Arvamuskirjutiste eesmärk, nagu ehk teate, pole inimesi ühes või teises suunas mõjutada – see on väga raske ülesanne –, vaid nende eesmärk on panna kaasa mõtlema. Ja Postimehe arvamustoimetaja Taavi Minniku selle kuu algul avaldatud
«Rassistlik Nobel» pani hiljutiste Euroopa kergejõustiku meistrivõistluste valguses mõtlema, kui rassistlikud on spordis riigid, kes jutustavad rassilisest tolerantsist.
Alustame sellest, et tippsport on raske ja kurnav ja sageli ka tervist kahjustav tegevus. Olete nõus? Kui ei, ei tea te spordist tuhkagi. Valge inimene, kes on jõudnud suurele heaolu tasemele, ei taha ju ennast kurnata, piinata ega sandistada. Valge inimene peab olema õnnelik, talle on pingutus vastukarva, sest see segab teda rahul ja õnnelik olemast. Seda näitab valgete taandumine näiteks kergejõustiku raskeimatel, jooksualadel.
Teiseks, tippsport on ju riskantne bisnis, sest ega kunagi tea, kas aastaid ennastsalgavat tööd ka kunagi üldse ära tasub. Võib-olla saad enne tähtsat võistlust vigastada või jääd haigeks – ja kõik lendab vastu taevast. Palju kindlam on tulevikku kindlustada sellega, et lähed õppima arstiks või juristiks, finantsistiks või ärijuhiks, nagu teevad valged inimesed. Seal ei teki vigastusi, seal on võimalus püünele jõuda tuhandetel, mitte ainult üksikuil.
Aga samas medaleid ju tahaks. Tahaks seepärast, et endale vastu rinda taguda ja hõisata, et meie, näiteks sakslased või hollandlased või inglased või prantslased oleme ikka kõvad tegijad. Seega on vaja kedagi, kes need medalid koju tooks.
Pole probleemi! Selleks on ju meil riigis mustanahalised. Ja kui ei ole, siis toome neid mujalt sisse. Neile jäägu must ja ropp ja laastav ja ohtlikki ning üldsegi mitte garanteeritud tulemusega treeningtöö.
Sellise hoiaku väljendust nägime värvikalt Berliinis EMil. Eriti hästi väljendus see teatejooksudes, kus tuleb riiki esindama saata neli, isegi viis või kuus sportlast. Ja me nägime, et vanu Euroopa riike esindasid neil aladel valdavalt mustanahalised ehk mitteeuropiidset päritolu sportlased.
Ma võiks siia lisada suure pildigalerii teatejookudes medalile tulnud võistkondadest ja see saaks äärmiselt tume ehk mitteeuropiidne. Aga ruumi ei ole. Seetõttu vaid loetlen, et meste 4x100 meetrit võitnud Suurbritannia (fotol vasakul) eest jooksid neli musta ja üks iraani-maroko päritolu mees (Adam Gemili), teiseks tulnud Türgi eest kaks musta, kolmandaks tulnud Hollandi eest neli musta; meeste 4x400 meetris teiseks tulnud Inglismaa eest jooksis kolm musta. Naiste 4x100 meetris võidutsenud Suurbritannia eest (fotol ülal paremal) jooksid kõik mustad, muud medalid saanud Hollandi ja Saksamaa eest kummalgi üks must. Naiste 4x400 meetris teiseks tulnud Prantsusmaad esindas neli musta (ja üks valge) ning kolmandaks jäänud Suurbritanniat kolm musta.
Siin ei ole põhjus see, et valged ei suudaks kiiresti joosta, mispärast mitmed riigid panustavadki aafrika päritolu jooksjatele. Nii et pange tähele: see pseudo- ja libapõhjendus ei ole mingi tõsiseltvõetav õigustus ega põhjendus. Sest nii meeste kui naiste 4x400 meetri teatejooksu võitsid võistkonnad, kus polnud ühtegi musta – vastavalt Belgia ja Poola (fotol paremal ja all vasakul ja all paremal). (Belgia ainus teistest veidi tumedam jooksja Jonathan Sacoor on pooleldi belgia ja pooleldi portugali-india päritolu.)
Kokkuvõtteks: jutud valgete inimeste suutmatusest kiiretel jooksualadel ei pea paika; põhjus, miks Euroopa riike esindavad üha rohkem aafrika ja muud päritolu jooksjad, on pigem selles, et heaolustunud eurooplased ei viitsi enam ränka trenni teha, ilmselt on kaotanud ka eneseusu (mis soodustab veelgi allakäiku) ning lasevad endale kuulsust tuua sissetulnuil, -tooduil ja -rännanuil. Kõik on tõlgendamise ja vaatenurga küsimus, nagu väidavad tänapäeval igasugu relativistid, ja sedasi on ka mujalt, vaesematest (!) maadest tulnute saatmine enda kodumaa kuulsuse eest riskantsesse ja ohtlikku tulle – mida nüüdisaja tippsport ju on! – tõlgendatav rassismina (mõiste, mille tähendus on tänapäeval meeletult avardunud ja sedasi hägustunud, nii et sellega kõlbab vehkida igas olukorras!). Või tõlgendatav vähemasti mustade ekspluateerimisena. Kas pole?
Küsite ehk, miks ma seda nii tõlgendan. Aga seepärast, et mulle meeldib võtta malakas, millega osad valimatult vehivad ja teisi tümitavad, ning lasta sel malakal tantsida nende enda turjal – mis võib olla neile päris üllatav ja valus, sest nad on ju nii kuratlikult veendunud, et see, kuidas nemad asju näevad ja tõlgendavad, on nii ainuõige. Aga näete, ei ole!
*
Suve lõpetuseks üks kommenteeritud
sõit piki maailmakuulsat The Stripi Las Vegases - siit saate hea ülevaate, kus peatuda, kui järgmine kord sinna lähete!
Foto 1: Berliini EMil nii naiste kui meeste 4x400 meetri teatejooksu võitnud Suurbritannia. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Itaalia naiskond Berliini EMil 4x400 meetri teatejooksus. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 3: Berliini EMil naiste 4x100 meetri teatejooksu võitnud Suurbritannia. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 4: Berliini EMil meeste 4x100 meetri teatejooksu võitnud Suurbritannia. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 5: Berliini EMil naiste 4x400 meetri teatejooksu võitnud poolatarid. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 6: Poole 4x100 meetri teatenaiskond Berliini EMil. Foto autor: imago/Newspix/Scanpix
Foto 7: Poolatarid võidavad Berliini EMil naiste 4x400 meetri teatejooksu. Foto autor: AFP/Scanpix
36 Kommentaarid:
Ei saa öelda oma arvamust, KAPu jälgib.
Pealkirjas jätad sa Priidik, mulje neegritest kui ohvritest. Arvan juba ammu, et sul kupli all kergelt libiseb.
Palju on õigust, palju on õigust ja tarkust Priit P manitsuses oma ustavatele järgijatele ja kaasteelistele.
Ometigi, ei ole see töö nii suur ja ropp midagi mis tegema peab jooksutippu jõudmiseks. Muidugi me ei saa kopeerida Mo Farahi lõikude arvu ja kiirust mõne ugrilase treeningusse. Asi selles, et mustas mehes on looduslik eeldus ehk valmidus see trenn ära seedida. Tema skelett ja lihased on valmis selleks meie silmis "ülikarmiks" treeninguks, ning järeldusena on ta ka psüühiliselt selleks valmis, ehk tal ei teki vaimset stressi see meile nii lootusetuna näiv 20x400m läbi kapata.
Muidugi küllalt ka valgeid inimesi väga kõvasid. Rupp, Yaeger. Missugune on nende skelett? Pikamaajooksuks väga sobiv.
Seesama eile mainitud suur vene (ukraina) jooksulegend Kuts oli aga lühike jässakas tüüp. Sõjas käinud mees. Pärast rindel fritsude peksmist ei tundunud jooksutreening enam nii karm. Lahe ja joviaalne mees oli ta samuti. Viinapitsi ei sülitanid, sest teadis, et talvel -40C kaevikus vahti pidada ja fritsude poomise juures väga tarviline abinõu. Lääne publik armastas sellist meest. Nizzas tõusis staadionitäis rahvast püsti kui tuli teade tema surmast. Lääne sitakotid aimasid, et see oli viimane valgenahk, kes karmi trenni ei kartnud teha. Igavene au!
11:03 ja 11:05 armetud sitakotid.
Priit, oled tähele pannud, mingi jobu laigib sind pidevalt? Ja sellised räägivad suurest pildist!
Väike parandus. Tegelikult oli Padre Pullerits viimane valge kahvatunahk, kes karmi trenni ei kartnud. Teda vaid ootasid tähtsamad ülesanded.
Laikimine on selfdefence. Karma võla vastu kindlustamine. Nagu palvehelmeste näppude vahel libistamine. Jube tüütu on kõrvalt jälgida aga selline meditatsioon on mõjus.
Mida see laikija siis kardab, pigem on tegu solvunud parasiidiga, kes vahelduseks ka ründab.
Suur vene jooksumees Kuts patseeris ka Tallinna tänavatel. Käis proovis Kadrioru staadioni söekivi rada. Naelikuid jalga ei pannud, tegi paar ringi tennistes ja kerge võimlemise otsa. Rääkis et tšuhhontsõ on mõnusad mehed, kahju vaid et trenni ei viitsi teha. Järgmisel kevadel jooksis Eesti NSV rekordi 14.32 Siis lõi käega ja läks ära Leningradi. Kaua sa ikka provintsis kuivad. Polnud siin mehi kellega koos intervalle paugutada nii et kurgus kõrbeb. Kuused palgid! Ptüi!
Mille vastu kaitsevad palverändurid? https://www.ev100.ee/et/ev100-palverannak-parnust-pilistverre Kes seda teab aga mingid palved olid neil huulil seda tehes. On nad parasiidid? Ei tea. Kes kuidas hakkama saab. Kes oleme meie, et neid hinnata?
16:13
Neid palverändureid ei hinnanudki keegi.
Polnud siin mehi kellega koos intervalle paugutada nii et kurgus kõrbeb.
Siinkohal Kuts eksis. Sellised mehed tulid. Tõsi küll, alles 30 aasta pärast. Aga nad tulid. Pullerits ja Valdmaa, mehed kelle täht säras Eesti, Läti, Leedu ja suure Venemaa kaugete staadionite kateldes. Ka sõbralike sotsialismimaade tartaanikummidel. Eredalt ja meeldejäävalt.
Kas võib öelda, et legendaarne vene jooksusangar Kuts algatas Eestis jooksubuumi? Pärast teda tulid Virkus ja Pärnakivi, Mart Vilt, Raudsepp, Nurmekivi, edasi Sellik ja Turb, ning siis juba tormiliste kaheksakümnendate tähed Valdmaa ja Pullerits.
Kusjuures, kõik need tublid spordimehed polnud just rindemehed, kuid teenisid nõukogude kodumaad motoriseeritud kaardiväe polkudes ja Keiserlikus Mereväes. Üks kuulus jooksumees ka Spetsialiseeritud Kosmose Raketivägedes. Millest see meile räägib? Mida on tulevastel põlvedel siit õppida?
Nojah... Peremees on siin täna nii tugeva, selge ja julge avalduse teinud, et kõik käivad sellest suure kaarega mööda, patravad maast ja ilmast või eelistavad olla sootuks vait. Kui kusagilt paistab ainult pisutki neegreid, kas või neile kaasatundvast aspektist, on kõigil mokk maas ja suu mulda täis. Keegi ei julge iitsatadagi. Vaadake, mehed, see eristabki tõelisi liidreid teiesugustest sitakottidest ja tummahammastest, et liidrid ei karda. Nemad ütlevad, kuidas asjad on. Ja julgevad öelda asju, mille poole lödipüksid ja sitakoti ei julge vaadatagi. Kuidas on sellistega võimalik kaitsta Eestimaad, kui asjad peaks hapuks minema?
18:03 on kapteni ainest.
Ega ei ole küll
võimalik
kaitsta
Eestimaad
Tulevastel põlvedel on siit palju õppida. Suur vene jooksumees V Kuts teenis neli aastat Balti mere laevastikus madrusena. Edasi astus sõjakooli. Õppis motoriseeritud laskurdiviisi komandöriks. Sõjaväeline karjäär just hästi ei sujunud, suri majori auastmes. Paremini edenes armeesportlaste treenimine. Rääkis aina oma poistele et - võõ rebjaata tolko treniruite, vsjoo ostalnoje jaa ujeblju.
Nii oligi. Äkilise mehena rabas ta tööd mitme mänedžeri eest. Teada on lugusid kus sammus otsejoones ministeeriumisse, haaras kommunistlikul tšinovnikul rinnust kinni ja raputas teist nagu takutuusti. Kärkis ja paukus kuni talongid, lõuna laager ja adiidase dress oli välja kirjutatud. Juba samal õhtul allkirjad ja märg tempel paberil. Tolleaegne rahvas teab, et sihande oli ülikõva saavutus. Vaat nii peab oma sportlaste eest seisma. Kommunistlikud suurtšinovnikud tahtsid Vladimir Petrovitši koondise peatreeneriks määrata (ehk teisisõnu kavalalt ära osta), tema aga rehmas käega - Jaa vass vsehh prjaamo v rott buudu j...tt. Ning lõi ukse paukudes kinni.
Mõlemad väljendavad oma soove. Palvetab või lagib, mis vahe sel on, üks soovimine kõik. Miks inimesed üldse soovivad ja unistavad, võiks ju lihtsalt lehte lugeda ja nõrkemiseni tööd rabada. Ju nad ikka laisad on ja üritavad soovide abil libedamalt läbi ajada.
Aga miks lootusandev ja sisu omav PP valis omal ajal kõik muu, peale raske ja higise treeningu ja tippu püüdluse?
Ja nüüd siunab kõiki teisi, kes valivad täpselt sama, kindlama ja mugavama elu, koos naudingut pakkuvate hobidega.
Antud juhul siia soovis see laikija pimedas vihas olla kellegil sitakott.
Sinus on madruse või koka ainest.
Aga miks siis mitte? Siin blogis räägitakse ausalt ja otsekoheselt. Kui mõni vend ON sitakott, siis EI SAA teda kutsuda vahvaks vuntsiks või ladnaks pedroks. See poleks lihtsalt õiglane.
Head pedrod ja teised vahvad mehed! Kas suure Kutsi näitel pole nii, et peale korralikku kodusõda või miks ka mitte võimsaid talvelahinguid lätlaste, tiblade, punaparunite, mustade barettide või kelle iganes eestlaste põlisvaenlaste vastu kerkib kõvasid jooksumehi nagu seeni pärast vihma. Külmadest kaevikutest ja metsadest tulnud noored on nõus kannatama jooksutreeningu võlusid ja valusid. Uhke tunne oleks vaadata kui 1500 5000 10000 3000t olümpiafinaalides jooksevad eesti poisid nagu valget värvi kabenupud reas ??
Tundub, et siin blogis on mindud hiilivalt seda teed, et teatud sisendi poolt seda sitakotindust laiendatakse ja põlistatakse. Laiemalt on selle nimi ärajobutamine. Mul on isiklik kahtlustus olemas, kes seda võib teha. Nii intelligentne ei saa üldjuhul keegi olla, kes sellise vaenutegevuse pikalt süvenemata läbi hammustaks. Üldisemalt on see sama lai teema, kui et saatan valitseb maailma, aga eks allasurutul tekibki absurdi tunne kõigepealt.
14:07 tõstatab olulise teema. Igati nõus, kuid kas maksab seda sitkotitamist isiklikult võtta?
Kui laiemat pilti vaadata siis on asjalikke kommentaare ja jobutamist vaheldumisi. Mida teha? Blogi peremeest on palju mõnitatud. Tema aga jätkab kirjutamist. Miks peab ta meile tasuta pikki lugusi kirjutama? Kas enamus meist PP asemel kirjutaksid? Vaevalt. Poleks PPd, mis meil siis lugeda leiaks? Pahvilt ja Martinsonilt paar trafaretset lauset ja ülejäänud raha eest. Kindlasti leidub asjalikke kirjamehi, kuid kõik nad sõuavad rohkem või vähem poliitkorrektsuse voolusängis. Mis on suusablogi fenomen? Julgus ja iseteadlikkus. Kui kommemtaarium on ärajobutatud siis blogi sissekanded hoiavad lippu kõrgel kõigest hoolimata. Kui jobukott ei suuda normaalseid kommentaare kirjutada siis kmt kinni panna? Kui 10 jobukommentaari kohta tuleb 1 hea kommentaar, siis kas oleme võitnud või kaotanud? Vististi kaotanud. Mida teha?
See on küll õigesti öeldud:
Mis on suusablogi fenomen? Julgus ja iseteadlikkus.
Kirjutan alla.
Lisaks lisan, et otsekohesus ja avameelsus. Siin ei hellitata. Lisaks serveeritakse seda kõike loomingulises ja naturaalses kastmes teravate ainetega vürtsitatult. Loomulikult tekitab see reaktsioone nagu iga seesugune toit, aga samas toob ka meid siia tagasi proovima, kas järgmine ports on sama vürtsine ja kas kannatame selle välja. Lisaks on meil alati võimalus kokale otse öelda, kui asi ei maitse või kui asi on üldse veidi viltu retsepti järgi tehtud. Enamasti on asi ikka selles, et enamik siinse toidu tarbijaid pole nii originaalseid ja vürtsikaid roogasid harjunud iga päev saama, sest mujalt tuleb ainult maitsetut kama ja körti.
Mind on siin kümneid kordi sitakotiks nimetatud. Võtan seda kui omamehelikku tunnustamist. Parem olla sitakott Suusablogis kui pedro kuskil mujal, noh näiteks.... no kurat ma ei tea kus,.... kusiganes. Argentiinas näiteks.
https://postimees.ee/section/161/6139071
Hea töö! Kanter tegi taas Hartingule ära!
Miks Postimees tegeleb enesealandamisega? Mis vahet siin on mitme sentimeetriga Kanter Hartingut TAAS võidab kui mehed juba mõnusalt pensioneerunud? 10 aasta pärast saavad kokku ja mängivad kabet. Kes võidab? Kas sellel on tähtsust? Kanteril oli 8 aastat aega Hartingut võita.
aga FIDE edetabelis esisajas on 21 venelast ja 9 hiinlast ehk kolmandik ja 1 aafriklane!
Allaandmismeeleolud
Venemaalt on kõige rohkem suurmeistreid, kuid viimaste aastate kõige kõvem maleriik peaks olema Azerbaidžaan.
Siinse kandi kõvemaid on Läti, tänu suurele juudikogukonnale. Ennesõjaaegses Eestis oli male au sees. Hiljem ka, tänu Paulile.
Male on ülikõva sport. Kahju et populaarses Priit P Pulleritsu spordiblogis vähe tähelepanu pööratakse.
Kui lugeda meediat, siis täna on populaarsed mahajäänud rasside spordialad, käte ja jalgadega peksmine, nahast kera taga ajamine, võidu jooksmine.
asereid on 100 hulgas 6 tükki
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
www0912
ugg boots
michael kors outlet
moncler outlet
jordan uk
pandora outlet
canada goose jacket
ugg boots
jordan 8
yeezy boots 350
jinyi921
prada shoes
vibram five fingers
pandora outlet
michael kors outlet
red bottom shoes
christian louboutin outlet
coach outlet
issey miyake
yeezy boots 350
prada handbags
Postita kommentaar
<< Esileht