Kui te väljute Tartu Ülikooli spordihoone (fotol paremal) kergejõustikuhalli-poolsest pääslast ja heidate pilgu paremale, sinna, kus istub spordihoone administraator, siis mida te näete?
Seal on istuva administraatori kõrvale leti serva kleebitud paberil silt, mida saab lugeda igaüks, kellel on vähegi terav silmanägemine või nägemispuudulikkust kompenseerivad prillid, nagu mul.
Sellele sildile on kirjutatud (fotol vasakul): „Kui Mehis Viru saabub taas halli, siis palun adminnil võtta kohe ühendust kas Remo Perliga +372 50 27 604 või siis Sirje Lippega +372 50 62 390.” Perli on EADSE juhtivuurija ja Lippe on EKJLi peasekretär-tegevjuht.
Paraku puudub sildil märge, kes on see, kes palub administraatoril kohe ühendust võtta. Ehk kelle palvel/käsul/ülesandel on Tartu Ülikooli spordihoones, mida haldab Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, paigutatud eelkirjeldatud palvega silt.
Selline silt, nagu kinnitavad minu käsutuses oleva ülesvõtte makroandmed, on seal olnud juba vähemalt juulikuu lõpust ning see silt oli üleval ka eile, kolmapäeva õhtupoolikul, nagu oma silmaga veendusin.
Siin tekivad mõned küsimused, mis väärivad uurimist ning mille kallale olen ka asunud.
Esiteks, kas antud juhul võib olla tegemist ebaseadusliku jälitustegevusega, kus MTÜ ja SA paluvad kanda TÜASKil ette ühe isiku liikumisest? Kas sellise tegevuse teostamiseks peab olema luba kõrgemalt, kui seda on MTÜ või SA palve või korraldus?
Mõelge ise, mis te arvaksite sellest, kui mingi asutus palub teist asutust, et too annaks jalamaid teada, kui on teid seal näinud. Pole võimatu, et samasugused sildid on väljas ka näiteks TÜ staadionil ja Tamme staadionil. Siis oleks juba tegemist laiaulatusliku jälitamisega.
Teiseks, mis voli on EADSE-l või EKJL-il kohustada TÜASKi kandma ette ühe isiku liikumistest? Jah, TÜASK on EKJLi liikmesklubi, aga mis alusel saab katusorganisatsioon panna oma liikmesklubi jälitama isikut, kes ei ole juba ammu isegi mitte TÜASKi treener ega klubi hingekirjas, vaid on hoopis Tartu Spordiseltsi Kalev nimekirjas?
Edasi: TÜ spordihoone administraator peab teada andma siis, kui isik saabub spordihalli (fotol vasakul). Siin tekib küsimus, kas see pole liikumisvabaduse põhjendamatu piiramine. Miks ei või isik hallis viibida, sest ega pelgalt hallis viibimine tähenda seda, et isik hakkab automaatselt tegelema kellegi treenimisega, mis on oletatavasti see, mis EKJLi ja EADSEt huvitab.
Seega, vaja on põhjust, miks on isiku juurdepääs piiratud kohta, mis pole eravaldus, vaid, kui ma nüüd ei eksi, mille haldaja on avalik-õiguslik juriidiline isik. Konsulteerisin tunnustatud õiguseksperdiga, kes lausus, et kindlasti peaks olema esitatud ka põhjendus, sest vastasel juhul võib olla tegemist diskrimineerimisega. Küsisin seda põhjust TÜASKi juhatuse esimehelt Gert Prantsilt, kellega olen kahel korral olnud Vahur Teppani korraldatud Sõprade sõidul grupijuht, kuid vastust küsimusele ei saanud.
Ja see pole veel kõik. Teame, et EKJL on määranud Mehis Virule kergejõustikus tegutsemise keelu. Kui sõnastus on tõepoolest ametlikus keeludokumendis just selline, on see minu pädeva konsultandi hinnangul probleemne. Sest see tähendab seda, et Viru ei tohi ka ise kergejõustikut harrastada, sh joosta, heita, hüpata, sest see kõik on samuti kergejõustikus tegutsemine. Ja vähe sellest.
Ütlesin auväärsele konsultandile, et kui advokaat visatakse välja advokatuurist, ei tähenda ju see, et ta ei või enam anda juriidilist nõu. Jah, võib küll, seda ei saa keegi keelata, kuid ta ei tohi end enam esitleda advokaadina. See tähendab, et kui ükskõik milline eraisik palub Mehis Viru, kas too annaks talle nõu jooksu-, hüppe- või heitetreeninguil, ei saa keegi seda takistada. Ja keegi ei saa Viru selle eest karistada. Konsultant möönis, et sel juhul tuleb sellist treenimist nimetada küllap juhendamiseks. Mis iganes, minu pärast kas või järeleaitamiseks. Ja liiati väheneb ükskõik kelle sõnaõigus Viru tegevuse üle veelgi, kui paluda Virult juhendamist venitus-, painutus- või jõuharjutuste tegemisel.
Lühidalt, ükskõik kes teist, kes te ei ole EKJLi liikmesklubi liige, vaid olete eraisik, võite pärast sissepääsusumma maksmist sammuda koos Viruga Tartu Ülikooli spordihoonesse ning lasta tal seal ennast juhendada nii palju, kui süda lustib. Ei EKJLil ega EADSE-l, ei Perlil ega Lippel ole võimu seda keelata, ammugi mitte selle eest karistada.
Mis kokkuvõttes panigi mind pöörduma erapooletu ja pädeva riikliku organi poole, et saada sealt teadmine ja vastus, kas too silt, mis käsib Viru nägemisest TÜ spordihoones ette kanda, on ikka igati seaduslikult põhjendatud või on tegemist isetegevusega, milleks pole juriidilist alust. Olen jätkuvalt vastuse ootel, sest ilmselt pole tegemist lihtsate küsimustega.
Foto 1: Tartu Ülikooli spordihoone. Foto autor: Arvo Meeks, Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Foto 2: Silt Tartu Ülikooli spordihoone administraatori leti serval. Foto: Priit Pulleritsu erakogu
Foto 3: Sprinter Õilme Võro treenimas tänavu kevadel Tartu Ülikooli spordihoones. Foto on illustratiivne; Võrol puudub igasugune seos selle looga. Foto autor: Arvo Meeks, Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix