Teisipäev, juuni 30, 2020

Pullerits: Vahelduseks üks täiesti teistmoodi sõit!

Täna ja järgnevatel vihmastel päevadel, mil pole mõtet minna end maanteele ja metsa poriga määrima, teile vahelduseks ja tuju hoidmiseks üks värvikirev sõit seal, kuhu keegi teist ei ole sattunud ja ei satu ka. (Ärge erutuge, jutt ei ole üldsegi Moabist!)

Esmaspäev, juuni 29, 2020

Pullerits: Kuidas ma tegin poolaasta hittloo ehk mis võib olla rohkem kui kolmetunnisest spordipingutusest veel laastavam?

Kolm ja veerand tundi Tartu rattamaratonil on pikk korralik pingutus. Ligi kolm ja pool tundi Tartu rattarallil samuti, olgugi et grupis on kohati kerge. Kolm ja pool tundi Tartu suusamaratonil on samuti tõsine töö.

Aga kõik need kahvatuvad selle kõrval, millega tuleb vaeva näha Eestimaa maasikapõldudel.

Minu reportaaž möödunud esmaspäeval traktori järel veetavalt korjelavalt algab nii:

Teisel tunnil, kui kell pole hommikul veel pool kaheksagi, läheb enesetunne tasapisi käest. Tekib kerge iiveldus, mis omakorda põhjustab nõrkust. See tuleb tuttav ette neist kordadest, kui autoga mägistel teedel kiirelt sõites on süda pahaks läinud.
Aga siin pole kiirust ollagi. Liikumine on aeglane. Enam aeglasemalt ilmselt ei saakski. Ja sirgjooneline, mitte kurviline.
Millest siis süda järsku läikima hakkas?
Kadri Nebokat, Tartumaal asuva Laari talu perenaine, oli veel eelmisel õhtul rahustanud, et pole hullu midagi. Et kujutan ette suuremaid raskusi, kui tegelikult ees ootavad. Olin nimelt avaldanud talle arvamust, et küllap on Tartu maratoni täiel kiirusel läbisõitmine meeldiv jalutuskäik metsas, kui võrrelda sellega, millega tema põldudel tuleb rinda pista.
Just nimelt – rinda pista. Sellest, oletan, mu enesetunne hääbuma hakkaski.

Nii, nüüd olen iseend tsiteerinud piisavalt motiveeritud mahus. Kui karmi katsumusega tegemist on, seda saate edasi lugeda juba siit.

See lugu oli nädalavahetusel üle-eestiline hitt - vaevu leidus inimest, kes polnud seda lugenud ja kes ei tahtnud minuga sel teemal lähemalt rääkida. Muide, üllatav küll, aga see on Postimehe veebis kõige loetum lugu, mille olen viimase poole aasta jooksul teinud!

Foto 1: Priit Pullerits Tartumaal Laari talus lavatsil lamades maasikaid korjamas. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits Tartumaal Laari talus korjelaval Rein Taaramäe kingitud joogipudelist viieminutilise tööpausi ajal janu kustutamas. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Priit Pullerits tööpäeva viimasel viieminutilisel puhkepausil taastumas. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

Neljapäev, juuni 25, 2020

Pullerits: Mis moodi kurnab pikk ja pingeline pingutus?

Vaat see on müsteerium! Miks on kella sihverplaadi alune niiske? Miks on käes sinised kummikindad? Ja miks põlvpüksid lotendavad?

Neile kõigile kolmele küsimusele on üks ja ühine vastus. Juhatuseks nii palju, et tegemist oli ikkagi pika pingutusega, mis tekitas lausa nõrkust ja iiveldust.

Need on muidugi rasked küsimused. Hoopis lihtsam on otsida vastust küsimusele, miks üha rohkematel keskealistel meestel on armuafäär... jalgrattaga.

Selles loos leidub eelmisele küsimusele hulk huvitavaid vastuseid. Saate teada, kuidas defineerida paljuräägitud keskeakriisi. Saate teada, et keskaes, mil elukaare horisont tikub muutuma üha ahtamaks, avab rattasõit uusi perspektiive. Saate teada, et rattasõit pakub ihaldusväärset arengutunnet veel paljudeks aastateks (just see, millele vihjasin ka eelmises sissekandes). Saate teada, miks keskealised on palju rohkem valmis taluma rattasõidu ebamugavusi - näkku puhuv tuul, tuikav tagumik jne - kui 22-aastane.

Sealt saate lugeda muudki, mille kohta oma blogis varem olen hoiatavalt kirjutanud. Kuidas mehed varjavad naise eest rattapoe ostutšekke. Kuidas üks mees ostis ainult musti rattaid, sest siis naine ei märka, kui ta on taas uue ratta nimel suure väljamineku teinud, arvates, et mees sõidab endiselt vana rattaga. Ja kuidas üks mees tuli tagasi epic ride'ilt ja avastas, et naine oli kodunt jalga lasknud. Jäädavalt.

Nii et mõelge, enne kui rattaspordiga tegelema hakkate - ükskõik millisel tasemel.

Foto 1: Priit Pulleritsu käekell. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits tunamullu Tartu GP rajal Jakobi mäe tõusul. Foto autor: Karli Saul

Neljapäev, juuni 18, 2020

Pullerits: Kasulik nipp, kuidas oma suutlikkust säilitada!

Sel kevadel, mis nüüd viimastel päevadel on läinud südasuveks, olen avastanud, et jalgrattasõidul, mida küpsemaks saad, on üks suur eelis kahe teise olulise vastupidavusala, jooksmise ja suusatamise ees. Kas oskate pakkuda, mis see on?

Mõelge!

Mõelge veel.

Kiitus neile, kes välja mõtlesid: jah, eelis on see, et rattasõidus säilib tulemuste tase vanuse lisandudes palju paremini kui jooksus ja suusatamises.

Vaatame fakte.

Tosin aastat tagasi läbisin Tartu jooksumaratoni ajaga 1:37.13 ja sain 63. koha, edestades teiste seas kolmveerand minutiga Rait Rataseppa ja Aivar Rehemaad ning pooleteise minutiga Karel Tammjärve ja Allan Orast. Järgmisel kahel aastal läksid mu ajad vastavalt pooleteise ja minuti jagu kehvemaks. Tõsi, 2012. aastal tegin imejooksu ajaga 1:33.56, mis andis 70. koha, aga see jäi ka minu viimaseks jooksuks üldse. Varatalvel läksin põlveoperatsioonile.

Teema tuum, nagu aru saite, on see, et aastatega läksid jooksutulemused üldiselt allamäge, ehkki treenimises erilist vahet varasemaga võrreldes polnud.

Suusatamisega on lugu olnud veelgi drastilisem. 2009. aastal lõpetasin Tartu maratoni 155. ja 2010. aastal 146. kohaga. Sealt edasi algas tulemuste taandumine, kuigi akumuleeritud suusabaas oli juba piisav ning igal talvel treenisin innuga edasi. Näiteks 2015. aastal sain alles 418. koha ning mullu 410. koha. Estoloppeti kunagised stabiilsed kohad esisaja viiendas viiendikus on asendunud heal juhul kohtadega teise saja esimese poole lõpus.

Aga mis toimub rattasõidus? Vaatame kas või viimase seitsme päeva näitajaid.

Reedel 26 km keskmise kiirusega 32,45 km/h.
Laupäev – 47 km – 31,85 km/h.
Pühapäev – 42 km – 32,65 km/h.
Esmaspäev – 34 km – 33,75 km/h.
Teisipäev – 34 km – 32,15 km/h.
Kolmapäev – 43 km – 32 km/h.
Neljapäev – 31 km – 32,4 km/h.

Üks, mida näete, on keskmiste kiiruste stabiilsus. Stabiilsus näitab teatavat taset. Ja kui te nüüd võrdlete seda taset eelmiste aastate tasemega, siis näete, et sõitsin tollal samuti keskmiste kiirustega 32-33 km/h. Mis tähendab, et suutlikkus pole aastatega sugugi kahanenud.

Aga kui peaksin nüüd jooksma – kui saaksin joosta! –, siis vaevalt saavutaksin Tartu jooksumaratonil aja alla 1:40.

Mis kokkuvõttes tähendab seda, et kes soovib oma suutlikkusest pikemat aega rõõmu tunda, peaks valima ennekõike rattasõidu.

Vastuväited?

Foto 1: Priit Pullerits 2018. aastal Tartu GP rajal Jakobi mäe tõusul. Foto autor: Karli Saul
Foto 2 ja 5: Priit Pullerits kolmapäevasel rattasõidul Luunjas. Fotode autor: Priit Pullerits
Fotod 3 ja 4: Vaade kolmapäevase rattasõidu ajal Luunja sadamasse viivale kanalile. Fotode autor: Priit Pullerits

Laupäev, juuni 13, 2020

Pullerits: Mida kõnekat avaldas mulle päev pärast EOK presidendiks taassaamist Urmas Sõõrumaa?

"Gerd Kanter lausa nõudis kergejõustikuliidu juhatuses minu käest, et luban, et ma ei satu enam imelikesse pealkirjadesse. Mille peale ütlesin, et jah, olen oma vigadest õppinud, aga olen Urmas Sõõrumaa ja jään Urmas Sõõrumaaks."

Urmas Sõõrumaa rääkis mulle päev pärast seda, kui oli valitud taas EOK presidendiks, igasuguseid huvitavaid asju. Näiteks:

"Kõik need jamad, mida me kokku keerame, on tegelikult armastuse puudus."

"Lapsepõlves tehtud apsud armastuse otsingul lähevad elus kalliks maksma."

"Pead kõigepealt mõtlema iseenda peale. Siis saad ka teiste peale mõelda."

"Välise jõuga ei lööda ühte kivi ka katki, aga sisemise jõuga lüüakse kümme kivi katki."

"Kui küsite, kuidas maailmas hakkama saada, siis ütlen lihtsalt: tee oma elust looming."

Aga kui kõva spordimees siis Sõõrumaa on?

Ta andis ülevaate: "Olen tegelenud mitmete aladega: kulturism, tants, karate, natuke isegi poksinud, mänginud harrastaja kohta päris korralikul tasemel tennist ja tulnud auto mitmevõistluses mitu korda Eesti meistriks. Laskmises, orienteerumises ja ujumises olin ka tugev keskmik. Olen jooksnud päris korralikul tasemel, kilomeetri läbinud 2.32ga ja kolm kilomeetrit 8.44ga, seda peaaegu ilma spetsiaalse treeninguta. Olen isegi vormel-Renault’ga Ungari meistrivõistlustelt kolm punkti korjanud, samuti mootorratast hästi palju sõitnud. Hiljuti tegin koos meie parimas vormis sportlastega NATO testi 300 punkti peale. Ütleme nii, et minuga on raske isegi tippsportlastel."

Aga ma ei pea siin kõike ümber trükkima. Minu suurepärast intervjuud Sõõrumaaga saate mõnuga lugeda siit!

Ent kes tahavad kainestavat pilku Eesti kuumale metsatemaatikale, siis selle saavad nad minu vahendusel siit!

Fotod 1-3: EOK president Urmas Sõõrumaa oma kodus Raplamaal Adilas. Fotode autor: Remo Tõnismäe, Postimees/Scanpix

Esmaspäev, juuni 08, 2020

Pullerits: Mis väärt nõu panin Tanel Kangerti sõnadest kõrvade taha? (Ja mis tulemusi see andis!)

Alati on kasulik kuulata neid, kes asja jagavad, eriti tipptasemel. Ajakirja Ma Olen Jalgrattur viimases numbris ütleb proff Tanel Kangert nii: «Minu vanuses ei ole mõistlik kevadel ennast ainult väikese intensiivsusega väsitada ja kilomeetreid koguda.» Aga Kangert on minuga võrreldes vanuselt ju lausa poisike! See, mis kehtib elueast tulenevalt tema kohta, kehtib kindlasti ka minu kohta.

Edasi. Kangert: «Üritan varsti ise võistlusi imiteerida ja paari nädala pärast võtta kavasse palju maksimumilähedase intensiivsusega trenne.» Seda minagi. Sõidan kas igal teisel päeval või kolmest päevast kahel ning ikka üritan, et pingutus oleks võistluslähedane, sest nagu ütleb sealsamas ajakirjas Kangert: «Selge on see, et võidusõitjaks saadakse ainult võidu sõites.» Ja kui teistega pole võimalik praegu võidu sõita, siis iseendaga ei keela küll keegi mõõtu võtmast.

Aga veel sõna Kangertile: «Ärge tehke pikki nürisid trenne.» Kuldne soovitus! Sellest olen alati lähtunud. Ei saa aru neist – kes saakski? –, kes ei ole profid, aga veedavad treenimise nimel ratta seljas kolm, isegi neli tundi päevas. Andke andeks, aga juba kaks ja pool tundi on liiast! Olgu, saan aru, kui elu on nii igav ja tühine ja trööstitu, et midagi muud sinna ei mahu – siis võib tõesti ratast vändata selle asemel, et niisama lakke vahtida.

Niisiis, olen lähtunud Kangerti väärt nõuannetest. Eelmisel nädalal tegin neli lühikest, umbes tunnist intensiivsemapoolset trenni. Pikim oli 40-kilomeetrine. Keskmised kiirused olid 33,3 – 32,5 – 33,2 – 32,4 km/h.

Täna, esmaspäeva hommikul enne toimetuse koosolekut kontrollisin vormi. Paistab, et eelmiste aastatega võrreldav stabiilne tase on saavutatud, mis lisandunud vanust arvestades tähendab sulaselget arengut. Sõitsin 34,3 km pikkuse ringi keskmise kiirusega 33,7 km/h.

Aitäh, Tanel Kangert, soovituste eest, mis kinnitavad, et olen õigel teel! Sõitude andmed omakorda kinnitavad seda.

Foto 1: Tanel Kangert 2018. aasta sügisel. Foto autor: Mailiis Ollino, Pärnu Postimees/Scanpix
Foto 2: Tanel Kangert võtab 2018. aasta Tour de France'i 17. etapi järel vastu kõige võitluslikuma ratturi auhinna. Foto autor: GodingImages / PA Images / Scanpix

Reede, juuni 05, 2020

Pullerits: Kas nädalavahetusel kõva sõitu ka teeme?

Pärast seda, kui me oleme siin blogis Eestis esimestena paljastanud, et märatsevate liberaalsete progressiivide uus kangelane George Floyd oli tegelikult pesuehtne retsidivist, kes on istunud vangis relvastatud röövi eest, kahel korral kokaiini omamise eest, lisaks muud kuriteod - ja kes nüüd Minneapolises ostis sigarette tõenäoliselt võltsitud raha eest - ehk lühidalt öeldes oleme vaadanud kogu seda hüsteeriat kaine ja kriitilise ja objektiivse pilguga, võiksime pöörata pilgud taas iseendale.

Annan teada, et sõitsin kolmapäeval ligi 30-kilomeetrise ringi, kus sain keskmiseks kiiruseks 33,3 km/h.

Täna, reedel, kordasin sama. Nüüd sain kiiruseks 32,5 km/h, aga tuul oli ka tunduvalt karmim.

See kõik tähendab, et vormi justkui oleks. Mis tekitab küsimuse, et äkki peaks nädalavahetusel sõitma läbi Tartu rattaralli raja.

Teine küsimus on selles, kas on ka võitlustahtlikke mehi, kes kampa lööksid. Eesmärk võiks olla sõita rada läbi keskmise kiirusega 35-36 km/h. Andke märku, kes on sellisest sõidust huvitatud - või teab keegi, et sellise eesmärgiga punt on kuskil juba formeerumas ning võtaks enda hulka veel ühe korraliku, motiveeritud tempotegija!

Foto 1: Priit Pullerits kaks aastat tagasi Tartu GP rajal Jakobi mäe tõusu lõpus. Foto autor: Karli Saul
Foto 2: Tartu2024/BCC meeskonna liikmed eelmisel pühapäeval 119 km pika võistlustreeningu algul tempot tegemas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

Kolmapäev, juuni 03, 2020

Pullerits: Värvikas fotoreportaaž pühapäevaselt suursõidult

Kontinentaalmeeskonna Tartu2024/BCC noored mehed võtsid võistlust imiteerivale 119 km pikkusele treeningule kaasa ka lihtsurelikud, et nood rattaspordi maitse suhu saaks. (Video sõidust siin!)

Kogunemine pühapäeva hommikul kella kümneks Tartu-Valga maantee algusse.

Viimased mõttevahetused enne starti. Ja viimased kaadrid (vt fotol vasakul!) enne starti - ajalugu vajab talletamist!

Osalejad on tuulise ilmaga teele minekuks valmis. Leia pildil Rene Mandri ja Jaan Kirsipuu!

Tartu2024/BCC noored lähevad ette tempot tegema. World Touri meeskonna Israel Start-Up Nation proff Norman Vahtra on keskel kõige pikem.

Umbes poolesajaliikmelise grupi tagumine ots. Leia pildil Priit Pullerits!

Ja grupp on läinud teele. Vasakule serva hoidmas Priit Pullerits, et filmimiseks jaguks rohkem ruumi.

Priit Pullerits pedaalimas - ikka grupi vasakus servas. Uhiuus GoPro 7 kaamera on juhtraual. Hämmastaval kombel ei suutnud selle aku pidada rohkem vastu, kui jäädvustada vaevalt kümme minutit videot.

Ootamatu peatus 20 kilomeetri läbimise järel. "Kas ässadel läks vesi juba keema?" kostus grupist küsimus. Keskmine kiirus oli selleks ajaks ligi 41 km/h. Tegelikult ei olnud grupi liidrid kindlad, kuhu suunas tuleb edasi sõita.

Peatus pärast Otepääd Valgjärve poole viival teel. Rene Mandril oli plaan siin grupp kaheks teha, kuid keegi ei nõustunud jääma teise, rahulikuma tempoga gruppi.

Vaade peatuspaigast tagasi Otepää poole. Siin sai ka pudeleid veega täita.

Kiri rattapükstel ütleb kõigile, kellega tegu. (Suurtes gruppides on võistlustel alati seetõttu raske, sest oled kõigile justkui elav märklaud.)

Sõit läbi, meel hea. Keskmine kiirus 36,5 km/h. (Olgem siiski faktitruud: see pilt on tehtud enne sõidu algust. Kuid nägu peegeldab samasugust rahulolu, nagu oli pärast sõidu lõppu.)

Fotode 1-7 ja 11, 12 autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Fotode 8-10 autor: Priit Pullerits

Esmaspäev, juuni 01, 2020

Pullerits: Kuidas läks pikk sõit UCI kontinentaaltiimi poistega?

Pühapäeval 119 km UCI kontinentaalmeeskonna Tartu2024/BCC noorte meeste ja umbes kolme tosina kõva harrastajaga mulluse Tartu rattaralli rajal, kaks kolmandikku maast ropus vastu- või küljetuules.

Kuidas sõit kulges ja millist olulist rolli etendas seal minu jaoks UCI World Touri meeskonna, Israel Start-Up Nationi liige Norman Vahtra, sellest pikalt reportaažis tänase Postimehe spordikülgedel.

Lisaks tegin ka videoreportaaži kaks päeva enne eilset sõitu ostetud tuliuue GoPro 7 kaameraga.

Foto 1: Priit Pullerits enne pühapäevase sõidu algust. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix