
At 10:06, Blogger miki said...

0814jejeLa semelle affiche chaussure nike femme 2017 air max 95 des lignes modernes et lisses, en plus d'une disposition de couleur noire / rouge / asics chaussures de ville argentée, mais la finition noire et douce de la couronne en forme de nike air jordan 1 mid nouveau deep burgundy poire fournit une adresse conventionnelle. Après la Grande Dépression, quand la asics gel lyte pas cher femme Seconde Guerre mondiale a commencé, de nombreux appels ont été adidas zx 750 moins cher faits à Dickie et Williamson pour faire des uniformes pour les soldats outre-mer. basket nike garon air max 2017 La chaussure Nike Air Force 1-Air Jordan 12 en haricot asics gel noosa tri 10 Baskets vert noir a été lancée le 2 janvier 2008 et vendue au prix de 160 $.

 
At 18:20, Anonymous Margus said...

Kus on hr Pulleritsul ikka ego(mis pole ju absoluutselt üllatav). Siiski siiski, hr Pullerits paneb siinsamas sõnavõtus ühe lihtsa faktiga pange. Nimelt väide, et "Eesti kaotabki enamiku mänge" on sulaselge vale. Nii et ilmeksimatu mees siiski vahel ka eksib.

Olge tublid.

 

Postita kommentaar

<< Esileht