Pullerits: Kuidas ma leiutasin tundetreeningu?
Sain täna telefonikõne Eesti spordis kunagi olulisel niiditõmbaja kohal olnud mehelt, kes kutsus mind Tartust Tallinna üle tulema, sest pealinnas saab rohkem suusatada. Aga mis siis, kui ma ei taha veel suusatada? Mis siis, kui ma ei taha üldse mingi plaani järgi trenni teha, et oleks jõuluks 600 suusakilomeetrit koos?
Te võite siin ju tagasi ajada, aga ma tean küll, et väga paljud teist teevad vägagi teaduslikult läbimõeldud trenni eesmärgiga minust talvel kiiremini sõita. Olen samuti teaduslikel alustel trenni teinud, neist kaks aastat Eesti naiste koondise treeneri Kalmer Trammi ja ühe hooaja endise laskesuusataja Margus Aderi juhendamisel. Kindlasti oli sellest palju kasu. Aga nüüd, kui baas ehk vundament on olemas, olen võtnud teistsuguse lähenemise. Nüüd teen tundetrenni.
Ehk teisisõnu: mul ei ole mingit plaani.
Ei, mul siiski on plaan! See plaan ütleb, et tee seda, mida tunned, et teha võiksid ja tahaksid ja tegema peaksid.
Vaatame siis, kuidas see plaan on toiminud. Üle-eelmisel nädalal, kui välitingimused läksid tuuliseks ja vihmaseks, otsustasin, et on tagumine aeg hakata jõusaalis käima. Käisin päeva, otsa teisegi. Sikutasin suusa- ja sõudeergomeetrit. Siis tundsin, et lihastesse kogunenud pinget peaks välja laskma. Ning läksin rullsuusatama. Tegin kerge lõdvestava 17 km pikkuse sõidu. Kuna olin plaaninud, et reedel puhkan, siis neljapäeval, mil ilm kiskus taas ebameeldivaks ja tervist ohustavaks, käisin jälle jõusaalis. Laupäeval vaatasin, et suure tuulega ei ole mõtet end õues solgutada ning tõmbasin taas suusa- ja sõudeergomeetrit. Selle aja peale tundsin, et kui ma nüüd vastupidavuse kallal järeleaitamistunde ei võta, läheb asi kokkuvõttes käest. Jooksin siis pühapäeval 18 km pikkuse ringi 1:28ga. Kokku tuli nädalas treeningkordi kuus ja treeningtunde 7:12.
Eelmine nädal, nagu isegi aru saite, sai alata ainult puhkepäevaga. Aga teisipäeval mõtlesin, et nüüd läheb uus tsükkel lahti. Esmalt teisipäeval ja kolmapäeval jõusaali: esimesel juhul peamiselt sikutusharjutused ja teisel korral raskustega jändamine. Mis sellele järgneb? Loomulikult jooks, et lihastes vajalikku aineringlust tekitada. Jooksin õhtul lumises Tähtvere pargis kümme ringi, koos kodunt tuleku ja sinna minekuga 14,5 km 1:13ga. Reedel tegin taas korraliku jõusaalitrenni, muu seas läbisin näiteks sõudeergomeetril 5000 meetrit 6. käiguga 21.20ga. Laupäeval ja pühapäeval, kui sai päevasel ajal sportida, läksin Tähtvere spordiparki suusatamist proovima. Võtsin kodus radiaatori äärest vanad hallikarva ja krobelise põhjaga Fischerid, ei pannud ma sinna mingit määret alla, ning tegin laupäeval nendel 20 ringi ehk 17 km kokku 1:08ga ja pühapäeval 30 ringi ehk 25,5 km 1:49ga. Olin Tähtvere ovaalil üks aeglasemaid suusatajaid. Oi, kuidas mõned mehed lendasid! Nädalaga sai taas kuus treeningkorda kirja ja treeningaega kogunes 8:17.
Vaat siis, kui tore asi on tundetreening - ei mingeid karme kohustusi, puhas nauding ja mõnu. Kui mõni väidab, et mul puudub treeningutes süsteem ja loogika, siis ta eksib. Need on täiesti olemas. Ainult et kriitikute loogika ei pruugi kattuda minu loogikaga, mis lähtub hoopis teistest eeldustest ja eesmärkidest kui nende oma. Prove me wrong if you can!
******Kvarneri kuurort Opatijas, Horvaatia. 24. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.
Foto 1: Suusataja laupäeval Tartu Tähtvere spordipargi ovaalil. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Kääbusšnautser Morgensilber Eye Candyt huvitab Tähtvere spordipargi post. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Talvine Tähtvere park selle põhjapoolses servas. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Suusatajad laupäeval Tartu Tähtvere spordipargi ovaalil. Foto autor: Priit Pullerits