Pullerits: Kas pulsi andmeid tasub uskuda või viivad need ekslike järeldusteni?

Pulsist ehk südamelöögisagedusest on teoorias palju kiitvat räägitud, kuid vaatame praktikat ja palun siis seletada, mida sellest järeldada – kui üldse annab midagi järeldada.

Laupäeva õhtupoolikul sõitsin kella kuue ja seitsme vahel Kagu-Eestis (fotol ülal vasakul) peamiselt kruusateedel Cube’i maastikurattaga 25,2 km ajaga 56.32, mis teeb keskmiseks kiiruseks 26,8 km/h. Spordikell mõõtis keskmiseks pulsiks 124 (maksimaalne pulss 137).

Pühapäeva ennelõunal sõitsin kella 11 ja 12 vahel Kagu-Eestis (fotol paremal) samuti peamiselt kruusateedel sama rattaga 26,4 km ajaga 1:01.17, mis teeb keskmiseks kiiruseks 25,9 km/h. Spordikell mõõtis keskmiseks pulsiks 116 (maksimaalne pulss 131). Mõlemad marsruudid olid enam-vähem ringikujulised.

Näeme, et läbitud distants oli peaaegu ühepikkune, ka teeolud olid väga sarnased, isegi tõusumeetreid oli enam-vähem samapalju, vastavalt 103 ja 104. Ilmaolud olid samuti võrdlemisi samasugused. Jah, pühapäevane keskmine kiirus oli 0,9 km/h aeglasem kui laupäeval, mis ei ole ju suur vahe. Ometi oli keskmise pulsi erinevus tähelepanuväärne, tervelt kaheksa lööki minutis. Seda ei ole sugugi vähe. See ongi kahe päeva rattasõitude suurim, silmapaistvaim erinevus.

Nüüd on küsimus: millega nii suurt erinevust seletada? 

Minu arvates näitab see ebamõistlikult suur erinevus ühte: südamelöögisagedust ei maksa ületähtsustada, sellest ei maksa liiga uljaid ja põhjapanevaid järeldusi teha. Kas pole nii?

Foto 1: Päikeseloojang Pulli järve ääres Kagu-Eestis möödunud nädala neljapäeval. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Suvituspaik Kagu-Eestis eelmise nädala lõpus. Leia pildil ratturi püksid! Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Augustikuine päikeseloojang Tartus Tähtvere linnaosas. Foto autor: Priit Pullerits