Pullerits: Mis saab siis, kui treeneril tekib sportlasega suhe? Meie aja käsitlus (kohutav)
Nüüd on siis lõpuks saamas lahendust küsimus, mida teha, kui treeneril tekib sportlasega suhe nagu mehel ja naisel. Iseasi, kas see on mõistlik lahendus.
Mul oli sel teemal hiljuti arutelu ühe selle teemaga tegelenud tegelasega. Las nimi jääda varju, keskendume sellele, mis oli tema põhisõnum – ja ta on osalenud selle sõnumi kujundamisel.Niisiis, juhtub Eesti spordis selline lugu, et sportlase ja treeneri vahel tekib romantiline tõmme. Nii nagu seda Eesti spordis on juhtunud küll ja küll: Mihkel Ustav ja Kelly Sildaru (fotol all paremal); Ksenija Balta ja Andrei Nazarov (fotol ülal paremal ja kolmel kõige alumisel fotol); Ingrid Puusta (fotol vasakul) ja Matthew Rickard jpt. Aga seda ei taheta enam millegipärast lubada, nagu oleks tunded keelata või käskida. Seega, keegi kolmas peab suhtesse vahele astuma.
Sest muidu võivad asjad minna äkki hapuks. Armastusest vihkamiseni on ju üksainus samm. Teame, et inimesed, kes on suurest armastusest kokku läinud, on pahatihti lahku läinud nii, et teineteisega enam ei räägigi ja mõlemad mõtlevad: kuidas ma küll sain olla nii loll, et sellise inimesega koos elama hakkasin?Siis tulevadki süüdistused, et üks on kasutanud teist ära, teda ahistanud, vastumeelsesse suhtesse surunud ja vangistanud. Ja kaotajaks on tavaliselt treener, sest treener on enamasti mees ja vanem ning treenitav enamasti naine ja noorem. Treener, väidetakse, et on võimupositsioonil, mis iseenesest on jabur: sama hästi saab väita, et võimupositsioonil on treenitav naissportlane, sest kui ta on võistlustel edukas ja saab selle eest preemiat, ütleb tema, kes on tema treener ja kes preemiast osa saab. Meenutagem Eesti vehklejate lugusid.
Mida siis nüüd treener ja treenitav, kes suhtesse astuvad, tegema peavad, et võimalikest sekeldustest hoiduda? Vastus on järgmine: kui nad kuuluvad spordiklubisse (no kuhu siis veel?!), peavad nad klubi juhtkonnale sellest teada andma. Kas pole absurdne: täiskasvanud inimesed – ja ma räägin siin suhetest, kus mõlemad pooled on täisealised, mitte suhetest, kus üks pool on alaealine – peavad minema kellegi neile tegelikult võõra või poolvõõra inimese juurde tegema ülestunnistust, et jah, me käime ja mis iganes?Aga nüüd alles kurioosseks läheb. Nimelt sain teada, mida klubi juhil on seejärel soovitav teha. Klubi juht peaks siis sportlase viima mõne teise treeneri juhendamise alla.
Ausõna, ma ei mõelnud seda välja. Just seda asjas väga kompetentne inimene mulle täiesti tõsisel häälel seletas.
Aga kujutage nüüd ette naissportlast, kes on aastaid treeninud ühe ja sama treeneri käe all ning peab nüüd temast lahti ütlema ainuüksi sellepärast, et tal tekkisid treeneriga vastastikused tunded. Kui paljud sellega nõustuksid? Kui palju pingeid see tekitaks? Kui paljusid spordist üldse loobuma paneks? Ja lõppeks: kas see pole sportlase suhtes omakorda vägivaldne, sundida teda tegema otsust, mida ta teha ei taha?Küsin täiesti tõsisel häälel: kelle kuradi asi see on, mida kaks täiskasvanud inimest omavahel teevad, kui nad mõlemad on sellega päri ja rahul? Mis kuradi reegli järgi ei tohi inimene, keda naissportlane armastab ja kellega ta tahab koos olla, enam tema treener olla?
Sain vestluspartnerist aru, et see on Põhjamaade lähenemine, mida nüüd ka Eesti on otsustanud omaks võttaSee on täiesti idiootne lähenemine. Ilmselt on see ajendatud kartusest, et mis siis saab, kui treener ja treenitav kunagi lahku lähevad - et siis läheb lahti vastastikune süüdistamine. Aga lahku minnakse ka ilma, et üks oleks treener ja teine treenitav. Suure tüli ja vastastikuste süüdistustega minnakse lahku ka siis, kui üks ei ole treener ja teine treenitav.
Kõiksugused katsed spordis täiskasvanute inimeste omavahelist isiklikku suhtlust reguleerida on midagi sellist, mille peale poleks ilmselt tulnud isegi George Orwell. Aga elu on edasi läinud. Nüüd on selline eraelusuhete ja vabatahtliku tegevuse, nagu sport, reguleerimine saamas normiks. Kas teile meeldib selline maailm?
Foto 1: Ksenija Balta ja treener Andrei Nazarov 2016. aasta juulis kergejõustiku EMil Amsterdamis. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Ingrid Puusta Tokyo olümpial. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Mihkel Ustav ja Kelly Sildaru 2022. aasta detsembris spordiaasta tähtede galal Alexela kontserdimajas. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Ksenija Balta ja Andrei Nazarov 2016. aasta veebruaris Tallinnas Eesti talvistel meistrivõistlustel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Fotod 5 ja 6: Ksenija Balta ja Andrei Nazarov (paremal) 2016. aasta juulis Tallinnas Eesti meistrivõistlustel. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix