Pullerits: Kuidas tekivad spordis müüdid ja kuulujutud?
Kas te olete mõnikord mõelnud, kui palju sündmuste kontekst ja taustainfo meid sündmuste tõlgendamisel mõjutab? Kui ei, siis vaadake ERRi 20. detsembri videolõiku "Ilmaprognoos Otepää maailma karika etappi ei soosi". Seal arutleb Alar Arukuusk, Tehvandi Spordikeskuse juhataja, kas on ikka mõtet öösiti lumekahureid mõneks tunniks tööle panna.
Kui võimatu see on, et vaatajal tekib Arukuuske kuulates kahtlus, kas ta suhtuks MK-etapi eel lume tootmise kas või lühiajalisse võimalusse pealtnäha nii ükskõikselt ka siis, kui ta oleks jätkuvalt korralduskomitee esimees?
Ja enne, kui Arukuusk lume tootmise teemaga lõpuni läheb - et selle üle veel otsustame -, hingab ta omamoodi läbi hammaste sisse ja veab vasaku suunurga muigvel ülespoole. Et mis see siia puutub?
Aga vaat kuidas puutub. Ligi neli aastat tagasi avaldasin Postimehes loo "Näidaku teler mida tahes, vaataja jääb ikka ja alati kuningaks". Selle tuum on kokku võetud kahes lauses: "[N]agu näitab Kristina Veidenbaumi värskelt Lennart Meri nimelise teadustöö auhinnaga pärjatud uurimus, et kui palju teletöötajad oma sõnumi edastamisel ka ei pingutaks, ühte ei õnnestu neil kuidagi kontrollida. Ja see on paraku peamine: kuidas teleuudise vaatajad näidatust aru saavad, mida sealt välja nopivad ning mis tähenduse kõigele omistavad." (Soovitan lugeda kogu artiklit, uskuge, saate jupp maad targemaks ja hakkate meedia toimimise mehhanisme paremini mõistma.)
Mina sain Arukuuse sõnavõtust teleekraanil aru nii, et ega ta lume tegemise pärast üleliia küll ei muretse; ja sain aru, et saan tema suhtelisest muretusest aru.
Aga kas olete mõelnud ka selle peale, kui kergesti igasugused juhuslikud infokillud suudavad tekitada kahtlasi kuulujutte? Seda siis, kui neid mitte kontrollida. Enamik inimesi neid ei kontrolli, seepärast nn kõlakad tekivadki. Ajakirjanike ülesanne on nende kildude tõesus aga kindlaks teha, mistõttu ajakirjandus ongi usaldusväärsem kui suvaliste, ükskõik kui paljude inimeste jutt. (Ja seda näeb ka siin blogis, kui mõni kommentaator paneb mõne mõttetu "plaadi" keerlema - näiteks viimati selle kohta, et siinse blogi pidamine on minu palgaline töökohustus -, kuidas teised sellest tuld võtavad ja hagu vaid juurde loobivad, justkui arvates, et mida kõrgemale nad leegi puhuvad, seda rohkem see tõeni küünib.)
Poolteist nädalat tagasi sain salakavala vihje, et Tehvandi keskuse eest on ära koristatud parkimiskohtade sildid nimedega Andrus, Jaak ja Mati. Selle vihje põhjal oli kiire tekkima järeldus, et ju siis lasi Arukuusk need selle eest, et ta Otepää MK-etapi peakorraldaja kohalt lahti kangutati ja Jaak Maega asendati, lihtsalt ära võtta. Olnuks ju kena väike intriigikene, kas polnuks?
Helistasin Arukuusele ja pärisin, et mis neist parkimissiltidest on saanud. Ta ütles mulle, et Jaagu ja Andruse nimega sildid said eemaldatud juba varakevadel, ja põhjus oli selles, et kuna mõlemad on spordist loobunud, siis "enam pole neil vaja nii kiiresti rajale pääseda". Alaveri silt oli Arukuuse sõnul ära koristatud juba kaks aastat tagasi, kui Alaver oli selleks ise soovi avaldanud.
Teinekord, kui teha vaid üks telefonikõne, selgub, et asjalood on palju lihtsamad, kui kahtlustavas vaimusilmas paista võib.
Suurtele kahtlustajatele jääb muidugi küsimus, et miks peaks Arukuuse öeldut uskuma. Aga sellepärast, et kui ta valetaks, jääks ta valetamisega varem või hiljem vahele. Ja sellega vahele jäämine, nagu on tänavu korduvalt saanud õppust Eesti Suusaliit, on väga-väga valus.
Kuid kes ikka veel teravust ja intriigi ihkab, siis ei oska muud pakkuda kui oma tänast Tartu Postimehe spordikuukommentaari "Ansipil on õigus". Või väidate, et ei ole?
******Ajo Mountain Drive, Organ Pipe Cactus National Monument, Arizona. 4. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Jaak Mae (esiplaanil) Tehvandi tänavusel kunstlumerajal. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Neli aastat tagasi Lennart Meri nimelise 20 000-kroonise auhinna saanud Kristina Veidenbaumi teadustöö tõestab Kanal 2 «Reporteri» vaatamist analüüsides, et olgu saate reiting kui kõrge tahes, ei anna see vähimatki aimu, mismoodi saates sisalduvat mõistetakse ja interpreteeritakse. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Fotod 3 ja 4: Andrus Veerpalu ja Jaak Mae nimeline parkimiskoht Tehvandi keskuse ees jaanuaris 206. Fotode autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix