Äsjasel EMil Berliinis Magnus Kirdi saavutatud odaviske pronksmedalit ja Tiidrek Nurme (fotol vasakul) 9. kohta maratonis võrreldes on oma arust tarkpead löönud lauda enda arvates kõva väite, et mis viga odaviskes medalit võita, kui selle ala harrastajaid on palju vähem kui maratonijooksjaid. Kui nii, siis oleks ju loogiline, et lõpetame Eestis maratonijooksjate igasuguse ettevalmistamise ning hakkame ainult odaviskajaid treenima ning küll medalid tulevad. Aga ei tule.
Ei tule sellepärast, et ükskõik mis alaga tegu, maailma tipp on ühtviisi ülitugev, olgu ala harrastajaid miljoneid või ainult paarkümmend tuhat. Ehk teisisõnu, eelmise sissekande kommentaaride osas tõstatatud teema jätkuks: see, kui palju on alal harrastajaid, ei määra selle ala tipptaset.
Tipp on alati igal alal, mil vähegi traditsioone, ülikõva. (Erinevalt näiteks naiste vigursuusatamise pargisõidust, mis on noor ala ja alles areneb.) Nii odaviskes kui maratonijooksus on pikad traditsioonid, mis tähendab, et nende alade harrastajad on viinud nende alade tipptaseme nii kõrgele, et sealt edasi on äärmiselt raske minna, sest inimvõimete piirid tulevad ette.
Teeme sellise hüpoteetilise oletuse, et paneme Eestis maratoni jooksma senisest kaks korda rohkem inimesi. Kas te tõesti arvate, et maratoni Eesti tipus sellest midagi muutuks? Lihtsalt alla kolme tunni kulgejaid saaks mõne juurde, eriti suur juurdekasv oleks aga 4-5 tunni kulgejate seas. Ma ei näe kuidagi, kuidas nende kulgejate juurde tekkimine tipptaset kõrgemale nihutaks. Sama odaviskes: pange või iga viies-kuues eestlane oda viskama, ega Eesti rekord sellest parane.
Sest harrastajate arv ei loe, loeb nende tehtava töö kvaliteet. Ja kvaliteet sõltub omakorda
know-how’st. Aga kui palju on meil Eestis seda võtta? Kus on meil Eesti maailmatasemel tipptreenerid, taastumispetsialistid jne? Isegi Mati Alaveril, näib, et tuli sein ette, kuigi ta on ilmselt end kõige visamalt täiendanud treener.
Edasi: vaadake, kui palju on Kirt pidanud selle nimel tööd tegema, et oma nüüdse tasemeni küündida – pikki aastaid! Jah, kui iga viies-kuues eestlane viskaks oda, võiks me saada juurde terve pinu täie 50-60 meetri viskajaid, aga kuidas see Eesti odavisketaset kergitaks? Et nende hulgast tuleks äkki mõni 95 meetri viskaja? Jah, võib-olla, võib-olla... aga pigem ülisuure tõenäosusega siiski mitte. Enamik lõpetaks ponnistamine 60 meetri peal, sest edasi tuleb teha roppu tööd ja peab olema tark ja tervis peab olema tugev ja peab kannatama ja endasse uskuma ja tegema tööd, kui vilju isegi ei paista jne – need on n-ö pisiasjad, mis hakkavad tipus üha rohkem määrama. Ja neid pisiasju on üliraske kontrollida, enda kasuks kallutada.
Mingem isiklikumaks. Kindlasti teate, et jooksin nooruses 800 meetrit 1.55,9-ga. No olgu, oletame, et oleksin teinud rohkem trenni kui ainult kaks aastat, siis oleks ehk saanud aja alla 1.50. Aga sealt edasi? Isegi enda võrdlemisi ideaalilähedaste 800 m jooksja eelduste puhul sain aru, kus on minu piir: kiirust pole siiski piisavalt, vastupidavust ka mitte, sest nooruspõlves jäi akumulatsioon tegemata, tervis ei peaks mu ilmselt tundlike liigestega suurtele koormustele vastu, treeneritarkusest jääks vajaka jne, jne. Ei ole nii, et otsime Eestist kokku kümme Pulleritsu ja küll mõni jookseb 1.45. Ei käi need asjad nii lihtsalt.
Need 10-20, kes on omal alal maailmas tipus, on ikka imeinimesed. Nemad tegutsevad nii või naa inimvõimete piiril, kust, pange nüüd tähele, pole võimalik enam eriti kõrgemale minna - mis tähendabki, et tipp on maailmas traditsioonidega alade puhul alati absoluutne inimvõimete tipp. Mõelge: pole ju võimalik, et seitsme miljardi inimese hulgas ei leidu kedagi, kes jookseks 100 m alla 9 sekundi. Aga näete, ei ole sellist. Isegi kui panna kõik inimesed maailmas 100 m jooksma, ei viiks see tipptaset 9 sekundi piirile.
Kunagi
tõestati seda võiduajamishobuste puhul, miks nad ei suuda joosta miili teatud piirist kiiremini – sest seal tulid füsioloogilis-anatoomilised piirid ette. Samamoodi on piir käes enamikul aladel inimeste puhul (olgu see odavise või maratonijooks) ja nüüd on küsimus vaid selles, kes suudab sellele piirile lähemale saada.
Kirt (fotol vasakul) on odaviskes inimvõimete piirile lähemale pääsenud kui Nurme maratonijooksus – see on fakt. Ja pole absoluutselt tähtis, kas ühte või teist ala harrastab kümme miljonit või kümme tuhat inimest – tipus on alati ülitihe, tipp on alati väga terav ja tippu jõuavad vaid üksikud. Kirt on jõudnud, Nurme mitte. Nii on. Mis ei tähenda, et Nurme poleks tubli mees. On. Aga Kirt on oma saavutuste poolest veelgi tublim.
Fotod 1 ja 2: Tiidrek Nurme ja Roman Fosti jooksmas maratoni Berliini EMil. Fotode autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 3: Magnus Kirt (paremalt teine) oma meeskonnaga pärast EMil pronksmedali võitmist Tallinna lennujaamas. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix
Foto 4: 800 meetri jooks Berliini olümpial 1936. Juhib Philip Edward Kanadast, võitjaks tuleb John Woodruff USAst (liidri taga kõige välimisel rajal) ajaga 1.52,9. Edwards tuli kolmandaks. Vaadake, kuidas starditi ja kust starditi! Foto autor: akg-images/Scanpix
Foto 5: Kas tunnete ära? Kes on need kolm meest, kes jagavad omavahel Berliini EMil 800 meetri jooksu medalid? Foto autor: imago / Beautiful Sports /Scanpix
Foto 6: Magnus Kirt Berliini EMil oda viskamas. Foto autor: Reuters/Scanpix
86 Kommentaarid:
Nurme ja Kirdi võrdlemise teema ::
PPullerits:
Aga eks tee isiklik, kui su tulemus on maailma kõigi aegade edetabelis 20.
—-----–---—--------------------------
jutt on siin odaviskest.
Väidan KIVIKÕVALT, et eestlase jaoks on kergem teha odaviske 20.tulemus, kui jooksus 20.tulemus. Miks? Genotüüp. Keskmine eestlane on turjakas võimsa ülakehaga mees. Kuidas näevad välja jooksumaailma parimad, seda me teame. Ehk siis, Nurme on eestlase jaoks valel alal. Sama oli Loskutov. Jooksus on eestlasel maailma tippu palju palju raskem jõuda kui eestlasel kuulitõuke, kettaheite, odaviske tippu.
Eesti mehed nagu ka soomlased on olnud jooksutipus, kuid siis ei olnud aafriklasi ja araablasi massiliselt ei harrastamas ega võistlemas.
Sellik oli tipus. Kuid tema ajal teadis maailm vaid ühte keenlast - Miruts Yifterit. Henry Rono ka.
Tõestus, et masside lisandumine viib tipptulemust edasi:
Kui kaugele on pärast Sellikut viidud pikamaajooksu maailmarekordid? Kui kaugele on pärast Puustet viidud odaviske maailmarekord?
Ei ole Kirt tublim kui Nurme. Ta valis vaid endale optimaalselt sobivama ala. Sellise, kuhu ei ole asja miljonitel maailma alatoidetud kõhnadel. Kelle ainus mõeldav ala on jooks.
Kui palju viskaks oda Mo Farah?
...ja kui kiiresti jookseks maratoni Röhler ja Vetter? Ei saa aru te mõttetu MO-küsimuse mõttest...
Üle-eelmisele: tase ei ole läinud edasi seetõttu, et aafriklased on jooksma tulnud, vaid tase on edasi läinud peamiselt tänu muudele teguritele: paremad jalatsid, parem ja teaduslikum treeningmetoodika, paremad taastumisvahendid, parem füsioteraapia. Mis te arvate, kuidas harjutas olümpiamedalimees Jüri Lossmann? Oli tal pulsikell? Olid tal lõunalaagrid? Olid tal taastumispulbrid ja -segud? Oli tal arusaamine ja teadmine mingitest anaeroobsetest lävedest? Ta ikka laktaati mõõtis? Ja kas või pulsi sagedust hommikul?
Inimesed on jäänud samaks, edasiminek on tulnud väliste ja kõrvaliste tegurite arvelt, peamiselt teaduse arengust ja selle saavutuste rakendamisest. Ega Müncheni olümpia ajal ju aafriklased kõvasti jooksnud. Miks? Sest neil ei olnud seda oskusteavet, mis eurooplastel ja ameeriklastel. Kui see oskusteave jõudis sinna, tulid ka tulemused. Eurooplased ja ameeriklased aga mugandusid ja hakkasid endale sugereerima, et mustadele vastu ei saa. Krt, kui Seb Coe praegu jookseks, näitaks ta koos Ovetti ja Crami Steve'iga, kuidas valged mehed neegritele säru teevad. Nende tippajad oleks ka praegu supertippajad, aga nad jooksid parimaid aegu veerand sajandit tagasi! Kus on siin see väidetava jooksjate arvu suurenemise pinnalt tekkiv edasiminek tulemustes, ah??
Mo küsimus pidi illustreerima tüübi sobivust alale. Mo tüüpi pisike ja kõhna teeb jooksurekordi. Wetterisugune härg viskerekordi, võrdsuse mõttes peaks Mo-le andma kergema oda.
Maailmarekordid olid korrelatsioonis eelmise sajandi algul, kui võistles omavahel valge rikas keskklass. Ka siis tegid sihvakad mehed jooksu ja jämedad poisid ketast, kuid geenipõhi oli sama.
Hiljem tulid kiired aafrika džunglielanikud ja vastupidavad aafrika savannikulid, kelle aastatuhandete adaptsioon andis eelise.
Meie esiisad veeretasid põllult kive ja kõndisid hobuse taga atra hoides, aafriklased ajasid oma karja või lausa metsikuid ulukeid taga. Kes treenis õlavart, kes achilleuse kõõlust.
Tõenäoliselt tarvitasid Coe ja Ovett aineid mida täna ei tohi. Kuidas nad muidu Saksa DV poistele vastu oleks saand? Sakslane Cierpinski jooksis nägu jänes kõigil eest.
Korrelatsioon on täitsa olemas. Mida rohkem ala harrastajaid, seda kõrgem on tipp. Seda suhteliselt kõvem (teiste aladega võrreldes) on ala maailmarekord. Matemaatiline loogika.
Mida rohkem on võistlejaid, seda kõvem on mees kes võidab.
Mida rohkem eestlasi viskab oda, seda suurem on tõenäosus, et leitakse 95m potentsiaaliga mees. Võib olla ka et ei leita isegi 30 aasta jooksul, sest valim on liiga väike.
See et Kirdil võttis palju aastaid odaviske tippu jõuda, ei näita midagi erilist. Igaühe tee on individuaalne. Värnik jõudis ju kiiresti.
Vene ajal oli nii mõnigi eesti mees valis suusatamise asemel laskesuusatamise ja sileda jooksu asemel takistusjooksu, sest üleliidulistel oli kergem läbi lüüa, ehk koht protokollis oli ilusam.
Inimvõimete piir on olemas, kuid see on teine teema.
Paljud 10000m mehed lähevad üle maratonile, sest seal on võimalik elatist teenida. Rahvast lisandub, maailmarekord just igal aastal ei parane, kuid katsu sa suurel maratonil 20 parema sekka tulla. Heitjapotentsiaaliga mehed ei lähe kõik oda viskama, osa läheb ketta ja kuuli peale, osa atleetvõimlejaks ja suur osa kommerts rammumeheks, sest just seal on võimalus teenida, erinevalt odaviskest. Näe üks potentsiaaliga mees läks isegi ameerika jalgpalli mängima. Jälle odaviske supp lahjem.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
/El teisisõnu, eelmise sissekande kommentaaride osas tõstatatud teema jätkuks: see, kui palju on alal harrastajaid, ei määra selle ala tipptaset/
Igal juhul on mistahes alal oma tipptase, olenemata sellest, kas seda ala harrastab 3 või 3 miljonit inimest.Kuid vahe ongi selles, et sellel alal kus harrastab 3 miljonit inimest on andekaid ja töökaid sportlasi määratult rohkem, mis loob eeldused kõrgeks tulemuseks. Ma olin koolis klassi parim sportlane, kuid klassidevahelisel võistlusel olin tavaliselt kolmas, neljas number, koolide vahelisel võistlusel mahtusin heal juhul esimese 50 hulka. Kui poleks konkurentsi teistest koolidest juurde tulnud, olekski ma enda arvates parim sportlane.
Või võtame näiteks takistusjooksu. Seda ala ei harrasta nii palju sportlasi kui siledat maad. Ma julgen küll väita, et taksituse absoluutsed tulemused on nõrgemad Eestis kui sileda maa tulemused. Eesti meistrivõistlustel om kindlasti kergem medalit võita taksitusjooksus kui näiteks 800 või 1500m distantsidel. Sageli pole takistusjooksus välja panna isegi kolme sportlast.
Mul üks endine hea käega jooksja ütles, et tema odaviske parim tulemus on 55 m kandis, mis annab maailma hooja aedetabels kõrgema koha kui hilsemal jooksudistantsil, kus ta oli Eesti tipus.
3000tak on Eesti oludes erakordne pull jah. Pakun et Lätis Leedus ja soomes sama asi. Sel alal on latt kõige madalamal. Vist ka kogu maailmas.
Rahaga taset nüüd küll ei maksaks kaaluda. Kui raha aluseks võtta, siis kõige kõvem Eesti sportlane on Kanepi. Või Klavan? Nii dartsi kui snuukeri alaliidud suudavad pakkuda 1-3 kohale suuremat raha kui 20 000 toltsi, ometi on triatloni võitja meie silmis kõvem mees (saab näiteks 5000 auhinnaks).
Jään oma juurde. 2:05-2:10 on eesti sportlasele kättesaamatu, 90m odaviskes aga saavutatav, Andu oli ka päris lähedal. Kirt on täna maailma tipule lähemal kui Nurme, kuid sel põhjusel et odaviske tipp on hõredam kui maratoni tipp. 2018 Euroopa meistrivõistluste maratoni paremikku ei osanud keegi ette ennustada, odaviske favoriidid aga olid teada. Maratonis oli enamus riike esindatud 5-6 võistlejaga. Muudel aladel oli piir 3 esindajat.
Mitmed rassid on sobivamad maratoni jooksma kui eestlased. Araablased näiteks, tulid ja panid aafriklastele kolinal, Said Aouita, Morcelli, Skah, El Guerrouj,... USA maratonirekord on marokolase Khannouci käes, viimase maratoni EMi esikuuik v.a. võitja olid aafrika päritolu.
Kas Nurme ongi aja peale jooksmas käinud? Tema senised jooksud on kvalif aja ületamine ja tiitlivõistlused, kus joostakse ettevaatlikult, et lõpetamine kirja saada. Muidugi võib olla et 2.14-15 ongi tema lagi.
Padrel on õigus.
Tõsi ta on et mustade poiste mott on kordades kõrgem jooksuradadel. Kui võrrelda nüüd nt maratoni rekordeid., siis vahed ju nii üüratud protentuaalselt polegi. Palju on jooksnud kõige kiiremini must poiss ja palju valge poiss? Norras ju ka väga tugevad jooksumehed olemas. 1500m maailmarekord pole isegi 17 aastasele valgele poisile nii ilmvõimatu ülesanne. Pole tõeti need mustad valgetest nüüd nii üle. Kui see motivatsiooni koef välja võtta, siis absoluutse tipu vahe ei pruugi nii üüratu ka olla.
Kui nüüd erinevate alade tippudest rääkida, siis ses suhtes nõustun, et olenevalt ajastust, on iga tradtsionaalse ala tipp kõva. Väiksematel aladel see sageli pole alati kõva. Kettaheites 65 meetrini võib treenida küll päris paljusid mehi. aga vot 70ni juba ei treeni. Odaviskes 80-85m mehi võib juba toota. Aga 90+m mehi juba toota ei saa. Jalkas saab Klavaneid toota, aga Messit ja Ronaldot ei saa. Aga Klavan oleks odaviskes ilmselt 82-83m mees. Heal päeval saaks medalimatset tunda. Jalkas on ta tase heal juhul 1000 mängija piiril. Fererei, Nadali, Djokovici toota ei saa, aga Kanepit ja Kontaveiti saab, kuigi ka nemad on andekas. Jutu mõte selles, et kui kõik Eesti naised panna tennist mängima, siis pole sugugi kindel, et Kontaveidist paremaid mängijaid poleks. Aga kui panna kõik mehed mängima tennist, siis suht kindel, et Djokovici alistajat pigem ei tuleks. Küll aga võiks Zoppi edestada.
Valgete probleem tänapäeva ühiskonnas on pigem motivatsioon vastupidavusaladel. Endiselt kui asi on geenides, siis miks pole ühtegi musta suusatajat Norras ja Prantsusmaal ? usun, et selliseid musti on päris palju, kes nendes riikides sündinud.
Samas on Norras praegusel ajal ikka väga-väga kõval vastupidavusalde tegijad, nii suusatajad kui ka jooksjad.
Tänaseks on sünnist saati Euroopas elanud väga palju musti, miks neid talialade juurde ei tooda. Piisab treeneril vaid öelda, et sa oled paduandekas ja hakkad räigelt ppappi saama. Miskipärast ei hakka mustad treenima või ei näe neid tipus. Miks rattamaailmas pole musti väga ?
Jooks on oma olemuselt niivõrd lihtne ja üks raskemaid spordialasid, raskem kui suusk ja ratas. Jooks on oluliselt rutiinsem tegevus. Valged lihtsalt ei viitsi. Vb mingi % siiski on mustade kasuks, aga kindlasti mitte nii suur nagu valged seda näidata tahavad või mis....
Miks see kedagi huvitab, kui kiirelt keegi jookseb? See on jooksja enda probleem.
Jooks ei ole raskem kui suusk. Suusk on aeroobselt palju nõudlikum. Samuti on sõudmine raskem kui jooks.
Ärge sitakotid mölisege kui te midagi ei tea. Neegrite sääreluu on sirge, mitte kõver nagu valgetel. Edu. Nende lihas on elastsem ja kõõlused suuremad kui valgetel. Edu. Kiltmaal sündinutel on hapniku omastamine parem. Edu.
Suusk on kogu keha töö, käed selg kõht pluss spetsiifiline tehnika. Jooks vajab eelkõige nö. joostavat keha. Pikad jalad ja kidur ülakeha. Käed vaid tasakaalu hoidmiseks. Olematu kael. Käblikud Gebreselassie ja Bekele. Bekele oli jässakas, tal oli fantastiline põrge. Ka valged on teinekord sobivad, selline omapärane antropoloogia peab olema mis võimaldab väga energiatsäästva sammu, vaadake jutuubist Vireni ja esimest meest alla 13 minuti britti Moorcrofti. Sa pead suutma joosta nagu neeger, liiguvad vaid jalad, mitte keha. 99,99% valgeid seda ei suuda.
Kõvad valged Rupp ja norrakad on väljanägemiselt nagu valged neegrid. See lubab neil konkurentsis olla. Kui ameerika neegrid massiliselt oda hakkaks viskama, siis poleks sakslastel ja Kirdil sanssi.
Mis on norrakate suusaedu taga? Tihe võistlus ja laagerdamine ühise pundiga. Siis on pidevalt panemine peal. Ses suhtes on Team Haanja õige suund. Aga kes neile võistlusi korraldab? Eestis ei ole kohaliku äri kontsentratsioon piisav, ei vea norra taset välja. Kui Eestis on koondiste riietaja reeglina Naik, siis norra rootsi sõidavad omamaise valmistaja peal. Raha ringleb ja see tekitab sisemise arengu.
Jutupabulat võib veeretada seinast seina, kuid Padrel on kokkuvõttes õigus.
Mida PP arvab?
Luna-Aleksandra Lagoda püstitas uue 13-aastaste neidude maailma tipptulemuse!
http://marathon100.com/uudised/vaata/luna-aleksandra-lagoda-pustitas-uue-13-aastaste-neidude-maailma-tipptulemuse
Miks peaks PP midagi arvama lastelaagri tegemistest? PP-l on suured asjad ajada: Lõuna-Eesti malevkonna organisatoorsed küsimused, Koiva jõe forsseerimine, Riia linna piiramise taktikalised üksikasjad, Ansipi tagasi koju kutsumine, sest kord riigis on käest ja pole mehi kes õla alla paneksid ja palju palju muud.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Maailma sadade miljonite seast leiab erakordseid tüüpe, kes on koolis kirjas kui 13 aastane tütarlaps, kuid kelle hormonaalne seisund on kui 22 aastasel meesinimesel. Loodetavasti tulevikus sellised transgender tüübid ei saa luba osaleda naiste võistlustel.
Mis mõtet on noorte rekorditel? Kui tihti on seal tehtud väikest õgvendust a la kell varem kinni või eksida ringide lugemisel -1 ühikuga?
Kus on meil Eesti maailmatasemel tipptreenerid, taastumispetsialistid jne?
Millega tegeleb üks taastumisspetsialist? Kes teab palun seletage.
Taastub loomulikult
Kas taastumine on post-dee ajastu sõna?
Enne Riia peale minemist tuleb tagala kindlustada. Ehk siis Pihkva Vojevoodkond kontrolli alla võtta. Kas Padrel on selleks piisavalt võimekaid mehi? Tublisi väepealikke? Küllaldaselt tagalamanti, õlu, liha ja laskemoona?
Vahva oleks vaadata küll kui Läti Seimi kindlustornis lehvib sinimustvalge ja Eesti väed linna rüüstavad.
Muideks, naised, õlu, viin ja liha rekvireeritakse kohalikult elanikkonnalt, seda ei pea ise kaasa võtma.
Postimehe pealkiri
TÄNAK JÄTKAB KINDLA LIIDRINA, ENT AVALDAB ÜLLATAVA TÕE
Huvitav et Postimees sepistab Tänakust apostlit. Pea siis juba pühakut. Millal peab Tänak eesti rahvale mäejutluse?
Mehed, malevlased, sitakotid ja teised! Jutuubis on Tallinna Jalgpalli avatseremoonia rahvatants. Paari päevaga on video saanud pea 80 000 vaatamist. Päris kõva tulemus. Andke teiegi oma panus Eesti asja ajamisse!
Otsingurivi string :
Uefa tallinn opening ceremony
Lp Panta Rhei, aitäh, et annate olulise panuse keskustelu kvaliteedi olulisse tõstmisse, ent teie tõstatatud rahateemale vaidlen vastu.
Ütlete, et etiooplast motiveerib 250 000 USD auhinnaraha. Kas teie arvates on eestlased nii rikkad ja raha kasvab puu otsas, et Nurmele, teile ega mulle ei kuluks 250 000 ära? Selle eest saaks ju oi kui paljut! Võrreldes etiooplase 30-40 USD kuupalgaga on 250 000 ikka nii suur raha, et nemad ei saa sellest numbrist isegi aru. Aga näete, mind ja teid ja Nurmet see millegipärast ei motiveeri?! Eesti keskmise palgaga kuluks selle teenimiseks ju 16-17 aastat. Oleme kõik juba miljonärid nagunii või? Või pole siiski asi rahalises motivatsioonis?
Lp 16:59 ütleb aga ülitabavalt: "Sa pead suutma joosta nagu neeger, liiguvad vaid jalad, mitte keha. 99,99% valgeid seda ei suuda."
Just! Vaadake Seb Coe jooksutehnikat! Kui Coe'd intervjueerisin, rääkis ta mulle, et jooks on äärmiselt tehniline ala. Ja vaadake, kuidas ta jooksis: vaid jalad liikusid, keha oli paigal; sa võisid talle taldriku veega pea peale panna ja see ei läinud ümber ega hakanud isegi üle ääre vett maha ajama - vaat see oli ökonoomne tehnika! Ja mees jooksiski MRid.
Mida ma arvan Lagoda MRst, küsib 22:43. Vastan: lugege lugu Ladogast, kus on mainitud 14a-ste MR valdajat, oli vist serblanna - kas te olete temast hiljem täiskasvanute klassis midagi kuulnud?
Väga õige, 11:46, täna käisin Lõuna-Eestis olukorda inspekteerimas, tutvusin raskesti sõidetavate väikeste ühendusteede olukorraga ning metsade läbitavusega.
Hea meel on tõdeda, et viimaste sõnavõtjate sõnavõttudes on tunda tugevat kibelust võitlusse minna. Mul ka! Kui vaadata, kuidas liberastid-tolerastid-soroslased-globalistid me maailma lõhuvad ja lagastavad, siis hakkavad paratamatult käed sügelema. Kas teil ka?
Väga sügelevad! Andke ainult ette!
See on hästi öeldud, kaunis-literatuurselt : tunnevad kibelust võitlusse minna.
Kui keegi Eesti rahvale mäejutluse peab, siis üksi Padre Pullerits. Ei keegi teine. Ei isegi Ansip mitte! Ei isegi YanaToom mitte!
Väike strateegiline nõu teile mehed, kui juba kavatsete Balti värava Riia linna orki võtta, siis peaks ka Vilno, Kaunase ja Köniksbergi maha põletama. See selleks et sakslased eemal hoida, tahavad ju nemadki Riia neitsit riisuma tulla kui värat valla. Aga trääsa neile raiskadele!
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Täiesti asjalik lugu Priidult. Iga ala tipp on tegijaid täis . Olgu selleks male, rattaorienteerumine, allveeujumine, odavise, maraton.
Suvalisel plönnil sinna asja pole.
Võime ju võrrelda harrastajate arve ja auhinnarahasid.
EM pronksiks tuleb oda 85m visata ja just sellel päeval.
Huu
Ses suhtes natukene saab vaielda. Et iga ala tipp alati polegi nii kosmiline. Kui vaatame viimast kergejõustiku EMi, mis kõigil värskelt meeles, siis sealt on palju näiteid tuua. Meeste teivas, väga kõva tase 6m mehed, vaieldamatu tipptase. Meeste kolmik ? no ei ole igal ajal see tipp nüüd nii kosmiline ka. Meeste kümbevõistluses sai pronksi sellise tulemusega, millega poleks Atlanta OMil 22 aastat tagasi isegi 10 hulka tuldud. Kui toome siia juurde nt jalgpalli. Priidu "lemmikmängu". Siis sellisel alal sellist kõikumist pole. Et kord võidan kolmiku 18 meetriga, kord 17 meetriga. Teine küsimus on see, mida me võrdleme, kas tippude tippu või medaleid. Jalkas pole olnud aega, kus poleks olnud Messi ja Ronaldo suguseid tegijaid. Enne neid oli vana Ronaldo, Zidane, enne seda veel Maradona jne. Kossus Lebron James, Bryant, Jordan jne. Ehk siis kui persoonide keeles rääkida, siis SUURTEL aladel on praktiliselt alati ere tipp olemas. Teine hea näide on meeste tennis. Sel sajandil on see tipp ikka ülikõrge olnud. Enne Federei ajastut oli ju Pete Sampras, kel ka hulgi suure slämmi võite. Tglt on ikka trobikond OMi alasid, kus traditsiooni nagu ka, aga see tipp pole alati nüüd nii ere ka.
Võtame näiteks naiste kõrgushüppe. Anna Iljuštšenko rekord oli 196, sellega saanuks EMil pronksi. No ei ole see 196 nüüd nii ulme tulemus. Finaalis saadi 10. koht 187 cm-ga, mida suutnud isegi Eleriin Haas sel aastal. Teame ju kõik kuidas tema sportlik vorm on. Et siis medal ja 12 koht. See on ikka selline tase, et kui panna kõik naised Eestis kõrgust hüppama, siis ma küll julgen väita, et 190cm ületajaid võiks vaat et kahe käe sõrmedel üles lugeda. Ja kui neid nii palju oleks, siis üks hüppaks ikka 196 ja saaks pronksi. Aga vat kui kõik Eesti naised tennist panna mängima, siis ei pruugi nad kohe kindlasti suure-slämmi poolfinaaligi jõuda.
Lp eelmine, EMist kergejõustikus pole eriti mõtet rääkida kui tipptasemest, sest tipptaset näeb ikka MMil ja OMil, kus kohal ameeriklased, Kariibi mere maade tegijad, aafriklased. EMi tase (sh 10-v!) peegeldab üldist Euroopa allakäiku ja nõrgenemist, sel pole tipptasemega palju enam pistmist.
Lp Panta Rhei, aitäh veel kord sisuka diskussiooni eest, mis viis mind rahateemalt edasi järgmisele mõttele, kui täna hommikul koeraga jalutasin. Nimelt, kas küsimus pole mitte võimaluste ja valikute vähesuses ja paljuses? Aafriklane ei pruugi näha muud võimalust, kui hakata jooksma, sest see on ainus valdkond, kus ta võiks enda arust küündida suurt raha teenima. Aga eestlased ja eurooplased - neil on valikuid rohkem. Selle asemel et joosta ja loota, et äkki hakkad võitma, läheme meie pigem ülikooli juurat või majandust õppima, sest seal on palju lihtsam oma suur raha kokku ajada: õpid korralikult, saad hea töö ja raha tuleb. Aga jooksuga on alati risk: seal jätkub teenistust ikka väga vähestele. Keegi ei räägi ju neist tuhandetest aafriklastest, kes kulutanud nooruse ja võib-olla ka tervise, et jooksus sinilindu taga ajada, aga pole saanud muhvigi, sest 13.30 või 2:15, mis Eestis on pealkirjade vääriline tase, ei anna Aafrikas sul isegi lootust söe- ja tellispururajalt muu maailma tartaanile ja asfaldile jooksma pääseda.
Nii et siis see pole raha, mis ahvatleb aafriklasi jooksma, vaid muude asjalikumate võimaluste nappus, mis sunnib neid panustama jooksule, mis on tegelikult sama "hea" kui loota lotoga miljon võita.
Austatud sitakotid! Kas lõpuks poleks aeg asja sisusse tungida. Alal ja alal on vahe. Ka kergejõustiku alade vahel. Väidan, et jooks ja kaugushüpe on alad, kus on võimalik nö. Looduslik talent metsast tuleb ja lööb kõiki (Beamon, Komen).
Teiseks on alad, mis nõuavad vähemalt paari aastast tehnika lihvimist - odavise, teivas, 10võistlus.
Jooksus on kasulik aastaid intervalle joosta, aga see ei garanteeri sulle edu uue noore energiat täis mehe ees. Daniel Komen tuli ja jooksis 20 aastasena 5 maailmarekordit. Teised pikamaajooksu gurud vaatasid mokk töllakil pealt.
Kuul ja ketas on alad, kus peaks võitma kõige raskem ja tugevam mees. Ometi see ei ole nii, sest lisandub tehnika peensuste osa soorituses. Siin on vaja treenerit ja video tegemist, et asja omandada. Miljonitel vaestel aladel elavatel kettaheite talentidel ei ole selleks võimalust. Nende kettaheite või odaviske karjäär jääb juba algfaasis katki.
Teeme järgmise mõttegümnastika. Suumahherit peetakse maailma parimaks auto kiirsõidu tšempioniks. Aga kust me teame et mõni aafrika neegripoiss temast parem poleks olnud, kui oleks saanud juba noorest peast kardi ja pisivormelitega alustada? Neegripoiss sai proovida vaid jooksu, kas tal leidus selleks talenti või mitte. Kui ei, läks ta põldu harima ja lapsi tegema. Kui oli, läks ta jooksutreeninguga edasi ja temast sai konkurent Nurmele ja Fostile.
Kui Nurme astub stardijoonele, siis ta ei tea, kas meestesummas on uus bekele tagarivis ennast peitmas. Kui Tänak läheb starti, siis ta teab, et tema konkurentideks on samad mossis nägudega 2 prantslast ja 2 britti ja soomlast. Kõik.
Meile, eestlastele oli väga edumeelne murdmaasuuska harrastada. See elimineeris miljonid potentsiaalsed konkurendid lumeta aladelt. Lisaks maad, kus on lund, kuid mitte piisav ühiskonna tehnoloogiline tase - Gröönimaa, Tiibet, Nepaal. Näiteks suure populatsiooniga Hiinas ja Jaapanis on küll lund, kuid murdmaasuusal lihtsalt pole populaarsust. Njeetu! Euroopa Alpi aladel /prantsus itaalia austria/ läksid talendid mäesuuska tegema, kes seal läbi ei löönud, need proovisid oma õnne murdmaasuusas. Jälle elimineeritud tuhanded potentsiaalsed konkurendid.
Tubli, mehed, seekordne diskussioon on igati asjalik ja edasiviiv, kiitus ja tunnustus kõigile argumenteerijaist sõnavõtjaile! Ükski Eesti korporatiivmeedia kommentaarium ei ole pakkunud sel teemal nii ruumakat arutelu, ega ju? Olete minuga nõus?
Härra Pulleritsul on õigus ja sel sitakotil on õigus. Asjalik vaidlus on tore, kuid tundub, et tihti stardime erinevalt platvormilt. Ühesõnaga et MIDA ME HINDAME? Kas rahateenimise võimest lähtuvat "kõvadust" või puhtast sportlikust vormist lähtuvat kõvadust a la Nurme 9.koht 72 parima eurooplase konkurentsis.
Mäletate õnnelikku ohkimist meie meedias kui Hunt pääses NFL meeskonda miljonilise palga peale. Enamus arvamusi oli et super kõva mees, sest katsu sa eestlane suusatamise, jooksu või korvpalliga aastas 3milj kuiva teha.
Kahtlemata on kõva mees, sest väga palju kõvasid mehi pürgis samale kõrgepalgalisele kohale. Aga globaalses plaanis? Miljonid pisikesed hiinlased ja kõhnad aafriklased ei saa poliitilistel ega füüsikalistel põhjustel NFL kvooterbäki kohale konkureerida.
Siit lähtudes kõige kõvem ala on male.
Ei ole nõus väitega, et kuna jooks ja odavise on nii erinevad, siis võrdleme neid auhinnaraha järgi. MM võistlustel on pjedestaali kohtadele auhinnaraha. Kõigil aladel sama, sest kui oleks näiteks 100m võitjale 10, aga odaviske võitjale 8, oleks kohe diskrimi süüdistus platsis.
Edasi. Kui maadlus jääb olümpiaprogrammist välja, siis mis põhjusel vedeleb vasaraheide kergejõustiku programmis? See on ju sisuliselt sama ala kuuli ja kettaga. Maratoni ja vasaraheite võitjad on formaalselt sama kõvad, kuna saavad mõlemad oma 10 ühikut kätte. Esimene on parim kogu maailma arvestuses, sest jooksu tehakse tõsiselt uus-meremaast norrani, teine parim kesk ja põhja euroopa riikide arvestuses.
Heited on suurte ja tugevate valgete pärusmaa, keda on protsent maailmast. Ka mustade ja kollaste seas on suuri ja tugevaid inimesi. Ometi ei ole neid heiteplatsidel näha. Nad vist valivad oma rahvuslikud jõualad nagu maadlus, sumo,...
Kokkuvõttes? Loskutovi 40.koht olümpia maratonis on sportlikus plaanis kõvem kui Kanteri kuld kettaheites.
Sporti mõõdetakse kahjuks glamuuri järgi. Tänak on Eestis 100 korda kuulsam kui Nurme.
Mis me teha saame muud, kui glamuurses ja kuulsas Pulleritsu spordiblogis nutmas käia. Siinkohal palju tervisi vanameistrile ja tema semudele.
Nõus.Neegrid pole auto rallisse ja formelisse seetõttu sattund, et ei suuda niivõrd pikalt keskenduda,olgem ausad see sport on noatera peal käimine.Ehk siis pelgavad surma rohkem kui valge mees.
Kunagi oli üks tubli mees, Pärtel nimeks. Kirjutas asjalikku teksti, külma loogikat. Teaduse mees ja spordi mees. Padre peaks ta tagasi meelitama. Kindlasti on tal odaviske ja autoralli kohta rohkem ütelda kui siinsetel mölalõugadel kokku.
Mida peaks Padre Pärtlile pakkuma? Kas raha või igavest kuulsust ja rahva armastust oma glamuurses blogis?
Jobud, te olete valel teel. Iibe puhul on olukine protsess, mitte tulemus. Kas poiss või tüdruk, no keegi ikka tuleb kui üritad. Peamine on siiski sujuv ja libe protsess oma kõrghetkedega. Keda kotib sporrlaste vahtimine? Tähtis on selles ise osalemine ja mitte teleka ees mölutamine või lehe sirvimine. Tähtis on ise spordi kogu protsessi nauding sihtpunkti väljavalimisest sinna jõudmiseni. Sadomasodele käib sinna vahele ka piinade kannatamine nagu PP saladuslik võistluskeeld.
Mina valiksin rahva armastuse Pulleritsu glamuurses blogis aga mina pole Pärtel kahjuks.
Ma olen päris kõva mees, jooksen, suusatan ja olen vana luuraja, artillerist ja hübriidsõja spetsialist, ometi leimitakse mind kohe sitakotiks niipea kui suusablogisse nina pistan. Raske on niiviisi.
Jooksed, suusatad, luurad ja pommitad, tubli. Aga tsiklismiga tegeled? Maastikukrossi sõidad? Nähtavasti ei. Järeldus: sitakott!
IAAF-I käesoleva aasta 3599 tulemus 800m on 1.55.0, kümnevõistluses on sooritatud vaid 500 tulemust ja see on 6400 punkti, odaviskes 1161 ehk viimane tulemus on 64m. Numbrid räägivad kõigest!
Millest nad siis räägivad?
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Linnamaratonide kõva auhinnalaud on loomulik tulem. Sponsoreeriv suurfirma paneb kogu linnasüdame täis oma logo ja kirjaga stuffi. See seisab seal kuni 10 tundi, kuni viimase lõpetajani. Reklaam missugune. Pluss reklaamid meedias ENNE võistlust. Sellise pressingu pealt 1,5 miljonit auhinnarahadeks maksta on käkitegu.
Sama trikki ei saa teha odaviske võistlusega. Odaviske massivõistlusi ei ole ega tule. Väiksemas skaalas on, soomes on külades odaviske päevad.
Lossmanni ajal oli spordiga tegelda ja veel enam olümpiale pääseda valge eliit härrasrahva privileeg. Ise maksid, ise sõitsid. Selliku olümpial oli aafrika riikide boikott. Massiliselt aafriklasi hakkas spordi juurde imbuma alles pärast 80 aastate massimaratonide buumi. 1992 olümpiafinaalis 5000 võitis küll sakslane Baumann, kuid ülejäänud 14 matsi olid kõik neegud. Mitu neegut jooksis Montrealis koos Sellikuga? Mõni üksik tuneeslane ehk?
Aafriklased tõid uue pikamaajooksude kvaliteedi, ning neid tippaegade jooksjaid tekkis palju. Nurme konkurents on oluliselt kõvem kui oli Sellikul. Isegi kui arvestada et valgete brittide, rootslaste, soomlaste tase on suhteliselt alla käinud Selliku ajaga võrreldes. Rootslaste tase on tegelikult päris kõva, sommidele panevad pikalt.
Nurme hetkesooritus Berliinis oli viis, ilma miinuseta. Kuna võitis trobikonna 2:10 taseme mehi. Muidugi ei ole ta maailma paremikule nii lähedal kui Lossmann ja Sellik. Aga kui me mõõdame subjektiivset asja nagu tublidus. Katsu sa neegritega joostes 10. tulla. Saksmannidega raskusi tõugates võid 3. tulla küll. Kes on tublim?
Kas Priit mõnele rattavõistluse ka läheb?
Üle-eelmisele: mis puutub siia, kui palju on Nurmel konkurente? Nurme 5000 m parim aeg jääb Sellikule alla veerand minutit, 10 000 m aeg aga koguni 1.20, ja see on isegi Toomas Turbi parimast ajast üle minuti nõrgem, nõrgem üle 20 sekundi isegi Ants Nurmekivi ei tea millal kiviajal joostud margist. Mis me siin võrdluseks aafriklastest räägime - jooksku esmalt Sellikust ja Turbist kiiremini.
Näe jälle Padrel õigus. Ma olen teile ka varem rääkinud. Pole mõtet Padrega vaielda. Tal on raudsed argumendid lauale visata. Niiöelda luu on kurku löödud. Katsuge nüüd rahuneda.
Mis aineid Turb tarbis? Sama küss Selliku ja Nurmekivi kohta. Ja üleüldse, mis nikerdamine siin jälle toimub! Vahepeal nähti suurt pilti aga nüüd jälle kõik kannikas.
Õhu kvaliteedi vahe toona ja nüüd. Mõned küll rääkisid et Brežnevi ajal oli läppunud õhk ja arengu seisak aga välja tuleb et spordimeestele mõjus hästi. Sellik Turb ja Nurmekivi tõmbasid kopsu õhku täis ja lasid 2 ringi ühe sõõmuga. Proovige palju täna läheb.
Jaan Talts sõi Brežnevi ajal puhast eesti pekki ja ükski türklane ei saanud talle vastu. Aga täna? Leedu juust ja poola õun. Tuul puhub pikali. Asjalood on täitsa kannikas.
Nii kui meenutad, et vanasti jooksid mehed kiiremini, tuleb jutt ainetest. See on nii tüütu. Kus on selle kohta tõendid? Sama hästi võib ajada jama, et praegu panevad ka mehed aineid... alusetu süüdistamine mõlemal juhul.
Üldiselt on meie sportlased moti kriisis punnitajad. Eeskujuks võiks neile pakkuda 140 tundi nädalas tööd rügava Eloni. Kas Eestis on ühtegi inimest, kes sedasi rabab ja üksi nelja eest paneb ja seda ilma palgata? Ma isegi ei kujuta ette, et kuidas nii on võimalik. Mis on sellise motivatsiooni allikaks? Kui ka teised samuti rabaksid, kas siis tuleb edu? Mul jääks unest sedasi 42 tundi puudu, sest tööle minek ja tulek võtab igal päeval samuti tunnikese. Või tarbib ka tema mingeid kavalaid aineid, millest meil aimugi ei ole? Palju küsimusi aga keegi ei tea vastuseid.
Kui juba vanad tšempionid jälle mängus, siis mis täpelt juhtus Lembit Virkusega? Mingi kaklus? Nii hämar lugu, et kedagi ei süüdistatud? Või oli ise süüdi? Aasta oli 1971.
Ja kus olid siis pulsikellad ja tossud....
Sama tüütu on jut savi-liiva rajast, pikkadest naelikutest jne. Tgelikult tuleks analüüsida, mis oludes mingi põlvkond harjutas. Kas nad olid profid või tegid seda töö kõrvalt, millise töö kõrvalt, millised sotsiaal-majanduslikud tingimused olid siis ja nüüd jms?
Lugupeetavad!
Raha ei pane kedagi sporti tegema ja seda armastama.
Väike näide.
Nõukaajal oli spordis spordijärkude klassifikatsioon ja 5000 m jooksus oli täiskasvanute I järgu väärtus 15.00,o ning ku sa ei olnud keskkooli lõpuks (11 klassi) ligilõhedastki tulemust saavutanud, siis olid sa riigi silmis sitakott ja mingeid toetusi talongide ja laagrite näol ei saanud. Võimalus oli usinasti edasi sportida kõrgkoolis õppimise või tööl käimise kõrvalt.
Ma eriti ei mäleta, et suure tahtmise sportimise korral keegi spordile oleks käega löönud.
Mida ma tahan öelda on see, et noorte poolt ei kasutata ära praegust 12 aastat kestvat üldhariduse saamise aega ja arvatakse, et küll hiljem jõuab.
Ei jõua - see, mis noorteklassis jääb tegemata, seda on hljem kuratlikult raske parandada.
Elatustaseme paranemine mängib tulemuste regressis otsest mõju: 80-90-ndatel oli maailma edetabelites suurem osa Maroko jooksjaid, aga vadake praegu. Sama juhtub paarikümne aasta pärast ka Keenia jooksjatega - mugavus tapab igapäevase likumise ning praegu tuleb jooksaid ainult vaesematest piirkondadest, sest kooli on ju vaja kuidagi jõuda. Kuidas? Joostes.
Tänan tähelepanu eest!
Lugupidamisega
Rein Valdmaa
Mõned spordialad siiski on. Ma arvan et pooled sitakotid jalgpalli või korvpalli enam ei harrastaks, kui neil palka enam ei saaks. Olen eelnevatega nõus. Ajastud või olud on määravad, eriti Eesti spordis. 80-90ndad olid spordis murrangulised, suur osa sportlasi lõpetasid kuna ei pidanud oludele enam vastu, tuli teha valikuid. Tahtejõulised jäid püsima.
Mis eesti mehi tollal tipus aitasid püsida oli 3 sammast - tahtejõud, kamraadlus ehk seltsimehelikkus ja ausalt keedetud viin.
Tänaseks ei ole ühtki neist alles. Viimane spordimees kes sinimustvalget värvi ei häbistanud oli Erki Nool.
Eelnevatega suuresosas nõus.
Leian et need pooled korv- ja jalgpallurid ei peakski palka saama ja kui entusiasmi pole siis on kaks varianti: minna õppima või tootvale tööle!
Tahtejõulised jäid püsima.. tõsi, kuid see ei saa olla lõplikult määrav. Mida me selle 9kl haridusega odaviske talendiga siis edasi teeme, või võtame jälle suusatajad ette.. sama lugu, käib ainult üks soojale kohale veeretamine "teenete eest"..
Suurem pilt, mis koorub Valdmaa jutust on selline, et tänapäeval ei koti sport ~90% noortest sest valikud on mujal- Y-tuub ja interneti meelelahutus. Istutakse perseid lapikuks juba varajasest noorusest alates.
Keenias enam ei joosta, elatustaseme paranedes sõidetakse sealkandis nüüd ratastega kooli ja tuleb juba rattureid peale- Namiibiast, Etioopiast..
Natuke kannatust ja suureneb ka neegrite osakaal tuuridel. Vastu saavad neile mägede rahvad Kesk-Ameerikast ja mõned euroopa mägikülades kasvanud, Vändra talendid on lihtsalt kordumatu statistiline viga.
Isamaalisi tähelepanekuid ka.
Vaatasin eile õhtul Tallinnas lauluväljaku kontserti ja hea meel oli näha, et Eesti koosneb valdavalt ikka eestlastest, et pole mingit multikultit, nagu näeks seesugustel üritustel kindlasti paaris põhjapoolses riigis, ja hea oli kuulda, et selgelt rahvuslikud laulud on jätkuvalt need, mida me uhkelt laulame, ja hea meel oli tõdeda, et Eesti kõigis oma kultuurilistes ja sümboolsetes avaldustes ja väljendustes on eesti rahvuslikkusest nii läbi imbunud (vt repertuaar, kuulake sõnu!), et mitte keegi, kes pole sellest juba emapiimaga läbiimmutatud, ei saa siin omaks, ei saa siin juuri alla ajada - kui me ise jääme endale kindlaks, jääme kindlaks sellele, et Eesti on läbi ja lõhki rahvusriik ega anna siin multikultile vähimatki ruumi ega sõnaõigust, nagu ei andnud eile (v.a Curly Stringsi lavale toodud iirlased, kes olid seal nii võõras ja vales kohas, nagu sadul sea seljas, et küllap said nad ise ka oma kohatusest aru - kas nägite rahva arusaamatuid ja hämelduses pilke?).
Seaded olid nirud, kohati kakofoonilised.
Härra Pullerits, kõige austuse juures, te näete vaid pealispinda, värviliste visuaalses pildis puudumine ei tähenda et sisu poleks mäda. Meie endi, etniliste eestlaste seas on suurimad vaimse multikulti nimel võitlejad.
Jah, muidugi võinuks seista kõrvuti kõigi nende Tallinna lauluväljakule kogunenud päris- ja pseudoeestlastega, hoida kätest kinni ja laulda “Põhjamaad”, ainult et… juba uuel nädalal läheb Mailis Reps kakskeelseid lasteaedu vorpima, Indrek Tarand sõidab europarlamenti Poolat karistama, Jüri Ratas ukrainlasi importima, Helen Sildna rukkililli purustama, Evelin Võigemast kollide puudumist tõestama, Kari Käsper geide ja migrantide rinnale nutma… ühtekuuluvustunne haihtub, nagu poleks seda kunagi olnudki!
Globalistliku doktriini kavalus on see et aborigeenid hakkavad ise tööle globalismi huvide eest, ehk siis mitte venelased või juudid, vaid me eestlased ise ehitame enda koju võllapuu, kuhu ronime rõõmsalt rippuma.
Multikulti pole mitte ainult värvilised tänaval, vaid meie endi olemise muutumine. Rahvatantsu veel tantsime ja laulu jorutame, kuid seegi on pealispind, see on meie viimane ankur eestlusesse. Lugege spordivõistluste protokolle, perenimed on (veel) eestilikud, eesnimed aga puhas anglo-ameerika rämps. Kas Putin käskis eesti vanematel oma lastele nimeks panna Christian, Carl, Eric, Patrick, Kevin, Joseph, Matthias, Kerr ja Frank?
Ütlete et kui Carl ja Patrick välismaale lähevad siis keegi ei mõista neid kui nende nimed oleksid Rein ja Priit? Aga kus on rahvuslik uhkus? Mis eestlust sa etendad oma koduski kui su nimi on Greg-Trevor?
Mis te neist pulsikelladest. Tšempion saab sellest kes tunnetab ja õpib oma isiklikku mootorit tundma. Pulsikell just vastupidi, võtab sinult vastutuse ja vajaduse tunnetada.
Suured vene jooksutšempionid Vladimir Kuts ja Pjotr Bolotnikov ei kasutanud üldse kella. Jooksid tunde pealt maailmarekordeid ja olümpiamedaleid. Kuts alustas oma suurt sporditeed sõjaväes aega teenides. Kus? Paldiskis Eesti NSV-s. Tema taktika oli lihtne, kui lääne petised söövad dopingut, siis meie, nõukogude spordimehed joome viina. Tulemused näitasid et Volodjal oli õigus. Ka paljud eesti spordimehed kasutasid Kutsi juhtnööri ja nautisid lühikest edu. Eesti 80 aastate paremik härrade Pulleritsu ja Valdmaaga eesotsas kuulusid muidugi lääne kultuuriruumi ning nende treeninguplaanidesse viinajoomine ei istunud, kuid kindlasti oli meestel kokkupuuteid varasemate spordimeeste kogemusega ja suure vene tšempioni V Kutsi jäetud pärandiga.
Pilet lauluväljakule oli kindlasti liiast. Arsaadav, et tehnika rent ja korraldamine midagi maksis, kuid see tulnuks eelnevalt läbi mõelda. Jääb üle loota, et tänasel Kaljuranna vastuvõtul on ka pilet, söök, jook ja korraldus ju midagi ikka makasab! Aga kus sa sellega, eliidilt ei sa ju raha korjata - piinlik!
Ära plära. Priit on lühendatud Priidik, mis on aga imporditud viikingite Frederik. Eestlastel läks kristliku nime F pekki ja järgi jäigi Priidik. Pole eestlust, on üks pidev kohanemine võimuga. EKRE tuleb rividrillile panna muinasjuttude loba eest.
Hea jutt. Ja iva on emakeelses jutluses võõra raha eest. Läänele oleme metslased ja põllumehed. Mujal on sellistega ammu hakkama saadud. Eestlased on aga sobilik testmaterjal ugri juurtega venelastele mõjutusskeemide väljatöötamiseks. Selle peal katsetab lääs ründeskeeme ja venelased vastumeetmeid. Ei ole lihtne aga mõlemad jebuvad seda rahvast. Lõpuks ei saagi enam selgust, et kas peal on Piibeleht ja Westman all või vastupidi.
Mis koonerdamise jutt see nüüd on. Eestlane pole nii vaene, et piletiraha asi jääb. Asi oli suhtumises. Rahvale oli poogen sellest lõõritamisest. Nüüd on muid tegevusi piisavalt ja tv tõi ürituse koju kätte. Mis sa hing veel tahad? Kes tahtis laulis karaoket kaasa. Igas laevas saad sama teha. Ongi võimaluste paljusus. Ise leiame mis sobib omale. Ärge itkege. Piinlik on tasuta asju kerjata. Täna tasuta päev tv tornis. Teed autodest kinnipargitud. Auto jaoks raha on aga piletile raha ei leia. Koonrid. Ja istuvad tunde liftide järjekorras. Eestlased. Ja üleval satuvad vihmapilve. Vaade 0. Vot tasuta värki. Ärge koonerdage!
Vaatasin exesileedi koduvideo katsetust oma lähiringiga. Priidu omad on kümme korda paremad võrreldes selle näitetrupi kinoga lapsoperaatorilt, mida K2 eetrisse laskis. Uskumatult kriitikavaba meediakanal. Oleks PP oma retkedele Moabis võtnud THI kaasa, oleks Priidust saanud superstaar. Seega moraal, pole tähtis, kes oled ja mida oskad. Peamine on see, et kellega sa oled.
16:08 kirjutab asja. Sedaptviisi see virtsahvt käib. Meie enda töllmoklikul heakskiidul tiksub asi juba aastaid. Märkasin kuidas me riiki ja rahvast hüpitatakse nagu laborihiirt katseklaasis juba millalgi 2000 paiku. Asi pole mitte otseselt ründes, kaitses, vaid positsioonides psühholoogilises plaanis. Meie peal modelleeriti võõrrahva protsendi suurust, integreerimise trikke, ajupesu taktikaid. Kõike, mida inimhingede insenerid katsetada tahtsid ja mis oma riigis ohtlik teha.
Väga karikatuurne ning meie jaoks kurb, et oma eksperimente viivad siin segamatult ellu mõlemad, nii ida kui lääs. Eesti rahvas peab omal nahal kõik ära seedima, ning tulemuse viisakalt tellijale presenteerima.
Nojah, 2000 oli juba meie saatus laborihiirena avaliku saladusena liikvel. Toona olid tänased tehnoloogiad uskumatu ulme. No aga mis sa teed, võimu ja tehnika vastu juba ei roni keegi. Parem olla miljonärina miljardäride tola kui löristada lörri kodutute varjupaigas.
Tühi möla. Kus on austusväärsed mehed, kelle sõnal kaalu? Niisama mökitada oskab igaüks.
Austusväärsed mehed on vait ja vagusi. Sest kunagi ei tea millal arreteerima tullakse. Me kõik teame, mis juhtus Andres Lapeteusiga. Mis juhtus Garamond Buckiga. Ja paljude teistega.
No mis allahoidev hala siin nüüd lahti on läinud?
Lagi on madal, sellepärast on sirgeselgsus kahjulik, võib pea ära lüüa. Oleks vaja lage kõrgemaks.
Kas te panite tähele eile, et Kaljulaid pole mitte ühendaja vaid lõhestaja, eile sain sellele kindla kinnituse? ERR oma ideoloogilise kanaliga eesotsas.
Alles eile ärkasid? Päris pikk talveuni sul, seltsimees.
Kui on jänes püksis, siis ongi allahoidev hala. Padre pole ka ammu sütitavaid sõnavõtte pidanud. Mõni ime et mehed alla heidavad. Moraal ja eneseusk ei seisa kõva kui regulaarselt mõisatallis peksu käid vastu võtmas.
Võib-olla on probleem vandesõnades. Uuspõld tuletas habemega nalju meelde iseseismise puhul ja tõi välja sellise erinevuse longus eestlaste ja iseseisvate soomlaste vahel, et kui eestlane soovib nael kummi, siis soomlane soovib vai vittu! Nii see on ja ei mingit hala soomlastelt.
Postita kommentaar
<< Esileht