Vaatame sissejuhatuseks, kes läksid Heiki Nabi (fotol paremal) juhtumi arutelus Lausanne'is CASi istungil vastamisi. Milline raskekahurvägi Nabi poolt, kas pole?
Hageja poolt:
• Heiki Nabi, sportlane (isiklikult kohapeal)
• Paul Keres, advokaat (isiklikult kohapeal)
• Rafael Braegger, advokaat (isiklikult kohapeal)
• Aleksander Muru, advokaat (isiklikult kohapeal)
• Ene Leigri, tunnistaja (videokonverentsi teel)
• Levi Earl, tunnistaja (videokonverentsi teel)
• Dr. Douwe De Boer, ekspert-tunnistaja (isiklikult kohapeal)
• Prof. Pascal Kintz, ekspert-tunnistaja (isiklikult kohapeal)
• Dr. Mihkel Mardna, ekspert-tunnistaja (videokonverentsi teel)
• Dr. Keith R. Ashcroft, ekspert-tunnistaja (videokonverentsi teel)
Kostja poolt:
• Henn Vallimäe (fotol paremal), kostja EADSE tegevdirektor (isiklikult kohapeal)
• Ingeri Luik-Tamme, advokaat (isiklikult kohapeal)
• Stephan Netzle, advokaat (isiklikult kohapeal)
• Dr. Detlef Thieme, ekspert-tunnistaja (isiklikult kohapeal)
Mida siis Nabi väitis?Nabi koostatud ja esitatud tõendid näitavad tema sõnul mitte ainult seda, et on võimatu, et ta oleks tahtlikult Letrosooli sisse võtnud, vaid ka seda, et ta tegi kõik, mis on mõistlikult võimalik, et tuvastada selle allikas:
• Ta läbis polügraafitesti (Dr. Ashcroft);
• Ta lasi oma ravimeid ja toidulisandeid analüüsida erilaboris, et tuvastada võimalikku saastumist (Prof. Kintz);
• Ta uuris restorani, kus ta oli söönud (Argentina);
• Ta uuris selles restoranis söödud liha (Biovela);
• Ta uuris oma sparringupartneritelt nende võimaliku Letrosooli kasutamise kohta (Eesti maadlejad);
• Ta uuris jõusaalist, kus ta treenis (Sparta Spordiklubi);
• Ta uuris Tartu Ülikoolist veekvaliteedi analüüside läbiviimise kohta.
Pärast kõiki oma uuringuid ja jõupingutusi tõi Nabi välja neli võimalikku viisi, kuidas Letrosool oleks juhuslikult tema organismi sattunud ja mis kõik on tema arvates võimalik.
Esimene stsenaarium on Prantsusmaa päritolu saastunud kalkuniliha tarbimine, mida Nabi sõi 2020. aasta jõuluõhtul. Ta väitis, et Letrosool, nagu ka paljud teised inimtervishoius kasutatavad ravimid, on osutunud loomakasvatuses teatavate haiguste ravil kasulikuks. Näiteks kodulinnukasvatuses on uuringus leitud, et Letrosool vähendab märkimisväärselt munatoodangut ja on võimalik, et 2020. aasta jõululaupäeval söödud kalkun võis sisaldada Letrosooli.
Teine stsenaarium on Nabi sõnul Leedu päritolu saastunud veisemaksa tarbimine, mida ta sõi 2020. aasta detsembris ja 4. jaanuaril 2021, st kaks päeva enne saatuslikku dopingukontrolli. Tuginedes Contadori testile (CAS 2011/A/2384), väitis Nabi, et liha saastumine on usutav selgitus Letrosooli leidmiseks tema proovis.
Kolmas stsenaarium on higi ja/või sülje ülekandumine teiselt maadlejalt, kes harjutab Nabiga ning kes kasutab Letrosooli ilma Nabi teadmata.
Neljas stsenaarium, mis on seotud kolmanda stsenaariumiga, on saastunud jõusaalivarustuse kasutamine, st Letrosooli kasutaja ei pühkinud varustust puhtaks enne, kui Nabi seda kasutas.
Nabi tugines ka asjaolule, et Sparta spordisaalis tegutsev narkojõuk avastati samal ajal, kui temalt võeti dopinguproov. Tõendid näitavad, et spordisaalis väidetavalt kaubitsetud narkootikumide peidikust leiti Letrosooli. Nabi väitis, et ta viibis 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta jaanuaris Sparta jõusaalis ja et on väga tõenäoline, et ta võis saaste saada higist või süljest või mõnelt paljudest jõusaaliliikmetest, kes kasutasid erinevaid keelatud aineid, millega jõusaalis kaubitseti, sealhulgas Letrosooli.
Nabi järeldas, et tema tõendid ja esitatu näitavad, et ta:
• ei võtnud tahtlikult Letrosooli;
• on tuvastanud mitu usutavat Letrosooli allikat;
• on suutnud välistada mitmeid teisi võimalikke Letrosooli allikaid;
• tegi kõik, mis on mõistlikult võimalik, et tuvastada Letrosooli allikas.
Selle taustal väitis Nabi, et on ebaoluline, et tal ei ole õnnestunud lõplikult kindlaks teha tema uriiniproovis tuvastatud Letrosooli täpset allikat (st kuidas see tema organismi sattus) ja et kõik võimalikud stsenaariumid, mida ta on esitanud, peaksid olema piisavad, et CASi kolleegium saaks järeldada, et alles on jäänud vaid mitte süüga seotud stsenaariumid (saastunud liha või saastumine higi/sülje/aerosooli kaudu jne).
Mida väitis kostja?
Kostja väitis, et hageja väide, et tahtluse puudumine peab automaatselt viima selleni, et toidu või seadmete saastumine või füüsiline kokkupuude konkurendiga on ainuke võimalik seletus Letrosooli esinemisele tema proovis, on julge ja vale. Tõendite puudumine tahtluse kohta ei võrdu süü puudumisega ja sportlasel on endiselt seadusest tulenev kohustus tõendada oma uriiniproovis avastatud keelatud aine päritolu, et võiks tulla kõne alla karistuse vähendamine.
Kostja lükkas kõik hageja argumendid kindlalt tagasi ja väitis, et Nabi on see, kes peab tõendama Letrosooli päritolu oma proovis, kuid Nabi ei ole seda teinud, mistõttu ta ei saa kasutada «süü puudumise» ja «olulise süü puudumise» sätteid.
Kostja lükkas tagasi ka kõik Nabi esitatud ekspertiisitõendid ja palus tagasi lükata ka polügraafitesti. Juuksekarva anaüüsi tagasilükkamisel väitis kostja, et siiani ei ole juukseanalüüsi tulemusi dopingumenetluses usaldusväärse tõendina laialdaselt aktsepteeritud. Aktsepteeritud analüüsimeetodid on rahvusvahelistes standardites väga üksikasjalikult määratletud, kuid WADA ei ole juuste analüüsi sertifitseeritud analüüsimeetodina määratlenud. Kostja seadis kahtluse alla ka professor Kintzi analüüside ja korduvalt muudetud eksperdiarvamuste ja tunnistuste usaldusväärsuse, väites, et need ei ole tulemuste tõlgendamisel ja lõplike erapooletute järelduste tegemisel objektiivsed.
Stsenaariume 3 ja 4 (saastumine higi/sülje kaudu) tagasi lükates väitis kostja, et ükski uuring ega tõendusmaterjal ei viita sellele, et sportlane võiks saastuda lihtsa kogemata kokkupuutega teise inimese higi või süljega – rääkimata sellisega, kes on võtnud Letrosooli, mis peaks olema antud stsenaariumi õnnestumise kriitiline tingimus. Tuginedes dr. Boeri arvamusele, kes ütles, et «teadaolevalt ei ole Letrosooliga seoses uuritud ühtegi alternatiivset kehavedelikku, nagu sülg ja naha eritised», väitis kostja, et puuduvad uuringud, mis kinnitaksid, et Letrosooli saastumist süljest või higist on kunagi esinenud. See on nii seetõttu, et ainult väga väike kogus Letrosooli eritub uriiniga, veelgi vähem eritub naha kaudu. Kostja lükkas tagasi ka väite, et Letrosool võib kanduda ühelt inimeselt teisele naha kaudu sülje või higi eritumise või eritumise teel ühiste ruumide, pindade või spordivarustuse kaudu, ning väitis, et Nabi ei ole esitanud mingeid tõendeid nende stsenaariumide toetuseks. Vastupidi: kõik Nabi sparringupartnerid on väitnud, et nad ei kasutanud Letrosooli ning spordivarustust puhastatakse ja desinfitseeritakse nüüd Covid-19 eeskirjade tõttu sagedamini kui kunagi varem.
Kostja lükkas tagasi ka kõik katsed võrrelda käesolevat juhtumit teiste nn saastumisjuhtumitega, kuna faktilised asjaolud on siin täiesti erinevad. Kostja lükkas tagasi Nabi tuginemise kohtuasjale USADA vs. Virginia Fuchs, kuna seal, erinevalt käesolevast kohtuasjast, oli aine allikas/ülekandja selgelt tuvastatud (sportlase poiss-sõber) ja aine kanti üle seksuaalvahekorra kaudu (st limaskesta kaudu), mitte nahakontakti või saastunud varustuse või pindade kaudu.
Samuti lükkab kostja tagasi Saksa ajakirjaniku Hajo Seppelti (fotol paremal) dokumentaalfilmi kui käesoleva juhtumi jaoks täiesti ebaolulise, sest seal käistletud katse puudutas anaboolseid steroide, mitte Letrosooli. Lisaks sellele kanti inimese nahale anaboolsed steroidid koos kandjaainega. Seega on keelatud ainega saastumine sellisel viisil võimalik ainult tahtliku ja hästi kavandatud sabotaaži kaudu, millele ei tugine käesolevas asjas isegi Nabi. Dokumentaalfilmis ei väideta, et sportlane võib saastuda Letrosooliga juhusliku, lihtsa kokkupuute kaudu teise Letrosooli kasutanud isiku sülje või higiga.
Kostja väitis ka, et ükski ekspert, uuring või väljaanne ei ole teatanud ühestki juhtumist, kus Letrosool oleks kandunud ühelt inimeselt teisele ühiste ruumide, pindade või spordivarustuse kaudu.
Kostja esitas tõendeid, et seni on Eestis tehtud tuhandete dopingukontrollide käigus leitud ainult kaks positiivset proovi Letrosooli suhtes. Üks on Nabi proov. Teine on kinnitatud tahtliku kasutamise juhtum. Kostja väitis, et ka teised Eesti rahvuskoondise sportlased käivad jõusaalis ja kasutavad avalikke ruume ning et ka teised maadlejad puutuvad kokku treeningpartneri või võistleja higiga või süljega, samas ei ole Eestis ega mujal maailmas esinenud ühtegi muud juhtumit Letrosooliga saastumise kohta. Arvestades esitatud ulatuslikku nimekirja Eesti tippsportlastest, kes treenisid Sparta jõusaalis ja kes on samal ajavahemikul läbinud EADSE dopingukontrolli, oleks teine Letrosooli positiivne proov olnud peaaegu vältimatu, kui jõusaalis oleks olnud reaalne saastumisoht. Nabi ei oleks olnud ainus.
Vaat nii, mehed! Need on väited ja vastuväited ja nende pinnalt sündiski CASi otsus. Loodetavasti, kui selle siit läbi lugesite, saite targemaks ja edaspidi käo(!)jaani ei aja!
PS: Aitäh materjali eest vandeadvokaat Paul Keresele!
Fotod 1 ja 3-7: Maadleja Heiki Nabi ja tema advokaat Paul Keres neljapäeval pressikonverentsil. Fotode autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix
Foto 2: Henn Vallimäe. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees/Scanpix
Fotod 8 ja 9: Kaisa Abner treenimas Tallinnas Sparta spordiklubis. Fotode autor: Remo Tõnismäe, Postimees/Scanpix
Foto 10: Saksa spordiajakirjanik Hajo Seppelt. Foto autor: www.imago-images.de/Scanpix
Foto 11: Sparta spordiklubi Tallinnas. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix