Millega aastat alustad, selliseks aasta kujuneb. See aasta algas kohe kõige esimesel päeval 1:16 kestnud rattasõiduga. Järelikult tuleb rattasõiduaasta. Nagu seda oli ka eelmine, mis samuti lõppes rattasõiduga – aasta kõige viimasel päeval 1:44.30 sadulas. Ja ega eelmine aasta ju suusa-aasta olnud, sest ükski maraton ei toimunud täies pikkuses. Kolm neid saadigi pidada, Alutaguse ja Tallinna ja Tartu, kõik lühendatud distantsil.
Rattaga aga muudkui jätkame. Aasta esimese nädala lõpus sai pedaalitud 1:29.30 ja 1:36. Eks miinuskraadides aitasid vastu pidada ka jõuluvana toodud Mavici kollased rattakindad, mis algselt maksid 60 eurot, kuid olid vastu talve lastud alla 24 peale ning ära anti suisa 20 eest.
Kvaliteeti tuleb panustada, eriti kui olümpia lähenemas ja olümpiaraamat ootab kirjutamist. Kuna ise Lõuna-Koreasse ei lähe, tuleb teleri vahendusel tähelepanelik olla. Selleks, et detaile terasemalt näha, tõi näärivana vana-aasta eelõhtul uue
55-tollise LG Ultra HD OLED-teleri. Nii terava ja kontrastse pildiga ekraanil ei tohiks miski kahe silma vahele jääda. On ikka vaks vahet,
kas võtad värvikireva pildi lahti YouTube’is või OLED-televiisoris – vaadake ise järele!
Olen võlgu mulluse spordiaasta kokkuvõtte. Siin see on.
Eelmise, 2017. aasta treeningunäitajad (sulgudes võrdlus 2016., 2015., 2014., 2013., 2012. ja 2011. aastaga).
Treeninguaega kokku 239:46 (281:47; 285:37; 332:30; 275:20; 314; 286:40)
Treeninguaeg ööpäevades 9 ööpäeva 23 tundi ja 46 minutit (=peaaegu üks nädal ja kolm ööpäeva) - (11,75; 11,75; 13,8; 11,5; 13,1; 12 ööpäeva)
Keskmine treeninguile kulunud aeg nädalas 5:02.20 (5:24.33; 5:30; 6:24; 5:10)
Keskmine ühe treeningukorra pikkus 1:31 (1:31.40; 1:29.15; 1:32)
Keskmine treeninguile kulunud aeg päevas jaotatuna aasta kõigi 365 päeva vahel 39.25 (46; 47; 53.40; 45)
Treeningupäevi 158 (184; 187; 217; 194; 224)
Keskmine treeningupäevade arv nädalas 3 (3,5; 3,6; 4,2)
Rattasõit (mnt ja MTB kokku) 5269,3 km (4671,9; 7065,5; 6997,2; 4878,9; 4081,3; 3172,1 km)
Suusatamine 825,8 km (1058,9; 728,7; 772,1; 1203,8; 1340,3; 894,4 km)
Rullsuusatamine 0 km (0; 20,4; 510,2 km)
Üldfüüsiline ja jõutreening 50.45 (2:12)
Suusaergomeeter 0 km (11,8 km)
Sõudeergomeeter 0 km (11,7 km)
Kokku kilometraaž (v.a suusa- ja sõudeergomeeter) 6095,1 km (5730,8; 7814,6; 8872,5; 6725,2; 6143,9; 5559)
Keskmise treeningupäeva kilometraaž 38,58 km (31,14; 41,78; 40,88)
Keskmine päeva kilometraaž jaotatuna aasta kõigi 365 päeva vahel 16,7 km (15,66; 24,5; 27,65)
Võrdluseks ka
Tartu Ülikoolis õppetöö läbiviimisele kulunud aeg (üks kursus kevad- ja üks kursus sügissemestril).
Loengutele,
seminaridele, eksamitele kulunud aeg 61:19 ehk 2 ööpäeva 13 tundi ja 319 minutit (mullu 62:03, 2015. aastal 54:53, 2014. aastal 50:37).
Kodu- ja eksamitööde parandamisele kulunud aeg 142:26 ehk 5 ööpäeva 22 tundi ja 26 minutit (eelnevatel aastatel 105:58, 126:20 ja 117:34).
Kokku
ajakulu 203:45 ehk 8 ööpäeva 11 tundi ja 45 minutit ehk üks terve nädal ja peaaegu poolteist päeva lisaks minut lisaks (mullu 7 ööpäeva ja 1 minut, 2015. aastal 7
ööpäeva 13 tundi ja 13 minutit ning 2014. aastal 7 ööpäeva ja 22 minutit
ehk üks nädal ja 22 minutit).
Kommentaar:
Me näeme siin kahte vastassuunalist ilmingut. Esiteks on mullune treeningute koguaeg veidi alla 240 tunni ehk pisut alla kümne ööpäeva selle kümnendi kõige väiksem. Teisalt on teine töövälise, vaba aja sisustaja, tudengite õpetamine Tartu Ülikoolis, ligi 204 tundi ehk kaheksa ja pool ööpäeva rohkem kui kunagi varem viimase nelja aasta jooksul. Kas see tähendab, et treeninguaja kahanemine on ülikooli töökoormuse suurenemise tagajärg?
Pange tähele, et mullu kulus treenimisele vaid 36 tundi ehk üksnes poolteist ööpäeva rohkem kui tööle Tartu Ülikoolis. Ja seda kõike lisaks palgatööle Postimehes (ning kolumnidele ajakirjas Jooksja ja harrastusratturite portreedele ajakirjas Ma Olen Jalgrattur).
Nende kahe palgatöö välise aja vahel puudub siiski otsene seos. Treeninguaeg on vähenenud ilmselt seetõttu, et mullu veetsin suvel, keset parimat rattasõiduaega, kaks ja pool nädalat Edela-Ameerikas, Californias, Arizonas, Nevadas ja muidugi Utah’s Moabis. Samuti seetõttu, et sügisel alates juba septembri lõpust olen harjutanud peamiselt vaid nädalalõppudel, sest nädala keskel argipäeviti pole olnud aega ja pole olnud ka tingimusi – varane pimenemine ning pidevad sajud õhtul välja pedaalima ei kutsu. Olen loobunud rullide sõitmisest, seda juba vähemalt teist aastat, sest viimastel aastatel üha nirumaks muutunud talv ei ole tekitanud motivatsiooni ega usku, et asfaldi toksimisel oleks mõtet (rääkimata sellest, et viimastel aastatel hakkas see tekitama valu küünarnukkides ja randmetes). Ühtlasi olen juba aastaid tagasi loobunud imitatsioonitrennidest – ikka ja taas seetõttu, et on puudunud usk suusatalve saabumisse. Ja seetõttu ei käinud mullu ka jõusaalis sõude- ega suusaergomeetrit sikutamas.
Seevastu tuli endalegi üllatuseks, et rattaga sõitsin mullu 600 km rohkem kui tunamullu, mil käisin, küllap mäletate, kevadel Moabis, kus väntasin 16 päevaga 733 km ehk keskmiselt 45,8 km päevas. Nii palju ei sõida ma korraga tavaliselt isegi maanteel. Ent samas ei tohi unustada, et tunamullu lõi suure «augu» treeningutesse vasaku rangluu ja viie roide murd, mistõttu ei kogunenud suve teises pooles ligi nelja nädalaga ainsatki kilomeetrit.
Suusatamise mullune kilometraaž jäi sellele kümnendile iseloomulikult tagasihoidlikuks, 825,8, mis peegeldas eelmise talve heitlikke ja puudulikke lumeolusid. Siiski kogunes tänu forsseeritud pingutusele jaanuaris ja veebruaris rohkem suusakilomeetreid kui 2011., 2014. ja 2015. aastal. Näis, millal saab selle aasta talvel esimest korda suusad alla. Täna, uue aasta teise nädala esimesel päeval sõitsin Tallinna tööle igatahes rattaga.
Foto 1: Rakvere rattamaraton 2016. aasta juunis. Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 2: Meeste 4x10 km teatesuusatamise avavahetus neli aastat tagasi Sotši olümpial. Leia pildil Karel Tammjärv! Foto autor: AP/Scanpix